Rahvapärased taimenimetused

Tubakas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H III 15, 152 (12) < Palamuse khk. (1891)
Ussihaav paraneb ruttu ära, kui selsamal ussil pea otsast ära lõikad ja lõike kohaga omal haiget kohta võiad. Ka rõõsk piim, tubakavesi ja puuõli on võidmiseks hea.

H I 9, 554 (70) < Viljandi khk. (1898)
On uss kas inimest ehk mõnda elajat ära hammustanud ja hammustatud koht kangeste üles paistetab, siis on selle vastu kõige parem abinõu, kui üks lai tubakuleht saab rõõsa piima sees ära leutatud ja siis hammustatud kohale pääle seotud. See kaotab paistetuse ära.

H III 5, 31 (9) < Valjala khk., Pahna k. (1889)
Kobralehed ja tubakalehed on küll ka head, kui vahest mõne mädakärna ehk paise pääle panna; tubakalehed on sääl paremad veelgi kui kobrad.

H II 27, 369 (85-87) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Ussi pistes ei tähtima keegi tulihoone alla minna, siis enam abi ei sua, ehk suab väga vaevalt. Ussi nõelamisel õlla kõige parem, kui keegi haava välja imeb.
Peale panna õlla hia ja kõige hõlpsam siarasv, siis tubakalehti pajuniinega kinni seutud; ehk jälle puueli ja mesi; ka rõõsa piimaga haige kõha pesemine.

H II 32, 655 (86-87) < Räpina khk (1889)
Mau või hussi nõelatud kohale pantud peale rohuks tubakat põllega, mida paiuniitse ja laulatuspuutega mähitud. Ka pidi too inimene kätt ehk jalga, mis nõelatud, maa sees hoitma.
Tulise hoone sisse ei tohtinnud niisugune inimene minna, siis ei olla abi saanud.

H II 36, 419 (4) < Vaivara khk., Repniku (1893)
Kui uss kedagi nõelas, siis ei pea mitte tulehoone minema vaid kohe mullaga hõeruda ja jalg maa sisse matma ehk tupakalehti peale panema.

H, Kase 104 (4) < Halliste khk. < Karksi khk. (1868)
Ussi nõelamist arstiti tubakaga, rõõsa piimaga, seuti pealtpoolt paistetust kinni, ei toodud tulihoone alla, panti ka kirikuriideid pääle, viidi arsti juure, kellel ussisõnad arvati olevad ja kes siis ussi välja kutsusid ja ussil haiget kohta lakkuda lasksivad, mis haiguse kohe terveks tegi.

H II 46, 882 (26, 27) < Ambla khk., Tapa (1894)
Kui uss nõelanud, siis võetakse tubakat sisse ja määritakse tubakaga ka pealt.
Ehk leigatakse sõelatud koht nuaga ihu küllest ära.

H II 51, 20 (2a, d) < Tartu (1894)
Roos. a) Sõela pandakse pikki süsimusti villu, ka kassi- ja seakarvad olla hääd, need kõrvetatavat ära, millele siis süsimusta kassi sitta ja peenikest soola sisse tambitavat, mis hüva rohi olla.
d) Suhkrupää paberile peab tubakat, hõõrutud kriiti ja pliiatsit pääle panema ja siis roosisõnad pääle kirjutama ning sellega roosi vajutama ja pääl hoidma

H II 55, 510/1 (59) < Tarvastu khk. (1896)
Kui nõia täie nõiale tagasi tahad saata, sis võta kolm täid, pane tubakalehe pääle ja vii neid kolme teeharu pääle maha ja ütle: "Minge sinna tagasi, kost te tullu olete!" Sis lääva na tagasi.

H II 57, 544 (94) < Järva-Jaani khk., Seliküla k. (1896)
Ussist hammustatud kohta hõerutagu rõõsa piima ja tubakaga ja vajutatagu üheksat seltsi rauaga, siis tuleb abi.

H II 58, 206 (11) < Jüri khk. (1896)
Kui sõrm ehk muu liige kangeste valutab ja karta on, et sööje sisse lööb, siis tubakaleht märjaks kasta ja sinna ümber panna, siis sööja ei saa sisse lüüa. On aga sööja aega saand juba sisse minna, siis tõrva ja lehelise sees keeta, see võtab suurema valu ära.

