Rahvapärased taimenimetused
Murakas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- jooksva
- neeru- ja põiehaigused
- profülaktika
- tiisikus
- uriinipeetus
- vere puhastamine
- haigus tuvastamata
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 27, 273 (1) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Mõnda maarohtudest.
Muraka (Visullbamus[?]) lestade teed peab see jooma, kellel halb veri, kelle veres palju veejägusid on. See tee puhastada verd.
E 38788 (2) < Palamuse khk., Kaarepere (1899)
Murakalestade teed peab see jooma, kellel väga halb veri, kelle veres palju veejägusid on, see tee puhastada verd.
ERM 168, 12 (7) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Rubus chamaemorus'e [? murakas] keedist võetakse sisse neeruhaiguse vastu.
RKM II 380, 27 (31) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Ainevahetushäirete puhul ja uriinieritust soodustavaks vahendiks on tee muraka tupplehtedest.
RKM II 381, 88/92 (17)h < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Murakatupe või -tohlu teed tehti ka neeruhaiguse puhul.
RKM II 385, 33 (k) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Muraka tupplehed (tupsud) - maitsvaks teeks, eriti haigusjärgselt. Nagu selgunud - suure vitamiinisisaldusega.
Vilbaste, TN 1, 490 (9) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Murakalehed [Rubus chamaemorus]. Teena - jooksvale.
Vilbaste, TN 2, 269/70 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
On olemas palju taimi, mida inimene ei tea tähelegi panna, läheb taimest hooletult mööda, ilma halastamata tallab ta ära. Taimedele on viimasel ajal hakatud tähelpanu heitma. Nii ollakse ka huvitatud taimede nimedest ja nende tähtsusest endisel ajal. Seda ainult teab vanarahva suu, kui ei olnud veel värve ega paljugi muud, mida nüüd ilma vaevata kätte saab. Ennemalt katsusid inimesed leida taimedest tarvisminevaid aineid.
/---/ Need olid kõik taimede nimed rahvasuust, aga peale selle võib veel ette lugeda, milleks taimi tarvitati.
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Tiisikuse vastu - siniste lumelillede, murakasupude ja männikasvude teed.
Vilbaste, TN 7, 483 (62) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Murakate õitest ja marjadest saab teed.
Vilbaste, TN 7, 617 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930) Sisetas Raivo Kalle 2013
Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.
RKM II 254, 379 (13) < Rakvere khk., Vetiku k. (1969)
[Milliseid marju teil korjatakse?] Mustikaid, vaarikaid, maasikaid, murakaid, jõhvikaid, pohli. Valged vaarikad, hästi suured ja magusad, kuid neid juhtub harvem kui punaseid.
ERA II 78, 312 (4) < Puhja khk., Ulila v., Ulila vaestemaja (Viidebaum) < Eeva Reimann, 51 a. (1934)
Teed keedetakse järgmistest ainetest: palukalehtedest (ühes õitega), murakatuppedest, kreegi okstest, vabarna vartest.
RKM II 254, 404 (21) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Murakas vajab palju suhkrut, kui temast moosi keedetakse.