Rahvapärased taimenimetused

Põldosi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 24, 672 (33) < Türi khk., Särevere v., Enari k., Matsi t. (1930)
Nari. Esimene laps pidi närima, siis kadus ää.
Põldosisi pandi peale, siis kadus ka ää.

ERA II 148, 250 (5) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Põldosid on neeruhaiguse rohuks head, keeta.

ERA II 203, 418 (5) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Põldosi (kuuskjalg, osi).
Osjateed tarvitatakse samuti põie- ja neeruhaiguste korral. Kui kellelgi on kusi kinni jäänud, siis pannakse põie kohale (kubemele) keedetud osjade vee sisse kastetud riidest kompressi või hautatakse haiget kohta osjadest keedetud sooja veega.

ERA II 285, 54e < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Kuuskjalg ehk põldosi kasvab põllul vilja sees, kuivatakse teeks põiehaiguse vastu.

RKM II 81, 279/80 (30) < Häädemeeste khk., Muhu k. (s. Jaanson), s. 1887 a. (1958)
Põldosad, tääd ju need, mis põllus kasuvad, need on pastuse vasta. Keedeti ära, panti kompressi pastetanud koha pääle, hautadi veh (= või).

RKM II 186, 47 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Põie- ja sapikivid.
Põie- ja sapikivid sulatab ära oravasaba tee (põldosi, 1 supilusikatäis 3 korda päevas võtta sisse). Ta kasvab põllul ja heina sees varjulises kohas, teed juua lahjendatud. See taim on mürgine.

RKM II 212, 16/7 (11a) < Põlva khk., Rosma k., Männimetsa t. (1966)
Põldosja' om verejooksu vastu.

RKM II 272, 388a < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Põldosjad, oravasabad, osi, kuused, kullerkuusk. V. K. Хвощ. L. K. Equisetum. Põldosja teed joodakse ja istutakse kuuma auru vanni, kui on ägedad valud põies ehk on põie- ehk neerukivid.

RKM II 283, 225 < Haljala khk., Lobi k. (1971)
Linnurohi (linnutatar), põlluosi ja virnarohi keeta teeks ja seda juua neerukivide vastu. Mina jõin seda ka ja oleksin terveks saanud, aga mädanik oli tekkind neerukivi ümber ja haige neer lõigati välja. See rohi oli neerukivi vähemaks urbliseks söönud ja oleks võinud välja tulla.

RKM II 300, 481 (5) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Põldosi (seanisa) on jooksvahaiguse vastu, kui seda ümber liigeste mähkida.

RKM II 368, 381 (4) < Maarja-Magdaleena khk., Ruskavere k. (1983)
Tiigi ümber on põlluosi. Seda on kah nii närvisüsteemi kohta ja. Seda on kolme sorti. Ühed on metsa omad, need on mürgised.

RKM II 380, 221/3 (29) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Vähki saab terveks arstida, on haiguse algus, siis saab. Rego Aliidel oli niisuke valge, justku kasvaks miski. Mäda ei tulnd, ära ei kadund. Läks apteekri käest küsima nõu. Apteeker andas kasepunga vett piale panna. Seda panivad piale. Aga siis meie Alma hakkas ise rohtu kietama, kietas kumelid ja põldosjaid, viis minutit kietas. Jahutas selle kiedusse ära, selle sisse torkas haige käe, hoidas sies, ma ei tia, kui kaua. Ninda tegivad kolm päeva. Siis pullistas selle haige kuha käe pial ülesse kõrgele ninda. Kui siis teine (Alma vist) krahmas sest pullistusest korraga välja. Oli niisuke haruline kasvaja, üeksma haaraga oli, nigu ma mäletan. Käsi sai tervest, mõjale ka ei hakkand kasvama.