H II 70, 533/8 (10) < Setumaa (1904)
Kaehtuse-tõbi om tuu kõigõ kuremb ja hullõmb tõbi, kia, ku vanapatt esi, ütteluku lastõ sälgä tükis. Nimelt noorõ kuuga sündünü latsõ pelgäse kaehtust ku tuld. Noidõga olt õks pistü hädäh. Kua vanõmb om viil nii tark, et ta juudisitaga määritü villatsõ rüü salajalt latsõlõ ümbre kihäkese mähk - tuul viel olõ-õi nii pal'lo säänest hätä pelädä, a kia midägi vastulist tiiä-äi, ei tii-ii - tuu lats ja esi näge õks "näpu-päävä".
Kaehtuse-tõbe vasta omma rahva siäh ja suuh mitmesugutse arstmise. Tähendä siiä ainult üte üles: Pane vagivahtsõ sõglaga ütesä kõrda pangi vett, siält vala läbi luvvakandsu vett ütte tõistõ anomahe, savikivi pääle, mis inne palavas om aetu. Tuu tossutamisega kaovat kaehtustõbi kui suits mant. A jäädvalt ei kao lastõ mant ialgi kaehtustõbi inne, kui lats suurõmbas sirgus, kõvembas kinnähus.
Kaehtustõbi piinas ka täüskasunuisi ja vannugi inemisi viil, kes esi pelgäjä verega omma ja sändse kuräsilmälise, musta verega inemise viha ala saa. Sis om hädä siälsamah küleh ku kapaga. Kaehtusõtõbõ sünnitäja om alati kadehus, kuri silm, viha ja võhlitsõmine, mis suurõmbalt jaolt verevide silmiga kurja naistõ, ja mustõ habõndõga meeste puult tulõva. Ütsainus niisugustõ silmä pääleheitmine küdsa inemise latsõ, noorõ eläjä loomakõsõ ehk ka pelgäja suurõ inemise siälsamah ar.
Lastõkaehtusõ vasta olõvat ka hüä abi tuu, kui inne ristmist latsõlõ naba pääle ting raha ja tubakuleht pandas ja peetas. Sis ei nakkavat latsõlõ ütski viga külge; ka ei tegevät sis kuri silm määnestki vika.

H IV 1, 446 (20) < Jõelähtme khk., Maardu v., Kure k. (1889)
Kui sügelised juhtuvad külge hakkama, siis mäeritakse tökatiga ja liutatud tubakat kuse sees, ja pestakse, siis kauvad.

H, Mapp, 951 (9a, b, c) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Abi hambavalu vastu: hoia külma vett suus; hoia tubakast hambaaukus; hoia soola hamabaaukus.

E 5317 (25) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Sivvu pistele pantakse tubakalehte meega pääle ja ka määritakse sivvu oma verega haav kokku, ka hoietakse jalga maa sees ega tulta tulihoonesse, ja ka laususõnu.

E 56664 (53) < Tallinn l. (1926)
Kui inimesel või loomal on palju täisid, siis tuleb tubakaveega pesta.

E, StK 14, 146 (1) < Vändra khk., Lelle (1922)
Ussi nõelamist arstitakse tubakaga, siidiga, poomõliga, kadakapuuga jne.

ALS 3, 196 < Iisaku khk., Iisaku v., Sõrumäe k. (1931)
Ussi nõelamine.
Tubakaveega pesta.

ALS 3, 520 < Lüganuse khk., Maidla v., Savala k. (1931)
Ussi nõelamine.
Poomõliga määrida ja tubakaleht peale panna.

ALS 4, 437 < Risti khk., Kloostri v., Meera k., Kaldamäe t. (1932)
Ussihammustust pesti rõõsa piimaga ja pandi tubakalehti peale.

ALS 6, 406 < Sangaste khk., Tõlliste v., Tirba t. (1934)
Mürkmadude hammustuse kohale panna tubakalehti.

ALS 7, 88 < Jõhvi khk., Voka v., Päite k. (1934)
Ussihammustus - tubakavett sisse anda ja pealt pesta.

ALS 7, 201 < Viru-Nigula khk., Pada v., Satsu k., Laiamänni 5 (1934)
Kõht lahti - tubakalehti hõõrutult sisse anda.

ALS 7, 237 < Lüganuse khk., Maidla v., Savala k., Tagatsoo t. (1934)
Ussihammustus - tubakalehti peale panna ja tubakavett sisse joota.

ERM 6, 22b < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Sööja nabas, iseäranes lastel, naba koht olla sinine, millest laps nutab, et naba valutab. Siis asendud valu kaotuseks naba peale toomingakoore alt kaabitud kaabet. Küüslauku pandud peale. Samuti ka viina sisse kastetud tubakaleht asendud naba peale.

ERM 153, 45 (19.2) < Võnnu khk. (1921)
Pahus ehk roos.
Need on väga mitmesugused. Näituseks tuule-, vee- ja tulepahused. Igaüks saab isemoodi ravitsetud. Enamasti arstiti neid ikka sellega, et peale "pobisi".
Siis arstitud veel mari-palsiga (Balsam. majal.), tubakalehed said haige koha peale, rasva ja sibula segu, pandud. Kui enamiste aitanud siin ikkagi sobimine.

ERA II 13, 299 (8) < Simuna khk., Kissa k. (1929)
Hambavalu - ühel aitab üks rohi, teisel teine. Pannakse valutavale hambale pääle silgupäid, tubakat, nelgieli ja lastakse kuppu.

ERA II 122, 381 (94) < Paide khk., Tarbja k., Tõnise t. (1936)
Ussihammustuse peale pandi tubakalehti, see aitas.

ERA II 188, 411 (50) < Tallinn l. < Noarootsi khk. (1938)
Kui uss hammustas, pandi mulda lepalehtedega peale, samuti inimese musta või tubakat. Või löö see uss maha, kes hammustas, ja hõeru ta peaga seda kohta.

ERA II 193, 469 (24.1) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Umbusi k. (1938)
Laps karjub, kui ta on end liialt venitanud. Ravi: panna nabale tubakalehti, toomingakaabet.

ERA II 193, 472/3 (24.14) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Asivere k. (1938)
Kui arvati, et laps karjub nabasööja pärast, pandi nabale viinaga niisutatud tubakalehti, toomingakoore kaabet või kahekopikaline vaskraha.

ERA II 193, 530 (40.23) < Põltsamaa khk. (1938)
Sügelised määriti saunas tubakaveega kokku ja viheldi siis. Võib määrida ka petrooleumiga ja paista tule ääres sooja käes.

