Haiguste märksõnad

Kivitõbi

Kivitõbi. Inimese õõneselundeis või näärmete juhades võivad tekkida kivitaolised moodustised: sapipõies ja sapiteedes - sapikivid, neeruvaagnas - neerukivid, kusepõies - põiekivid, sooltes - soolekivid, süljenäärmete juhades - süljekivid jne. Et neeru- ja põiekivid tekivad kuse muutusest kutsutakse neid ka kusekivideks. (Sumberg 1939: 597/8).
Kivitõbi (Jõe Maardu) - lithiasis. (Vilbaste 1993: 85).

Vaata ka: maksahaigused, neeru- ja põiehaigused.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H IV 1, 555 (8) < Jõelähtme khk., Maardu v., Kure k. (1889)
Kivinäägrid, mis kivi ja lõhkiste kaljude äeres kasvavad ja mis nii kui sõnajalad välja näevad, kuna viimased aga suured on. Võetakse neid ja keedeta kivitõve vastu. Aga rohtude juuri tuleb üksnes pruukida, ja kes väega imeliku mekiga on.

H IV 4, 626 (4) < Rõngu khk., Uderna k. (1887)
Kui keegi kivihaigusen on, see võtku toomingamarju, kuivatagu neid ära, jahvatagu ja joogu nagu teed.

H IV 8, 843 (21) < Rõngu khk., Koruste k. (Otto Grossschmidti kaudu.) (1900)
Kivihaigus. See võtku tamme marju, kuivatagu ära, jahvatagu ja kõrvetagu neid ja joogu kui kohvi, see peap avitama.

E 49732 (41) < Võnnu khk., Kurista (1915)
Kui keegi kivihaigusen on. See võtko tomingamarjo, kuivatago neid ära. Ja kõrvetago ja jahvatago neid kui kohvi ja siis joogo.

RKM II 180, 264 (3dii) < Tori khk., Sindi l. (1963)
Ka kadakamarja, koirohu, osja- ja salveitee on hea samade haiguste [neeru- või maksakivide] korral. Kadakamarju võib ka kuivalt süüa: esmaspäev viis kadakamarja ära süüa, siis iga päev üks mari rohkem. Nõnda 14 päeva, siis iga päev üks mari vähem kuni viie peale tagasi.

RKM II 186, 47 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Põie- ja sapikivid.
Põie- ja sapikivid sulatab ära oravasaba tee (põldosi, 1 supilusikatäis 3 korda päevas võtta sisse). Ta kasvab põllul ja heina sees varjulises kohas, teed juua lahjendatud. See taim on mürgine.

RKM II 283, 225 < Kadrina khk., Lobiküla (1971)
Tillitee on ka neerukivi ja põiekivi vastu. Meie naaber jõi seda teed ja sai terveks. Põiekivi tuli välja.

RKM II 283, 227 < Rakvere khk., Laanemõisa k. (1971)
Pohlavarred kogu juurtega üles võtta ja keeta teed. Ummukses keeta. Juua põie- ja neerukivide vastu.

RKM II 283, 225 < Haljala khk., Lobi k. (1971)
Linnurohi (linnutatar), põlluosi ja virnarohi keeta teeks ja seda juua neerukivide vastu. Mina jõin seda ka ja oleksin terveks saanud, aga mädanik oli tekkind neerukivi ümber ja haige neer lõigati välja. See rohi oli neerukivi vähemaks urbliseks söönud ja oleks võinud välja tulla.

RKM II 318, 526/7 (3077) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Maksa, veetõbe ja põiekivide vastu on hea õitsemiseaeg korjatud maisijuuksed. Kuivatada need ära 40 kraadi kuumuse sees 24 tundi. Joogiks on 10 grammi 1 klaasi vee kohta, valada peale kuum vesi ja las haudub 1-2 tundi. Võtta sisse üks supilusikatäis 3-4 korda päevas enne sööki. Kuivatatud juuksed hoida alal kuivas ja pimedas kohas.

RKM II 180, 264 (3di) < Tori khk., Sindi l. (1963)
Rohelised teelehed keeta ja seda teed juua kolm tassitäit tunnis neeru- või maksakivide vastu. Mõne päeva järele peab tulemusi andma.

