Rahvapärased taimenimetused

Palukas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

E 39813 (2) < Tarvastu khk. (1899)
Rohi jooksjahaiguse vastu. Olla hästi mõjuv palukavartest teevett juua. (Kõik niisugused rohud kogutakse enne jaanipäeva.)

E 46003 (8) < Tallinn l., Nõmme (1907)
Palukvartest tehtud teevesi kaotab jooksvahaiguse.
Niisugused rohud kogutakse enne jaanipäeva.

E 58799 < Tarvastu khk. (1921)
Palukalehed ja -õied, neeruhaiguse juures.

ERM 2, 1779/80b < Helme khk. < Tarvastu khk. (1921)
Neerude haigus - palukalehed ja -õied.

KKI 50, 25 (9) < Viljandi khk., Mäelt k., Muhulase t. (1970)
Teed tehti: kummelitee, vaarakatee - vaarakavarsi toodi, palukaõied, õunakoored.

KKI 62, 375 (17c) < Karula khk., Vana-Antsla v., Juudinurmi t. (s. Mikal), s. 1904 (1973)
Vabarna-, palukaõie tii, leesikatii - om jäll üts arstirohi, põie vastu, apteegist õkva soovitati.

Vilbaste, TN 4, 388 (14) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Palukaõie tee - külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Neeruhaiguste vastu tarvitati palukaõie teed.

Vilbaste, TN 3, 503 (VI d) < Tartu l. (1932)
[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Palukaõisi (teeks).

Vilbaste, TN 1, 400 (169) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Pohl, palukas [Vaccinium vitis-idaea]. Viimane nimi harva kuulda. Ei ole Avinurme nimi, Tartu poolt toodud.
Pohlaõitest valmistatakse ka teed.

Vilbaste, TN 7, 44 (7) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Pohlad. Palukad. Õitsemise ajal korjatud varred - teeks jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 46 (9) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Pohlad. Palukad (Vaccinium). Lehtedest ja vartest tee jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 172 (22) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Palukaõied - keedetakse teed ja tarvitatakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 190 (21) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Palukaõied. Seesama [keedetakse ja tarvitatakse teeks].

Vilbaste, TN 9, 311 (4) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Palukaõie (Vaccinium vitis idea) tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1001 (3) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Palukas - pohl, tema teed tarvitatakse jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 5, 4 (26) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Palukavarre tee luuvalu ja verevaesuse vastu.

Vilbaste, TN 5, 102 (5) < Tartu l. (1933)
Palukas. Kange palukalehe teed on siis hää juua, kui rimatismus on, ja õieteed on hää alati tarvitada.

Vilbaste, TN 7, 1024 (16) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.]
Palukad - pohlamarjad.

Vilbaste, TN 7, 1026 (63) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Palukalehed.

Vilbaste, TN 7, 1112 (1) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Arstirohuna tarvitatakse mustasõstra (Ribes nigrum) lehti, pärna (Tilia parvifolia) õisi, palukat (Vaccinium vitis idea L.). Kuivatatakse ja tarvitatakse teelehtina.

Vilbaste, TN 7, 1163 (65) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Palohka. Palukas. Vaccinium Vitis id. Õisi ühes vartega tarvitatakse teeks köha puhul.

Vilbaste, TN 7, 1112a < Halliste khk., Abja as. (1930)
Arstirohtudena tarvitatakse mustasõstra (Ribes nigrum) lehti, pärna (Tilia parvifolia) õisi, palukaid (Vaccinium vitis idaea L.). Kuivatatakse ja tarvitatakse teelehtina.

Vilbaste, TN 10, 230 (3) < Pilistvere khk., Imavere v., Laimetsa (Põhja-Viljandimaa) (1964)
Marjad. Söödavad: maasikad, mustikad, murakad (ruugekollase viljaga, kasvavad rabas) - kaarlad, linnulimakad ehk lillakad (punase viljaga, kasvavd segametsas), vaarikad ehk vaarmarjad, pohlad - palukad, sinikad, jõhvikad - kuremarjad, magedad sõstrad, mustad sõstrad, punased sõstrad, tikerberid ehk karusmarjad.

Vilbaste, TN 2, 701/3a < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Kirssidest, õuntest, pihlakapuu marjadest ja mustikatest valmistati ja valmistatakse ka praegu häid veine ja ekstrakte, mida joogiks ja ka viinasisse pannakse, mis annab hää maitse, nõnda räägitakse, mine tea.
Ploomidest, kirssidest, õuntest, pirnidest, mustikatest, palukanatest valmistavad perenaised väga häid keediseid, mida tarvitatakse tee juurde ja mida lapsed leivale määrivad. Teistest taimedest, millest veel jooki valmistatakse on humal ja kadakas. Humalaid tarvitatakse õlle tegemiseks. Kadakatest valmistavad ka praegu veel setukesed hääd kodukalja, mis on hariliku kalja sarnane ning selle maitsega.

ERA II 78, 312 (4) < Puhja khk., Ulila v., Ulila vaestemaja (Viidebaum) < Eeva Reimann, 51 a. (1934)
Teed keedetakse järgmistest ainetest: palukalehtedest (ühes õitega), murakatuppedest, kreegi okstest, vabarna vartest.

Vilbaste, TN 7, 365 (27) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Palukavarsi ja muid lehti ning õelmeid tarvitati pulmamaja ja surnu puusärgi ehteks vanast ja tarvitatakse praegugi.