ERA II 201, 109 (90) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Uss nõõlus. Tubakaleht pandi haava pääle ja aeti nõõlutud koht maa sisse, et maa ussiviha välja kisuks.

ERA II 201, 109 (91) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Mesilase nõõlut kohale pandi toorest sibult, tubakaleht ehk hõõruti mudaga.

ERA II 256, 343 (30) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k., Jüri t. (1939)
Ku uss kedagi on hammustanu, inimest või looma, sis lihasoolvesi ja tubakas on kõige suurem rohe. Tubakalehed soolveega märjaks teha ja hammustadu kohta või paistetust sellega hästi hõeruda ja soolveega tubakalehti pääl siduda. Lihasoolvesi piab olema ikki ja päris seuke va prost ja kõva tubakas. Minul on mitu korda sii metsa ääres loomad ammustada saanu, aga ikki lihasoolvesi ja tubakas - paari tunni pärast on terve. Ükskord va ussi-prohkus olli ennast päris lauta otsinu, sia ära ammustanu, nüid mina kaldan iga kevadi lihasoolvee vällastpoolt ümmer lauda müüride, mitte ei näe enam. Petrooliga määrimine oleva ka ää.

ERA II 188, 441 (111) < Käina khk., Käina v., Ühtri k., Pendi t. (1938)
Ussisositud inimest ei tohi tulemaeasse viia, siis oksendab kas või "suured sapid" seest välja. Mo isa keis Kõpust ussisõnu toomas, vee peale olid sõnad räägitud ja sene veega pesti jalga. Valu andis tagasi. Samuti võib lepalehtedega vee sees pigistada, nuuskpiiritust, tubakalehti või piibuõli peale panna.

ERA II 18, 237 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. (1929)
Kui loom röögatab su peale, siis pead sülitama, muidu tuleb veiseröögates. Aab suure kärna või punase pleki. Arstiti tubakaveega.

ERA II 18, 311 (6) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Võõrdla k., Uuesauna t. (1929)
Roosi arstiti lausumisega. Rahvas oli ebausklik, uskus, et lausuja aitab. Roosi peale pandi ka tubakalehti.

ERA II 20, 193 (4)a < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. (1929)
Roosi peale pandi tubakast, mesimagusat, kuldraha või musta jääri koti villu. Need rohud olid kuiva roosi vastu.

ERA II 167, 157 (4) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. (1937)
Roosile (elidingile) loeti sõnad (eelm. vihus) ja määriti punsel palsamiõliga. Piale selle pandi veel piale mitmet siidi ja tubakat, soola ja sinise paberi piale kriitseldati, musta pliiatsiga, seda paberid, samuti pandi laulatussõrmust.

E 5317 (21) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1894) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paisele pantakse pääle: mett, leivataokand soolaga, tõrva ja saapapigi ja tubakat.

ERA II 187, 254 (5) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Peavalu vastu nuusutati ninatubakad, see ajas aevastama ja pea sai terveks.

ERA II 187, 279 (86) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. (1938)
Haige hambale pandi tubakat ja ka titesitta.

E 80574 (1a) < Vastseliina khk., Orava v. < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1932)
Siis tarvitati veel nn. "sivvutõve" (ussitõve) vastu (haiguse tunnusmärgid: laps pööritab silmi ja liigutab suud öösel) järgmist vahendit: Otsiti üks ussikest ja tubakaleht, sellega suitsetati lapse silmi, mille järele silmad olevat terveks saanud.

RKM II 17, 266 (10)a < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Tõhela k., Jaanimardi t. < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Kastna k. (1948) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hambavalule aitab ka piiritus ja tubakas.

ERA II 13, 299 (7) < Simuna khk., Kissa k. (1929)
Raudrohtu põletatakse tubaka hulgas - köha vastu.

RKM II 49, 228 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Konnasilma puhul pandi varba vahele tubakat ja vaske.

RKM II 53, 502 (5) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Ussihammustuste puhul pandi hammustusekohale tubakalehti.

RKM II 81, 279 (27) < Häädemeeste khk., Muhu k. (s. Jaanson), s. 1887 a. (1958)
Ussihammustamise vasta on tubakavesi ja tubakast paned senna haava pääl, päris omakasvatud tubakast.

RKM II 111, 114 (378) < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
Tubakaleotist pannakse ussihammustusele.

RKM II 111, 114 (377) < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
Sügelisi tõrvati või pesti tubakaveega.

RKM II 328, 352/3c < Võnnu khk., Alevi k. (1977)
Haudunud jalgade pääle pandi kalarasva (heeringa) ja varvaste vahele tubakat.

RKM II 101, 422 (51) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Lintuss, need on pahaloomad, kaladest tekivad. Eesotsa inimesed ollid rumalad, sõid ussi ära, et kalarasu, ta on ju vimma sees nii ku suur rasvahunik.
Tubakavett keedeti tema vasta ja paakspuuvett, seda joodi.

RKM II 111, 58 (152) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Ussihammustuse võitmine - pannakse peale käiahigi ja tubakalehti. Juuakse viina. Peale võib panna ka inimese sitta.

RKM II 135, 192/3 (3) < Hargla khk. (1962)
Valu kõrvas.
Seda peeti roosiks. Kõrva pääle panti tubakalehe pääle mett ja toomekaabet, seda peeti kõrva pääl, ka kotikesega kuuma tuhka peeti pääl ja siis lasti roosipaberid teha, roosihaigust ei tohtinud märjaks teha.

