Rahvapärased taimenimetused

Poolgas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 79, 135 (3) < Pärnu l. (1934)
Jooksja. Niineõied segamini poolgaõiega, seda teed juua.

ERA II 79, 135 (9) < Pärnu l. (1934)
Neeruhaigus. Poolgaõie teed juua, kui põis haige on. Poolgaõied saavad kuivatud, kas penigu peal või toas laua peal, paberi peal, aga päeva ei tohi saada, siis rammu läheb ära. See on hea rohi neeruhaiguse vastu.

ERA II 79, 137 (13) < Pärnu l. (1934)
Verd annab niineõie tee ja poolgaõie tee.

ERA II 168, 649 (34) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Raudheina (raudreiarohi), vereheina (naistepuna), kumeli, maasika ja poolga õisi kuivatatakse tee tegemiseks.

RKM II 175, 44 (7) < Audru khk., Audru v., Potsepa k. (end. Tamm), s. 1901 (1964)
Külmetamise vastu on pihelgaõietee ja poolgaõietee. [Poolgas = pohl.]

Vilbaste, TN 7, 338 (1) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Milleks tarvitatakse.
Poolgaõied on köhahaige jäuks.

Vilbaste, TN 7, 401 (34) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Poolgavarred, -õied - arstimiseks, teeks.

Vilbaste, TN 7, 429 (56) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Poolgavarred - närvihaiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 430 (14) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Poolgavarred - närvihaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 434 (44) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Poolgaõied ja -varred - arstirohuks, teeks.

ERA II 139, 322 (73) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-virtsu as., Abaja t. (1937)
Verekusemine. Toodi metsast poolgavarsi, tehti teed ja joodi ära.

Vilbaste, TN 7, 433 (a) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Küüslauk - maitseaine.
Malts - supiks.
Mäda roigas - toiduks.
Nõges - suppi.
Hapu oblikad - suppi.
Poolgad - toiduks.