RKM II 380, 224/5 (33) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Põldosi on küll kasulik. Ennemast inimesed rääkisid siin siapiip vai piibuska. Põldosja juured pidada kõlbama leiva hulka panna, kui on näljaaeg.
Põldosja kompressidega arstiti siin ühes peres lapse luutiisikust. Kompressid panivad aukude kuhale. Laps oli arvata kas nii kaheteistkümmeaastane, kui nad teda ravima hakkasid.

RKM II 381, 58/9 (36) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
/---/ Põiepõletiku vastu oli tõhus ja proovitud vahend rahvameditsiinis põldosjad, värsked või kuivatatud (talvel). Pandi ämbrisse või potti, kallati kuum vesi peale ja lasti haiget selles aurus istuda. Mõjus kiiresti ja päästis mõnegi mehe piinarikkast surmast. Ka põldosja teena rohkelt juues andis abi põiehaiguste vastu.

RKM II 400, 86 (18c) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Õsjad (põldosi) olivad seljahaiguse vasta. Olid seljavalud. No ärkad ööse voodist ja nisikene valu seljas, et ära ennast liiguta. Vai siis vähe sai seljas kompsusi tassida.

RKM II 405, 521 (8a) < Tallinn (s. Laul), s. 1909 (1985)
Viis supilusikatäit peenendatud põldosja (kuuse moodi), viis supilusikatäit kibuvitsamarju, niisama palju pohlalehti ja linnurohtu (muidugi kõik kuivatatult).
Viis klaasitäit vett ajada keema, puistada see segu sisse, lasta tõmmata. Kurnata ja juua üks klaas päevas. See pidavat vereringet parandama, seega ka südametegevust.
Proovisin ka selle pool, kes seda keetis ja tarvitas. Maitsev ei olnud, aga liiga kole ka mitte.
Peale kuu aega tarvitamist peab vahet pidama ja siis korrata. Kui mõju ei tunne, siis ei maksa ka tarvitada.

RKM II 415, 404 (43) < Tallinn < Haljala khk., Lobi k., Rätsepa t. (1989)
Põlluosja ja muid rohte korjati. Juodi liivatied ja vaarmarja tied.

RKM II 443, 13 (27) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Sügeliste vastu kehal määriti paiselehed, linnurohi, põldosi, 15 minutit keeta, natuke äädikat ja pühiti kogu keha, ka nägu.

RKM II 443, 21/4 (39g) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Väga hea tulemus liigestevalu ja kondivalude vähendamiseks on põldosi. Teena ja kompressina ühes männavõsude ja raudrohuga (aitab).

RKM II 445, 730/1 (16) < Simuna khk., Kullissaare k., Kullissaare t. (1991)
Põldosi laiendab veresooni.

RKM II 447, 454 (9) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Osjad - metsa omad, nendega pesime põrandat. Põldosjad on maksahaiguse vastu.

RKM II 464, 279 (23) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Põldosi - sie on verise kõhutõbe vasta. Sellest kiedeti vett. Meie külas oli kohe terve perekond kõhutõbes. Rannast kiegi õpetas, et põldosi aitab, said terveks.

RKM II 464, 361 (43) < Viru-Nigula khk., Varudi-Vanaküla k. < Viru-Nigula khk., Vasta k. (s. Rätsep), 72 a. (1994)
Ja põldosjad on ka nisukese reuma vasta, põldosja mähised.