RKM II 154, 27 < Paide l. < Türi khk., Alliku v. (1961)
Heliting ehk roos, see oli niisugune, mis järsku lõi, arvati, kas vihastamisest ehk ehmatusest, väga suur valu änamiste rinda. Minu emal oli ka selle vastu hea rohi ja õpetas seda ka kõigile. Siis oli lehttubakas, võeti leht, selle peale pidi kusema meesinime, ligunes vähä aega ja pandi valusa koha peale ja üsna ruttu oli valu kadund.

RKM II 160, 145 (111) < Tallinn l. (1961)
Ussihammustusele pandi tubakalehti peale.

RKM II 162, 43 (7) < Lüganuse khk., Kiviõli (1963)
Ussihammustuse puhul joodi 250 g piiritust, hammustatud koha peale pandi tubakavett, mis oli keedetud, ja pärast pandi jalg maa sisse.

RKM II 215, 402/3 (5, 6) < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
Ussihammustusele pandi ka sitta pääle ja piibu proskot, tubakalehti. Kui johtos tõine inimene juures õlema, kenel hambad terved õlid, siis sie imes hammustatud kõhta ja sülgäs välla. Lõigäte ka noaga hammustatud kõhast tükk välla loeti sõnad päälä ja tehti muud imet ka. Sedä jo igaüks ei õskänd. No sedä tegid õppind inimised.

RKM II 226, 50 (27) < Sangaste khk, Tõlliste kn., Laatre sovh. (1967)
Ussi nõelamine. Tubakuvett keetsime. Tegi rõiva likes, pani ümmer pää.

H II 62, 347/8 (2) < Vastseliina khk. (1899)
Siutõbi, minkast ütski lats ilma ei jäävat, sest tima kandmise aigu johus iks, kas emä vai ka esa siugu nägema, millest hädä tulep. Kui vanemba ka siugu ei näe, sis võip kuri inemine näide latsele vika tetä, kui ta rehitu siu kohegi puuossa külge ripuma pand, nink sis ummi kurje soovisid sõnuma nakas. Ka sis saap nuur ilmakodanik siutõbe, mis timä väikeisi silmäkeisi pahelde pöörap, keeleotsakest vällä toukap nink suurembas saijeh ka latse pääd väristäp ja vaputap. Arstimise omma siih mitmesugutse: pandas rehitu siug vii sisse, mõstas "siu päält" last, ehk sautedas teda siu kiiga ja tubakuga, vai pestas last selle kepiga, minda siugu om rehitu jne. Abi saavat ütele ütest, tõõsele tõõsest arstimise kombest.

E 4022 (4) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Hambavalu olla raske piinaja valu, ega olla ka niisugust rohtu, kes selle vastu hakaks. Vanasõna ütleb: Hambavalu ja varbavalu võtta mehel meele pääst. Talurahvas panevad haigele hambale pääle: soola, tõrva, piipuprigi, tubakuga mett, tilkutetas ka vitrijooni õõlid; ka küüvitsakoort hammustetakse, et see vigast hammast välja punnistakse.
Hamba välja tõmbmine aga ei andnud ka igakõrd suuremat abi. Ka tehakse paberist torn, mille alumine ots taldriku pääle pannakse ja pealmisest teravast otsast tuli külge süüdatakse. Kui nüüd paberi torn ülemast allapoole põleb, tekib vahane suitsu õli või tahm taldriku pääle, mida siis poomvillastega hamba pääle pannakse. Kõik neist pruugitavad rohud olla aga esimeseks kõvaks hamba valule vastu, teisel korral aga enam mitte.

H IV 8, 238 (8a) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ülekse k., Tossu t. (1898)
Ussi hammustamine. Ku uisk ära om nõglanu, siis määrites paar tubakulehte häste juuskvaeliga ja mähites nendega uisalpant koht kõvaste kinni.

E 5317 (24) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Pahusele pantakse: pahuselehti pääle, pleistigu sisu suhkrupaberiga, mett ja tubakalehte, määritakse viinaga ja nõiad posivad ka teatavalt pahusesõna.

RKM II 257, 409c < Palamuse khk. (1968)
Ussihammustus. Leotatud tubakalehe veega pesti ja mett võeti sisse.

RKM II 271, 516 (6a) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
Hambavalu. Hambavalu inimesed arstisivad nii: „Panivad soola haige hamba peale. Tuli tuli valupärast silmist väja. Aga siiski kadus hambavalu. Oma kust hoiti suus. Panti kuse lappi selle poole põse peale, kust pool hammas valutas. Ka kadus valu. Suitsetati, hoiti suitsu suus, tubakat pandi haige hamba peale.“ Suitsetati, hoiti suitsu suus, tubakat pandi haige hamba peale.

