Rahvapärased taimenimetused

Kollane karikakar

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 158, 385 (13) < Mustjala khk., Mustjala v., Paatsa k., Tamme t. (1937)
Kollatõbisele keedetakse kollaste karikakrate vett juua.

RKM II 9, 246 (10)b < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1947)
Kollaste karikakrate keedis on ka kollatõbe vastu rohuks.

RKM II 159, 157 (19) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Kollatõbi.
Kollastest karikakraõitest keeta teed ja juua.

RKM II 160, 16 (22) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Kollatõbi: 9 täid pandi kas valmis köögi või saia sisse ja söödeti elusalt haigele. Kollaste karikarde teed juua.

RKM II 160, 115 (12) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Kollatõbi. Joodi orase- ja kollase karikakra teed.

RKM II 160, 138 (61) < Viru-Nigula khk., Koila k. (1961)
Kollatõbi. Söödi kollaste jalgadega kana liha ja joodi kollaste karikakarde vett.

RKM II 160, 168 (48) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Kollatõbi. Joodi kollaste karikarde teed.

RKM II 160, 228 (16) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Kollatõbi. Peab sööma kollast munarebu, porgandit, kollaste jalgadega kana liha ja kollaste karikarde teed juua. Kõik, mis on kollane, seda peab sööma.

RKM II 174, 300 (3) < Kodavere khk. (1963)
Oma haigustest mäletan, kui olin seitsmeaastane, haigestusin kollatõppe.
Minu ema Maria Treial arvas, et haigus oli tulnud külmetamisest, sest istusin talvel külmaga linaropsijate juures. Tuppa ei ole üksi jäänud, sest mind olid hirmutanud nende õudsad tondijutud. Ema keetis mulle nõiakolla teed, otsis küünist ja lakast ristikheina seest kollaseid karikakraid, tegi neist teed ja vanni.
Varsti oli paranemist märgata ja ma sain terveks.

RKM II 183, 13 (10) < Simuna khk., Koila k. (1964)
Kollatõbi. Kollase karikakra teed juua. Minu isa rääkis, et on väga hea, ja korjas ka. Minu isa teadis palju arstirohte.

RKM II 229, 10/1 (5) < Rakvere l. (1966/7)
Kollatõbi. Olin ise haige. Jõin kollase karikakra teed ja oraseteed. Orasetee on väga paha. Kollaste jalgadega kana puljongit ka joodi.

RKM II 229, 410 (16) < Rakvere l. (1966/7)
Maksahaigus, kui valged nahalaigud on näo peal. Kollase karikakra teed juua.

RKM II 229, 660 (4) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Langetõbi. Kollaste karikakarde juured kuivatati ära ja siis keedeti ära. Seda vett joodi.

RKM II 262, 106 (31) < Kadrina khk., Järtu k., Paugi t. (1969)
Kollane karikakar - kollatõbe vastu.

RKM II 307, 473 (8) < Karula khk., Alaküla k., Võidu t. (1973)
Ristikheina sees kasvavad kollased karikakrad. Nende tee on läkaköha vastu.

RKM II 331, 201 < Simuna khk., Paasvere v., Laekvere-Aru k. (1978)
Kollane karikakar aitab köha vastu. Tehti teed.

RKM II 359, 364 (25) < Kodavere khk., Äteniidi k. (1981)
Kollatõbest peatas minu ema minu ära täpselt niiviisi. Alla kümne aasta olin, silmavalged kollased. Teised vanainimesed õppasid, et korja kollast karikakart. Talvine aeg oli, kus ta siis korjas, heinte seest otsis õienuppusid ja ikka leidis. Ema tegi vanni ja jootis teed ja nii kaduski ära.

RKM II 379, 388 (5) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Kuutõbe korral kollane karikakar. Sellest tehti teed ja tinktuuri. Kui seda jõid, võttis kuutõbe ära. Noh, karikakar on ju kollane nagu Kuu.

RKM II 381, 96 (21) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kollase karikakra teega raviti kollatõbe. /---/

RKM II 400, 78 (3i) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Romaskad (kollane karikakar) ka, kui köha, ja rääkivad, et kui maks haige.

RKM II 415, 104 (9) < Iisaku khk., Ohakvere k. (1988)
Kollatõve vastu tuleb korjata kollaseid karikakraid, kuivatada. Nendest tuleb keeta teed ja juua seda nii kaua, kui tõbi hakkab mööda minema.

RKM II 450, 30/1 (10) < Äksi khk., Mullavere k. (1992)
Kollatõve ravimiseks kasutati ennem kollase karikakra teed.

RKM II 464, 304 (75) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Kollase karikakra tie, kui põis on haige.

RKM II 464, 304/5 (76) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Vaata, sie kollane karikakar on ka maksahaiguse ja kollatõbe vasta. Aitavad hästi maarohud. Seda pidi vist päris ummukses kietma, et aur välja ei tule, et siis kaob sie mõju ära.