RKM II 468, 218/20 < Ambla khk., Mustjõe k. (1989)
Veel üks lugu end ise arstinud naisest. Ta elas Mustajõe jaama juures (Järvamaa, Ambla k/k.) See oli 1950. aasta lõpul, kui temal kasvas lõua külge väljapoole vähkkasvaja. Ta tervis oli siis päris halb. Tal oli halb süüa (lõuga liigutada), päikest ta ei talunud. Opereerida ta end ei lasknud. Ta ütles selle kohta, et sellest abi ei saa.
Teda kutsuti Mustjõe Liide. Korra kuulsin tema perekonna nime. Ei ole enam meeles. Ta oli üksik naine, siis 60 ligi. Ta hakkas end ise ravima taimedega.
Ta andis ka selle retsepti minule. Seal oli:
raudrohi, mõru kirburohi (roosade õitega), koirohi, põldosi, islandi käokõrv, paiseleht, kõrvenõges, kollane karikakar, aasristik, kalmusejuur, männikasvud, kukehari, lihtnaistepuna, ? (üks taim oli tal meelest läinud).
Põldosja, kirburohtu ja koirohtu võtta poole vähem teistest kogustest.
Neist kõigist koos valmistada tee. Seda teed võtta aasta või poolteist.
Siis sõi ta küüslauku. Ja jõi kasekäsna teed. Aaloe tükk oli tal selle kasvaja peal alati. Siis ütles ta veel, et ta ei söö liha. Liha pidi soodustama kasvaja arengut.
Ta hakkas paranema. Paistetus kadus kasvaja ümbert. Kasvaja ise hakkas väiksemaks jääma. Lõplikult see kasvaja ära ei kadunud. Sinna jäi nagu pöidla esimese liigese suurune tükk alles.
Ta elas veel peale selle üle 30 aasta.

KKI 40, 309/11 < Tallinn l. (1966)
Halvatuse arstimine.
Pea aurutus 15-20 minutit põldosjadega, selle järel tuleb värske veega pesemine, kuhu 3-4 lusikatäit äädikat tuleb segada, selle veega tuleb hästi pesta ja hõeruda 1-2 minutit, mitte rohkem, ja siis kohe voodisse teki alla, et ihu hästi soojaks saab. Ja 3-4 tunni pärast jälle tubli pesemine ja hõerumine üks minut ilma auruta. Teisel päeval jala aurutus ja käe aurutus 25 minutit aega ja peale selle jälle värske vee ja äädikaga pesemine ja hõerumine. Kolmandal päeval tuleb pea aurutus 20 minutit, neljandal päeval jälle ja käe aurutus 25 minutit ja peale selle jälle äädika ja veega hõerumine. Ja lähemil neljal päeval saab terve keha vee ja äädikaga pestud ja hõerutud kaks kord päevas, nii saab kolm nädalal järgimööda.
Ja pärastpoole tuleb käe ja põlve valamine üks minut aega külma veega, seda tuleb teha iga hommik. Ja pealtlõuna tuleb üleni valamine. Külma vee valamine jalale ja käele võib 2-3 kord päevas olla, aga mitte sooja ihu peale, mis higine on. Põldosja ja kommeliteed tuleb 2-3 klaasi päevas ½ klaasi järgi vahetevahel. Peale selle, kui pea aurutust tehakse, et niuete kohast, see on ristluude kohast, peab kõvaste kinni siduma mõne käterätikuga, et aur ja vesi allapoole ei pease. Seda kõik tuleb teha suure hoolega.

Vilbaste, TN 4, 295 < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimi, mida kasutati arstirohtudeks.
Kalmus, raudreie õied, ubaleht, valge ristikhein, põldõsi, vauõrma [vaarikas], maaska, palderjaan.

Vilbaste, TN 3, 704 (29) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Põldosi. Tema tee on jooksva vastu.

Vilbaste, TN 3, 715 (50) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Põldõsi. Tee ja vannid on jooksjahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 11, 5i < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Equisetun arvense - põldosjad. (Neeruhaiguste puhul kasutatakse auru või juuakse teed.)

Vilbaste, TN 11, 188 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Põldkuused, põldosjad. Nende kevadised võsud on tsiatilgad. Neid meie lapsena korjasime põllult ja sõime nende „eospesade kogusid“ [teksti vahel selgitav joonis]. Sadala pool hüütakse neid seapiibuskid (Torma ja Laiuse khk).
Põldosje Sadala koolilapsed korjasid Eesti iseseisvuse ajal. Ja kui sõitsime Tartu ekskursioonile, müüsid teiste droogide hulgas Lill ja Hakkaja apteeki, said 80 senti kg. Üks õpilastest ühel kevadel sai üle 10 krooni kuivatatud põldosjadest (droogidest).