RKM II 272, 305/8 (2251) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Türgi tubakas. V. K. Табак. L. K. Nicatiana tabacum.
/---/ Tubakas kasvab heas maas kõrgeks 2-3 meetrit, jämedus 3-4 sentimeetrit läbimõõt, muidugi kuidas pikkus, nii on ka jämedus. Lehtede suurus on seltsi ja maa headuse järgi, näituseks kui on trabisuni tubakas, siis kasvavad lehed pikad ligi pool meetrit ja laiad 20 sentimeetrit, kuna aga samas maas kasvab sampsoni leht pikaks kõigest 25 sentimeetrit ja laius 12 sentimeetrit.
/---/ Ka pannakse kuiva tubakat värske haava peale, mis haava hästi ära parandab./---/

RKM II 346, 598/9 (28) < Rõuge khk., Krabi as. (1977)
Ma olli üten paigan treiman. Lehm poegse ja rüükse nii hirmsale. Mul tulli kroos põlve ehmatusest. See väimiis ütel, et ot-ot, ma tea rohu. Võtse tubakulehe, meega määrse kokku. Siis võtse musta kasukanaha, kõrvetas üle. Tubakulehe pandse põlve pääle, mähkse nahaga kinni ja hummogul olli kadunu.

RKM II 351, 267/8 (14) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Üks hammavalurohi oli kodutubakas, linnatubakas pidi liiga lahja olema. Enne joodi tulist teed või kalja, nii et soe tundmus juba kehas oli. Siis pandi narsuga haige hamma piale sooja tubakapuru, hoiti suu kinni, siis tubakas rahustas. Mõni tõmmas jälle piibust nii palju suitsu suhu, et sai teist hingetaga kinni hoida, ja hamma valu andis järgi.

RKM II 358, 197 (7) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1981)
Kui uss oli hammustanud, siis pandi tubakalehti peale. Vaata see on vastumürk. Vahest võtavad viina.

RKM II 383, 86/8 (1) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Ussihammustus.
/---/ Võeti ka lahjendatud äädikat või näriti paar kodukasvatatud tubakalehte. No need on need kõrged, suurte lehtedega tubakad, mida ikka vanad mehed ennem aegadel kodus pinutaga peenral kasvatasid. Eks peab proovima. /---/

RKM II 384, 411 (57) < Keila khk. (1985)
Koide vastu hoiti riidekapis sookailusid ja tubakalehti.

RKM II 385, 492/3 (3) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Lööbed.
Lööve võib tingitud olla nahahaigustest, kuid ka muudest haigustest. Raviti viina ja lahja äädikaga - koorikulist pesti tõrvaseebiga - määriti tõrvasalviga. Sammaspoolele pandi peale tubakatuhka, suvel aga hariliku piimalille mahla, mis ka aitas.

RKM II 400, 85 (17) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Ussi (rästiku) nõelumisel panivad haavale tubakalehti ja lugesivad sõnu: „Must madu...“ /---/

RKM II 460, 330 (23) < Tomski obl. (1993)
Et nabal on süöja sies, seda on. Tuominga kaabet. Võtad musta korra ära, kraabid pruuni peale. Tubakalehte panevad, marlet või pindet alla ja teisega pealt kinni. Kui seda kaua peal hoiad, ajab lapse oksele. Mul oli Svetlanal nabas sööja. Mitu ööd oli üleval, siis õpetati. Tubakalehe pead märjaks kastma. Mina panin peale ja eks ma jäin ise ka magama, lapse võtsin kiigest ära, hakkas oksele.

RKM II 460, 373/4 (4) < Tomski obl., Kaseküla k. < Keila khk. (1993)
Üks suri äragi, kui uss nõelas. See oli pisikene vaskuss, sellele ei saa abi. Ussihammustust teised imevad kohe, panevad tubakalehte peale. Tuppa ei tohtind viia, pidi väljas olema.

KKI 8, 344 (158) < Kuusalu khk., Kursi k. (1948)
Kui uss hammustas, siis pesti see koht puhtaks ja pandi tubakad peale.

Vilbaste, TN 11, 436 (16) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Tubakas - kui madu nõelas, siis panivad tubakakompresse piale ja lugesivad sõnu: „Must madu … jne.“

Vilbaste, TN 1, 584/5 (59), 529 (T25) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Tubakas [kollaste õitega]. Pannakse hamba peale ja tõmmatakse tubakasuitsu hambavalu vasta.
Leutatakse rõõsa piima sees ja antakse seda piima juua ussist hammustatud haigele. Pidada oksele ajades ussi kihvti seest välja ajama.
Suitsetatakse ja peatakse põskes harjunud kombe rahulduseks.

Vilbaste, TN 2, 384 (16) < Hageri khk., Hageri (1933)
Kui oli hammustanud, siis oli pandud haavale tubakalehti peale.

Vilbaste, TN 7, 272 (9) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Tubakalehti pandi paistetuse pääle.

Vilbaste, TN 7, 309a < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k., Arusti Mihkli t. (1930)
Milleks tarvitasid vanad inimesed arstirohte?
Söelise [sügelised] jäuks: „männikasud“ ja „tubakat“.

Vilbaste, TN 7, 393 (18) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Tubakas - pannakse koide vastu ja suitsetatakse.

ERA II 23, 139/41 (1) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Ussi sõnad. (Vasklase ja kiriva sõnad).
Kiriv kui sa minnu kiusama tuled kümnega
Mina sulle kahekümnega vasta
Must kui sa minnu murdma tuled kahekümnega
Mina sulle kolmekümnega vasta
Vasklane kui sa minnu kavalalt hammustama tuled kolmekümnega
Mina sulle säitsmekümnega vasta
Amen.
Kui uss hammustanud, siis tuleb neid sõnu kolm korda või üheksa korda haiget kohta üle silitsedes ja voolides. Puretud koht tuleb veega üle pesta ja tubaka leht peale panna.
Ussi hammustatud ei tohi tuli hoonesse minna, siis hakkab kõvasti paistetama.
Kui uss hammustanud võib ka välja-sia sitta peale panna. Võetakse värsket sia sitta võimalikult rohkem "hea suur hunik" ja pannakse see lapiga hammustatud koha peale.