RKM II 468, 218/20 < Ambla khk., Mustjõe k. (1989)
Veel üks lugu end ise arstinud naisest. Ta elas Mustajõe jaama juures (Järvamaa, Ambla k/k.) See oli 1950. aasta lõpul, kui temal kasvas lõua külge väljapoole vähkkasvaja. Ta tervis oli siis päris halb. Tal oli halb süüa (lõuga liigutada), päikest ta ei talunud. Opereerida ta end ei lasknud. Ta ütles selle kohta, et sellest abi ei saa.
Teda kutsuti Mustjõe Liide. Korra kuulsin tema perekonna nime. Ei ole enam meeles. Ta oli üksik naine, siis 60 ligi. Ta hakkas end ise ravima taimedega.
Ta andis ka selle retsepti minule. Seal oli:
raudrohi, mõru kirburohi (roosade õitega), koirohi, põldosi, islandi käokõrv, paiseleht, kõrvenõges, kollane karikakar, aasristik, kalmusejuur, männikasvud, kukehari, lihtnaistepuna, ? (üks taim oli tal meelest läinud).
Põldosja, kirburohtu ja koirohtu võtta poole vähem teistest kogustest.
Neist kõigist koos valmistada tee. Seda teed võtta aasta või poolteist.
Siis sõi ta küüslauku. Ja jõi kasekäsna teed. Aaloe tükk oli tal selle kasvaja peal alati. Siis ütles ta veel, et ta ei söö liha. Liha pidi soodustama kasvaja arengut.
Ta hakkas paranema. Paistetus kadus kasvaja ümbert. Kasvaja ise hakkas väiksemaks jääma. Lõplikult see kasvaja ära ei kadunud. Sinna jäi nagu pöidla esimese liigese suurune tükk alles.
Ta elas veel peale selle üle 30 aasta.

Vilbaste, TN 11, 147 (3) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Kollane karikakar - õietee kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 11, 438 (40) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1962)
Kollane karikakar - ütlevad, et kui on kollatõbi, siis teha kollase karikakra teed. Räägitakse ka, et kollatõbe rohuks on, kui kollaste jalgadega kana liha ilma soolata süüa.

Vilbaste, TN 11, 473b < Iisaku khk., Illuka v., Agusalu k. (1965)
Romaska - kollane karikakar, peetakse siin jalgaderohuks. Tehakse jalavannisid ja olevad terveks teinud ka neid, kes vaevu veel kõndida said. Ka olevat see rottide vastu. Pannakse kuivatatud romaskakimbu rotiaukudesse ja sahvri. See peletavad rotte majast eemale.

Vilbaste, TN 1, 484 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Sibulakoored [Allium cepa] ja kollased karikakrad [Anthemis tinctoria]. Teena - kollatõvele.

Vilbaste, TN 2, 283 (8) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Villirohu ja kollaste kakrate teed joodi südamehaiguse arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 283 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kollaseid kakraid tarvitati veel kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 691 (4) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Kollased karikakrad. Kollatõbe vastu. Teeks teha ja sisse juua.

Vilbaste, TN 7, 702 (13) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Kollane karikakar. Lehed ja õied keedetakse teeks ja juuakse. Tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 10, 252 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Kollane karikakar. Õitega värviti. Saadi oranži värvi. Kollatõve vastu joodi õieteed.

Vilbaste, TN 10, 271 (36) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kollased karikakrad. Kollatõve vastu joodi kollase karikakra teed.

RKM I 18, 96 (7) < Iisaku khk. (1984)
Kollane karikakar - terviseks tee.

RKM I 18, 180/1b < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
[Kollatõve korral] Kasulikuks joogiks peeti teed, mis oli valmistatud kollastest karikakraõitest.

RKM I 19, 83 (117) < Jõhvi khk., Peeri k. (1984)
Maksarohu [kollase karikakra] tee on kollatõve vastu.

Vilbaste, TN 7, 1164 (85) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kollane karikakar. Chrysanthemum Leucanthemum L. [Anthemis tinctoria] Ekstrakti (vee sees keedetult) juuakse sisse kollatõbe vastu.

RKM II 8, 57 (12) < Rakvere khk. (1947)
Metsavahi Liisu jäi keldasetõbe. Nägu oli ees kui pargidu nahk. Muud en old toist karva kui silmamunad ja suu. Küll tämä vainekene oli vahus. Mättä Mai oli korjand suvel kanavarbu ja keldasi karikakru. Keitas neist vedelikku ja andas Liisule juua. Küll oli tegu enne kui seda suhu vottas. Viimast ommetegi. Kui paari korra oli vottand ja hakkas nägu valgendama ja sörmed niisamate. Ninda vottas seda ninda kaua kui viimast ise värvi muutas. Liisu elab präigu veel ja ütli maiele aituma, et tervest tegi.