Vilbaste, TN 11, 435 (8a) < Iisaku khk., Sälliku k. (1962)
Põldosi - oravasaba.
Oravasaba on jooksva vasta.

Vilbaste, TN 1, 313/4 (44) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Põldõsi (-osi) [Equisetum arvense].
Kevadine osa: piibusk (enamasti lastelt), tilk, seatilk. Suvine osa: õravasaba (orava-); põldkuusk (harva kuulda). - Maa-aluseid mugulaid varte küljes nimetatakse piibuskimunadeks. Neid lapsed kaevavad ja söövad.
Arstimiseks on põldosja tee neeruhaiguse vastu; mõned on joonud ka südamehaiguse ja veetõve vastu.

Vilbaste, TN 1, 492 (1) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Põldosjad [Equisetum arvense]. Teena - põiehaigusele.

Vilbaste, TN 2, 270(e) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Varsakabja lehti, põldosju - neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 272 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Sea- ehk linnurohu teed ja ka põldosjade teed tarvitati kivihaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 265 (2) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Põldosjad on jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 426 (59) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Aallangid, põldosi: arstirohi.

Vilbaste, TN 7, 469d < Jõhvi khk. (1930)
Põldosja tee aitab põiepõlendiku vastu.

Vilbaste, TN 7, 481 (30) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Põldosi suust ja ninast verejooksu vastu.

Vilbaste, TN 7, 502 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. < Vaivara khk., Peetri v., Laagna a. (1930)
Milleks tarvitati vanasti taimi.
Põldosje ja kadakamarju tarvitati neeruhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 559 (1) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k., Põllu t. (1930)
Põldosi - seda tarvitatakse liikmehaiguse jaoks.

Vilbaste, TN 7, 608 (10) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Põldosja teed tehti südamehaiguse vastu, ehk kui inimene verd sülitab. Tehti nagu eelminegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].

Vilbaste, TN 7, 840 (26) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Põldosi. Rahvapäraselt põldkuusk ja kuuskjalg. Ka arstirohuks.

Vilbaste, TN 7, 998 (5) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kui põiekivid teevad haiget, siis aitab põldosi, kaerasasi ja kibuvitsa marjad, nendest keeta teed.

RKM I 9, 377 (25) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Südamehaigus: heinputke, maikelluke, piparmünt, põldosi, tamm.

RKM I 9, 383 (17) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldosja tee, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta on rohuks verevooluse ja vereoksendamise vastu, südame-, maksa- ja neeruhaiguste, kusetakistuse, veetõve ja jooksva puhul. (1-2 klaasi päevas, verevooluse puhul vähem.)

RKM I 19, 157 (229) < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. (1984)
Neeruhaiguse puhul tuleb juua oravasaba [põldosja suvise vormi] teed. Aitab häste!

Vilbaste, TN 5, 604 (4) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
(Karvtilk) põldosi. Kuse kinniolemisel pannakse kuhugi nõusse ja aurutatakse ja juuakse ka sisse.

Vilbaste, TN 7, 1023 (2) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Tilkhain - põldosi - vannid mädanevaile haavadele.

Vilbaste, TN 7, 1026 (39) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Tilkhein (põldosi).

Vilbaste, TN 7, 1174 (27) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Põldosi tiisikuse vastu, sisaldavad Natr. silicium ehk Calc. silicium (täpselt ei tea).

Vilbaste, TN 7, 1190 (45) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Põldosi jooksvahaiguse ja tiisikuse vastu.