RKM II 162, 99 (17) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Riidekoi.
Koiliblikad tekivad jahutolmus ja asusid riidesse.
Tõrje: kui riided pandi seisma, siis riiete vahele pandi ükskord ajalehepaberit, teinekord tubakalehti.
Koirohi kasvab põllul ja omal aedades.

RKM II 312, 408 (18) < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Riidekoi.
Tubakalehed riiete vahele. Koirohi.

ERA II 158, 111 (11) < Anseküla khk., Anseküla k., Lepiku t. (1937)
Täisid arstiti tubakaveega.

H II 65, 682 (28) < Jüri khk. (1898)
Kui koid riiete kallale kipuvad, siis tubakast riiete vahele panna; seda koid kardavad.

Vilbaste, TN 7, 443 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Ka pandi valutavale hambale peale piibu põhjas lasuvat tubakapigi (tuhka).

Vilbaste, TN 7, 443 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Nohuhädalisele raputati peent tubakat ninna, mis nohu ära kaotas.

ALS 2, 380 < Rõuge khk., Kasaritsa v. (1929)
Kui uss nõelab, pane peale tubakaleht.

ALS 3, 467 < Haljala khk., Vanamõisa k. (1931)
Ussi nõelamine.
Üheksa rauatüki päält roostet tubakaveega sisse anda.

RKM II 40, 393 (66) < Muhu khk., Liiva k. (1954)
Kui uss hammustas, pandi tubakat augu peale.

RKM II 68, 121 (114) < Simuna khk., Rakke al. (1942)
Ussihammustus. Tuppa ei toht tuua, kus tuli põles. Pidi kuuri all olema. Hammustatud kohale pandi tubakad piale ja mulla sisse, maa kiskus seda kihvti välla.

RKM II 349, 495 (125) < Kose khk., Alavere k. (Anni), s. 1886 (1981)
Ussihammustuse korral pandi haavale peale piima ja tubakat. Nõelatud jäse maeti ka maa sisse. Maa pidi mürgi endasse imema. Ussihammustatud inimest ei viidud tulihoonesse (köetavasse hoonesse).

ERA II 197, 582/3 (6a) < Haljala khk., Aaspere v., Võipere k. (1939)
Ussidest. Aaspere pargis oli uulitsate ääres sarapuupõesad ja asus neis palju ussa. Kes nägi, lõi ussi maha. Seal lähidal oli Kaaniksoo, kust nad välja tulid. Võipere küla taga on Innusoo. Selles soos oli kevadel kohe kord (kiht, lade) ussa maas, kus meie, poisikesed, neid maha materdasime. Tema keskkeha löömist ei pea kartma, vaid pähe peab lööma. Kus uss asub, on iseäraline hais, mis loomad kardavad ja sealt eemale lähevad. Ennem ei tohtinud metsa magama jääda, sest ussa oli palju. Mehed pidasid tubakakotid ja piibud peaotsis, seda ussid kardavad. Ühele naisele läinud uss sisse ja naine pandud redeli peale, pea allapidi, ja piima suu ette. Keegi mees magand heinamaal ja teine mees näind, et uss läind tema sisse. Mees pannud ka piimariista suu ette, pead allpidi hoides. Uss on piima peale välja tuld.
Kaaniksoo ääres on Piibusaare mägi, kus old palju ussa. Seal on nähtud ka ussikuningat. Kui olin poisikene, siis vanad inimesed rääkisid seda. Kas seal neid veel praegu on, ei tea.

ERA II 197, 587/8 (6e) < Haljala khk., Aaspere v., Võipere k. (1939)
Minu viimast tütart Beniitat (elab Kiviõlis) hammustas uss heinamaal, kus tema võttis loogu. Tal olid madalad kingad jalas ja kinga servast uss hammustas. Tema arvas, et kõrs torkas, aga hakkas paistetama. Hakkasid järel vaatama ja leidsid ussi hambajälje. Tulid ajuga koju poole, aga umbes 300 sammu peal ajas juba paiste, et enam edasi ei saand. Jäi sinna maha. Ema tuli mulle ütlema ja meie oma najal viisime koju. Määrisime petrooleumiga ja andsime viina, sidusime kõvasti kinni. Kui abi ei saa, läheb paistetus ikka kõrgemale. Aga meil paistetus jäi pidama, aga jalg oli kaua haige. Kolm nädalat oli siruli maas. Veel hiljem ütles haige olema, kui oli ilmade muutust. Panin tubakalehed peale. Ka piibueli pannakse peale. Meil oli pool kilomeetrit heinamaalt tulla. Tema ise pole näindki, kui uss hammustas. Oli heinamaa serv, kus võtsid loogu.

