Rahvapärased taimenimetused
Karukellad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- aas-karukell Pulsatilla pratensis
- arujumikas Centaurea jacea
- harilik kellukas Campanula patula
- harilik ussikeel Echium vulgare
- karukold Lycopodium clavatum
- kellukas Campanula
- metsülane Anemone sylvestris
- võsu-liivsibul Jovibarba sobolifera
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
E 46004 (10) < Tallinn l., Nõmme (1907)
Jooksvahaiguse kaotaja olla karukellad (lilled). Ummukses ära keeta ja siis valutava koha pääle seda vedelad määrida.
ERA II 258, 153 (487) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k. < Laiuse khk. (1939)
Tiisikus. Karukellateed ehk raudrohuteed.
RKM II 224, 572 (44) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Nahakoi oli üks pahaloomuline haigus. Raviks oli karukellad ja vereurmarohi.
KKI 38, 210/1 (14) < Koeru khk. (1965)
Minu ema korjas rohtusi. Enne jaanipäeva peab korjama. 9 sorti. Kõiki. Nurmenukkusi ja... Siis tegi sellest vanni. Käis mitu korda sees, teine päev läks jälle.
Mina olen ülastega arstinud. Need võtavad luust valu ära. Naha võtavad ka ära, aga kontidel on parem.
Jalale panin kompressid nõgestest. On väga head. Nõgesed katki tampida ja soola peale. Nõgesevannid on head.
Ema rohud kasvasid heinamaal. Korjas karukellasi ja kurekatlaid. Pani neile keeva vett peale ja külma juurde, nii et paraja sai.
Sipelgavannisi tegi ka.
Vilbaste, TN 2, 352 (2) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Karukellad on neeruhaiguse vastu, õied leeatakse õluti sees.
Vilbaste, TN 2, 367 (5) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Karukellasid tarvitati neeruhaiguse vastu, leotati õlle sees, joodi pärast sööki.
Vilbaste, TN 7, 269 (18) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Karukellad jooksva vastu.