RKM II 357, 609/11 (3266) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. (1981)
Maksakivide väljaajamine.
Üks nädal süüa kerget toitu, nädala lõpus üks päev mitte sugugi süüa, aga kes seda teha ei saa, võib süüa hommikul natukene mannakörti. Siis sisse võta lõuna ajal kõhu lahti tegevat rohtu ja kui hakkab tundma, et ajab välja, siis teha klistiiri. Õhtul kella 6-7 ajal juua üks klaasitäis metssiguri juurte teed, kui seda ei ole, siis juua ükskõik mis teed supilusikatäie meega.
Siis õhtul kella 10 ajal ära juua 120 grammi oliiviõli (natuke üle poole teeklaasi). Kellel ajab oksele, peale juua ühe tsidroni mahl. Siis poole tunni pärast magama heita parema külje peale ja panna maksa kohta soendusekott.
Teisel päeval kell 11-12 teha klistiiri, klistiiri tuleb teha 4. - 10. tunnini, iga tund üks kord, kui enam midagi ei tule, siis ei ole enam vaja klistiiri teha. Esimiste klistiiri tegemiste ajal tulevad vee peale tumerohelised tükid, need ongi maksakivid, need korja ära, siis näed kui palju neid on. Kogu ravimise ajal ei tohi teha midagi rasket tööd ega ei tohi midagi rasket tõsta, ka peale ravimist mõned päevad süüa kerget toitu ega tohi midagi rasked tõsta. /---/

RKM II 385, 637 (24) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Neeru- ja sapikivide raviks pidi jooma teelehtede, kadakamarjade, osjade või salveide teed. Kadakamarju võis ka kuivalt süüa.
Aliide Jürgenson sündis 28. aug. 1892. a. Sindis, elas seal Pärnu mnt 44-4 ja suri 1968. a.

RKM II 272, 388a < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Põldosjad, oravasabad, osi, kuused, kullerkuusk. V. K. Хвощ. L. K. Equisetum. Põldosja teed joodakse ja istutakse kuuma auru vanni, kui on ägedad valud põies ehk on põie- ehk neerukivid.

Vilbaste, TN 1, 966 (24) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Kibuvits - kibunas. Marjatee põiekivi vastu.

Vilbaste, TN 2, 272 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Sea- ehk linnurohu teed ja ka põldosjade teed tarvitati kivihaiguste vastu.

H I 6, 11 (26) < Tartu (1894)
Leesikad, soopohlad (Arbutus uvae ursi). Lehed pruugitakse tee viisi põiekivihaiguse ja naeste "valgete" vastu.

ERM 168, 13 (13) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Rohi põiekivide vastu: hästi palju maasikaid süüa suvel - põiekivid sulavad ära.

ERM 168, 24 (23) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Kivide vastu põies võetakse rabarbarijuurt sisse.

ERA II 273, 28 (4) < Tallinn? (1939)
Kui on neerud ehk põis haige ehk on neeru- või põiekivid, siis keeda teeleheteed ja joo seda iga päev üks korter ja see aitab paremine neist lahti saada ja sind parandada kui arstid.

RKM II 269, 252/3 (214) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Neeruhaiguse rohi.
Kui om neerude seen suur valu, tohtre ütleb, et om neerukivi. Siss tuleb korjata seda haina. Ta kasvab nurme pääl ja ka mõtsa all ja veeren. Ta om kuusele sarnane ja teda kutsutas nurmekuus vai -tilk. Teda om katte muudu: üts om niisuke, tal om musta jaku. Sii om siis õige hain. Tõine, roheliste jakudega, seda ei ole vaja korjata. Sellest musta jakudega hainast tetäs kange tii, keedetas siss emailanuman ja juvvas kolm kõrda päevan puul tiiklaasi kõrraga üks kolm päevä, siss sulatab need kivid ära.

RKM II 272, 388b < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Sedasama häda [kui on ägedad valud põies ehk on põie- ehk neerukivid] parandab ka maisijuukse tee joomine.

Vilbaste, TN 7, 667/8 (5) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. /---/ ja põiekivide (pool loodi kuiva taime veerand toobi vee pääle, kolm korda päevas üks tass) vastu.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 19) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Kibuvitsa seemne tee sapikivi ja põiekivi vastu.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 24) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Must rõigas riivida ja siis suhkruga käärima panda. Tekkinud vedelikku läbi riide kurnata ja siis sisse võtta. On sapikivi vastu.

Vilbaste, TN 7, 998 (5) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kui põiekivid teevad haiget, siis aitab põldosi, kaerasasi ja kibuvitsa marjad, nendest keeta teed.

RKM I 9, 381 (11) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Luuvaluheina tee (hiirekõrv). 12 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas on veresülitamise, kopsuverejooksu, maost verejooksu, rohke kuupuhastuse, keha- ja kõhuvalude, põrnapõletiku, kollatõve ja põiekivihaiguste vastu.

RKM I 9, 377 (2) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Angerristi tee (1-2 klaasi päevas) põie ja neerukivide, langetõve, veetõve ning paelussi vastu. Naistel on soovitav korratu kuupuhastuse ja valgevooluse puhul.