H III 22, 516/7 < Karksi khk., Pöögle k., Kaubi t. (1895)
/---/ Kui inimene lahtise suuga väljas metsas magas, juhtus väga tihti, et ussid inimesele sisse läksivad, kusjuures magaja iial ülesse ei ärganud, vaid und nägi, kui oleks ta unes külma vett joonud. Ärgates tundis inimene suurt valu sisekonnas ja suri, kui mitte rutulist abi ei saanud. Tubakulõhna ei sallinud ega kannatanud ussid, sellepärast pandsivad magajad tubakakoti ja piibu magades oma pea alla. Kange piibumees oli ussi sissemineki eest julge. Kord juhtus keegi päeva käes lahtise suuga magaja juure ja nägi, kuidas uss tema suu ääres varitses: tõmbas magaja hinge sissepoole, pistis uss oma pea magaja suu ligidale, hingas ta välja, tõmbas uss pea kaugemale, kuna juuretulija ussi ära lõi ja magaja ülesse äratas. /---/

Vilbaste, TN 7, 481 (29) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Tubakas ussi hammustamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.13) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Tubakas (vesi) - ussi nõelamise vastu.

RKM I 3, 482/3 (29) < Räpina khk., Linte k. (1960)
Jätkusside arstimine. Tehakse 3-4 keresekivi ahjus palavaks, pannakse pangi vette ja kaetakse pealt riidega. Selle alla paneb külaarst haige käe, kus haige kohalt kaetud sookaelte, tubakalehtede ja õhukeselt magerasvaga. Aga kahelt poolt haiget kohta mässitakse käsi paksult riidega. Nii kaua, kui ussid on luu jätku sees, haige koht palavat auru ei karda. Arstimine kestab kaks-kolm tundi, vahel ka rohkem aega.

RKM I 18, 106 < Iisaku khk. (1984)
Imatu pool pandi ussihammustushaavale tubakalehti ja loeti ussisõnu: „Must madu...“ Peale seda anti haigele viina. Ööseks haiget tuppa ei toodud, vaid magas rehe- või aidatrepil.

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

ERA II 125, 139 (19) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Haudumise vasta on õli tubaka lehed ja tõrv.

ERA II 125, 215 (29) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Ussihammustuse vasta aitas tubakas.

ERA II 193, 630 (63.23) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku as. (1938)
Haavadele pannakse piibuvirtsa ja tubakat.

ERA II 193, 630 (63.23a) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku as. (1938)
Ka ussihammustust ravib tubakavesi.

ERA II 193, 609 (58.14) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kose k. (1938)
[roos] Hoiti pääl musta türki, siidipaela, mett ja tubakat.

ERA II 193, 555 (42.39) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Ativere ? k. (1938)
[sammaspoolik] Mahorka tubakalehele määritud tökat aitas.
Hapu leivataigen, silmakivi ja sool segatuna.

ERA II 193, 496 (30.2) < Põltsamaa khk., Tapiku as. (1938)
[soolteussid] Ravimiks tubaka ja mee segu (sisse võtta).

ERA II 193, 666 (1) < Karula khk., Rebase m. (1938)
[ussihammustuse ravimine] Hõõruti hammustatud kohta tubakaga ja pesti tubakaveega.

ERA II 201, 415 (4b) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma as., Lepiku t. (1938)
Ka tubakalehte pandi leigatud avvale. Avva pandud tuhka.

E 29513 (6c) < Viljandi khk. (1896)
Piprijahu, ninatubakat, taldreku peale närtsuge, piirituse viin peale palama - nii et kuumaks läheks - siis pidada nii hamba peal. /---/

EKS c, 116 (3) < Tartu l. (1912)
Mao (siu) nõelamise järel haigo vastu olla hää, et hammustatud koht maa sisse pandaksi, 3-4 tundi hoidaksi. Teine abinõu olla veel parem. Võetavad vene tubakat, hõõrutavad peeneks ja pandavad hammustatud koha peale, segu klopitud munasalviga pääle määrida, kaduda haigus, et karta ei ole.

EKS c, 39 (21) < Tarvastu khk., Tarvastu v. (1891)
Kui uss inimest on hammustanud, siis olla väga hea, kui tubakust ja jooksjaõli koos haava peale pandakse. See peab kihvti välja kiskuma.

EKS c, 43 (4) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma v. (1892)
Saab keegi inimene ussist hammustatud, peab õige pea kuiva mullaga ehk ka valmis tehtud tubakuga paistetanud kohti hõeruma. Gifti võib ka terve suuga haavast välja imeda.

H II 74, 817 (16-8) < Torma khk., Avinurme (1906)
Pandi nõelutud koha peale võid või koort. Anti inimesele tubaka vett sisse, mis inimese oksele ajas. See oli küll vist rumal pruuk, niisugust kihvti sisse võtta. Ka lasti koera nõelatud kohta lakkuda. Vana egausu kombe järel pekseti ussi vitstega.

ERA II 260, 96/100 (10) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1939)
Vanaaegne õlletegu, olen kuulnud, et kaseviht on humalate asetäitjaks õlle sisse keedetud. See ei ole harilik kaseviht, õigem, harilikest kaskedest tehtud. Selleks kasutati neid väikseid rava-kaski, nimetakse porsakased, need ei kasva puuks, porsakask on väike madal põõsas rabamätta peal ja õige pisikeste lehtedega, lehed on täpselt suurte kaskelehtega sarnased, aga nii pisikesed kui kevade kaske hiirekõrvalehed. Porsakased on väga viha maitsega ja kõlbasid humalate asemikuks tarvitada, olla ka ubalehe juurikaid samaks otstarbeks kasutatud.
Vanal ajal oli talurahval humalakasvatus alles vähene, neist ei jätkund kõikidele, pidid aseaineid tarvitama. Ka olla veel siis porsakaski õllele keedetud, kui juba humala viha ka oli sisse pandud, siis olla õlut rutem „pähe hakand“. Selle pähehakkamise otstarveks olla mitmeid abinõusid kasutatud: pandud tubakast õllekäitise nõu põhja alla ja toorest rukkijahu õlle sisse, ka vähekeend humalad olid selleks head. Kes tahtis, et õlut joojad tormiks ja haigeks pidid tegema, see keetis veel rabakailude vett õllele juure, niisugune õlut ajand kohe oksendama. Kui õllele pandi palju humalaid ja lasti soojakäima minna, siis sai viha õlut; kui see õlut veel kaua seista sai, siis tegi joojad varsti purju. /---/