EFA II 20, 462/3 (3) < Urvaste khk., Keeme k. (s. Tani), u. 45 a. (1996)
[Ravimtaimedest]
Põldosi - väga hää ravimtaim. Seljavaludele ja kõikidele. [Kuidas sellega ravitakse?] Tähendab niiviisi, ma oma kanaaruga nüüd meelen oll jõudnu pidage. Korjat ütsjagu põldosi, panet vanni, kuuma viige üle ja sis istud sääl üts 20 minutit. [Kes seda õpetas?] Tuud ole ma ka müüda külla kullelnu. Ega esi ka meelen ei pea. Aga vaata, kui too hädäkene sul kallal on, küll siis miilde jääss.

EFA I 10, 172 < Äksi khk. (1996)
Äksi nõid oli haritud inimene, rohuteadlane. Tema valmistas ravimtaimedest rohtusid. Minu isal oli krooniline neeruhaigus, temale tegi ta põldosja teed. /---/

EFA I 15, 12 (41a) < Martna khk., Haeska k. < Lihula khk. (1996)
/---/ Ja põldosi on mul tähtis rohi. /---/ Põldosi on selle vastu, et vesi korjab sisse, ütleme piss, see aitab seda. See naistepuna on ka, aga see on väike selle mõju kõrval, mis põldosi.

EFA I 21, 56 (5) < Kanepi khk. < Arhangelski obl., Severodvinsk l. (Leis), s. 1922 (1997)
Ja põldosja tii om liigestevalu vasta. Ja sukrutõbega piab ka toda põldosja juuma.

EFA I 38, 97 (6) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Tuul), s. 1925 (1999)
Kui määnegi tsuskaja om, põldosja juudi.

EFA I 85, 254/5 < Võru l. (2004)
Põldosi, seda kasvab igal pool heina sees ja alati saadaval, muidugi suvel.
Minu poiss pesi jalgu ja ta selline oma meelest väga puhas poiss, tahtis suure varba küüne kõrvalt selle musta ka ära pesta, koukis seda küünega, aga küüneviha läks sisse ja mõlemad suured varbad olid tal haiged ja mädanesid küüne kõrvalt, sai rohtugi toodud, aga ei aidanud isegi „rahvameditsiin“, ka mitte merevesi (elasime siis mere ääres) ja peale pissamine. Poisi varbad olid haiged 10 aastat. Ei aidanud ükski arsti antud salv ega maarohud.
Kord lugesin jälle rohuraamatust, mis hea asi see põldosi on ja mõtlesin, et proovin õige selle ka ära. Keetsin põldosi teed, muidugi väga vähese keetmisega või lasin üldse seista kuumas veel ainult ja poisi varbad hakkasid paranema. Kahe nädala pärast olid terved.
Seda põldosi teed andsin talle ikka tühja kõhuga juua. Ja panin osile veel teist korda kuuma vett peale. Nii et poiss jõi umbes 2 tassitäit ositeed päevas.
Ükski muu rohi varbaid terveks ei teinud kui ositee, võttis selle „küüne viha“ sealt ära.

Vilbaste, TN 2, 297 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Paljuid taimi tarvitati vanasti ka toiduks. Suppi keedeti hapuoblikatest, noortest nõgestest, põldosjadest, maltsarohust kapsataimedest.

Vilbaste, TN 11, 266/7 < Nõo khk., Elva l. < Räpina khk., Veriora v., Virsküla k. (1963)
Siatilk. Nende juured lähevad õige sügavale maa sisse otse püsti 3-4 jalga sügavale. Sead väga tahavad neid. Meeldivad ka inimesele. On paremad kui sarapuu pähklad. Must koor on tal peal. Selle võtad ära ja on väga maitsev.
Siga on väga kuri kui ta neid otsib ja sa ta juure lähed, et ära võtta. Said tigedaks ja tahtis peaaegu kallale tulla. Läks jälle ruttu auku tagasi ja jälle töötama.
Pärast kasvavad nad nagu kuused põllul “põldosjad” mõned kutsuvad põldkuused.