Vilbaste, TN 7, 1210 (23) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kuivatatud kirsilehtede tee toob neerukivid lühikese ajaga välja.

Vilbaste, TN 7, 1210 (22) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kõrvitsaseemed keedeti jõeveega savinõu sees süldisarnaseks paksuks ja võeti sellest hommikul ja õhtul kaks-kolm supilusikat sisse kivihaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1211 (33) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kivihaiguse ära arstimine. Võetakse kaheksa kuni kümme päeva enne noort kuud üks peotäis tükkideks lõigatud küüslauku, pannakse pudeli, kallatakse pool toopi viina pääle, lastakse seda kaks päeva päikesepaistel seista ja joodakse seda segu igal noorel kuul napsuklaasi täis.

Vilbaste, TN 7, 1211 (37) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Maasikaid tarvitatakse neeruhaiguse, põiekivi, laste ümarguste kõhuusside ja isegi paelussi vastu.

EKS c, 190 (74) < Rannu khk. (1910)
Kui kivihaigus on. See võtku tammemarju kuivatagu neid ära ja kõrvetagu neid ära, jahvatagu ja joogu neid kui kohvi. See rohi peab avitama, kui tahad.

EFA II 20, 174/5 (40) < Urvaste khk., Selli (Säre) k., Vana-Selli (Raudmaa) t. (1996)
Mul olid naabrimehel sapikivid. Ta oli haiglas. Taheti operatsiooni teha, aga tal oli kolhoosi mesi ja, noh, mesilaste puhastusaeg ja ei saa. Ma ütlesin, et ära veel mine haiglasse, oota maasikaaeg ära. Ja siis ma korjasin talle nii palju maasikaid, hästi ilusad maasikad olid, terve klaasitäie sain kuivatatud maasikaid. Ja puhtad maasikad pandsin siis liitrisesse viinapudelisse ja kallasin siis viina pääle ja viisin talle sinna ja ma ütlin, et iga õhtu ja iga hommiku üks suutäis võta siit. Ja ta võttis ja suvi läks ära ja tal ei olnud midagi viga ja sügisel läks haiglasse, siis leiti, et tal sapp veritseb ainult ja anti talle rohtusid ja... Maasikad lõhkusid tal sapikivid ära.

EFA I 19, 138 (11) < Omski obl., Tsvetnopolje k. < Valgevene, Vitebskaja obl., Liosjanski raj., Bondovo k. (s. Schmid), s. 1933 (1997)
Kellel on neerud haiged, neerukivid, siis šipovnik ja podorožnik, ma ei tea, kuda eesti keeli on. Krapiiva ja siin veel see muruhein ja kukuruus. Nasatkade otsas on уссики какие-то. Neid kuivatad ja одинаковом количестве ja teevett. Ja teevett ma talle keetsin ja lõikusin ja прошло, год наверно. Siin mõned olid haiged ja tegivad.

EFA I 21, 100 (2) < Urvaste khk., Antsla l. < Hargla khk., Mõniste k. (Rogenbaum, eestistatud Rukkisaar), s. 1927 (1997)
Tsiahain ehk linnurohi on sapi ja neerukivide vasta.

EFA I 21, 116 (12) < Kanepi khk., Karilatsi k. (1997)
Kaselehe tiid käseb juvva, ku om sapikivi.

EFA I 101, 187/8 (37) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Soolikarohi (Tanacetum vulgare) - metsik taim on toodud koduaeda, ka ilutaimeks. Ravib soolhaigusi, mis seotud sooleussidega (solkmed, naaskelsabad, paeluss), kasutades selleks purustatud seemneid või teed. Kasutatud ka valusa kuupuhastuse ja põiekivide raviks. Kuna ravi pärsib neerutegevust, tuleb olla ettevaatlik annuse võtmisel. (Kuuldud emalt 1930. a.-il Raplas ja teavet on täiendatud lugemisega.)

EFA I 102, 195 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Nurmenukk.
C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust. Ürti lisada 1 tl klaasile veele, lasta jahtuda, juua 1/3 kl söögi peale 3 korda päevas.
Juues iga päev 1-2 kl nurmenukuteed, valud vähenevad ja kaovad. Mõjub hästi vesitõve ja südamelihase põletiku ning ajurabanduse puhul. Juuri keetes annab hea neerutee, mis lahustab põiekive. Õied on hinnatud kosmeetikas. Selleks leotada õisi 2 ööpäeva destilleeritud vees ja saadud leotist kasutada näopuhastusveena. Seisab külmkapis umbes nädal aega.