RKM II 21, 440/2 (12) < Vigala khk., Vigala as. (1950/1)
Uss sisse läind: alb tunne maos; südä paha. Seda juhtus ennemält unä aeges, metses söömä peäle puhkamese aeges. Kellele uss sisse läind o ike rääkind, et näind unes, et o joonud külä vett. Obuse piimä kohal pidänd suuga seismä. Obuse piimä peale uss tulnd vällä. Et ussi karta ei oless, pandasse pea otsa juure tubakast, murtasse pihlaka oksi magamese aseme alla. Sess uss ei peä ligi tulema. Ussi sisse minemist räägitässe oo olnd ennemäelt kuus-, seetsekümmend aastat tagasi. Niid ei ole seda kuulda olnd. Seda ädäohtu aga kardetasse küll. Kui uemä aeges metses ollasse sess ike võetasse tubakast ligi ja murtasse pihlaka oksi magamese aseme alla.

ERA II 27, 162 (32) < Nissi khk., Riisipere v., Viisu k., Rehesauna t. (1930)
Looma täisi kaotakse: pannakse tubakast ja elavat hõbedat peale.

RKM II 309, 275 (ö) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Hullukoera hammustusega tehti samuti esimesest kohe - kusti peale, tehti ruttu tuline raud, kas kohe noatera, sellega põletati haava, anti juua tubaka vett ja piiritust kui oli käepärast võtta. Liikva või midagi kangemat.

RKM II 72, 325/6 (5) < Urvaste khk. (1960)
Kuidas raviti koera-, hobuse- ja ussihammustusi?
Ussihammustuste puhul pandi haavale peale hapukoort ja sellele savi. Pärast ussi hammustust pandi jalg maa sisse.
Koera-, hobuse- ja ussihammustustele pandi peale puuvaiku.
Kui uss hammustas, siis toodi külast inimene, kes oskas ussisõnu.
Koera-, hobuse- või ussihammustusi raviti järgmiselt: mindi kuhugi pimedasse, kaevati maasse auk ja pandi jalg sinna sisse. Mõnikord ka kõrvetati tulise vardaga haavu. Ussihammustuse peale pandi konn.
Ussihammustuste vastu oli järgmine rohi: suurele tubakalehele määriti mett ja pandi see hammustuse peale. Inimene, keda oli uss hammustanud, ei tohtinud minna elutuppa, kus oli tuli.

ERA II 260, 458 (41) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Nohu. Tubaka koti kubest peenist tubaka koti tuhka nuusuta.

ALS 3, 471 < Haljala khk., Idavere k. (1931)
Ussihammustus. Tubakat peeneks hõõruda ja peale panna.

ALS 3, 474 < Iisaku khk., Podkrivo (1931)
Ussinõelamise puhul sooja vee sees leotatud tubakat peale panna.

ALS 3, 477 < Viru-Jaagupi khk., Viru-Roela, Palase k. (1931)
Ussinõelamisel pestakse nõelatud kohta tubaka keeduveega. Seda võib ka lahjalt vähesel määral sisse anda.

ALS 3, 478 < Kadrina khk. (1931)
Ussihammustamise korral pestakse hammustatud kohta tubaka keeduveega.

ALS 3, 480 < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Palase k. (1931)
Ussihammustatud koha pääle pandi rõõsapiima sisse kastetud tubakaleht.

ALS 3, 481 < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Palase k. (1931)
Ussihammustamise puhul antakse sisse tubakat rõõsapiimaga ja määritakse hammustatud kohta [?] piiritusega, ka on hää veel tubakaleht, mis rõõsapiima sisse kastetud, pääle panna.

ALS 3, 483 < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Tudu k. (1931)
Ussinõelamine. Pestakse tubaka keeduveega paistetanud kohta. Enne määritakse alt tärpentiiniga.

ALS 3, 485 < Vaivara khk. (1931)
Usshammustanud. Leotatud lehttubakat peale panna.

RKM II 338, 360/1 (37) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
[ussi hammustus] /---/ Sisse võtta võib ka lahjendatud äädikat ja ei tee halba ka, kui närida kohe ära kodus kasvatatud tubaka lehti paar tükki. Noh, need suured tubakad, mida ikka vanemad mehed varematel aegadel kodus pinutaga kasvatasid. /---/

ERA II 24, 335 (79) < Türi khk., Vahastu v., Vahastu k., Mäeotsa t. (1930)
Jooksva. Kui jooksvahaigus on, võia tärgendiiniga maarõika lehta, paista tule paistel ja pane siis soojast peast peale. Ka tubakalehta võib tarvitada selleks. Aapteegist saab jooksvaeli.