Rahvapärased taimenimetused

Heinapebred

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 185, 183/4 (55) < Häädemeeste khk. (1938)
Rahvapärane abinõu jooksja vastu. Kui "joosja" jalus on, kästakse käia suve läbi hommiku vara paljaste jalgade ja säärtega kastese heina sees, nii et kaste ja heinapebred ümber jäävad. Räägitakse ühest saarlasest laevameistrist, kes kevadel kepiga longanud, siinsete vanade inimeste õpetuse järgi hakanud kastes käima ja sügisel tantsides lahkunud.

ERA II 20, 406/7 (3) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. (1929)
Maa-alused hakkavad maast inimese külge. Kui inimene kuseb sinna kohta, kust maalused hakkavad, siis tulevad kohe külge. Maa-aluseid suitsetatakse heinapebredega.

ERA II 292, 425 (60) < Tallinn (1941)
Rabatusehaiguse vasta tehti heinapebre vannisi.

ERA II 292, 435 (82) < Tallinn (1941)
Heinapepred olid heas kuulsuses, nendega hauduti haigeid jalgu ja ka teisi kohtasi, kui olid krambid.

RKM II 106, 144 (37) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Heinapepre vannid - jällä juaksiva roht. Neid tuli panna kõhe hiast.

RKM II 229, 22 (5) < Rakvere l. (1966/7)
Külmamuhud. Heinapebre kompress teha külmamuhule, kui sügeleb.

RKM II 318, 519 (3061) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Neerupaistetuse vastu on hea teha soojavee vanni, milles on hautatud heinapebresi ja kivisoola.

RKM II 372, 47 (10: 2 ja 3) < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Veest saadud roosi ravitse seaploomi nahaga. Ja võileiva puruga. Vihastamisest saadud roosi ravitse heinapepredest vannis.

RKM II 381, 272/3 (10) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Heinapebred.
Heinapebre vannid ollid sella- ja luuvalu vastu. Heinapebred keedeti suures paas ära. See keeduvesi pandi tõrikses, külma vett ka, et paras olli, sääl siss hautati ennast.

RKM II 383, 381/2 (29) < Jüri khk., Mõisa k. < Lääne-Nigula khk., Taebla v. (1984)
Heinapebre hautis on hea, kui ristluud valutavad. Heinavirna alt otsid just seda peenikest puru, mis heina otsast tuleb. Seda lased veikse vee sees veidi keeda, siis laod paksu riidekoti sisse, paned nii kuumalt, kui võid, selja või perse peale, kust aga valutab. Tuleb kinni ka siduda, keeduvee peab tal sooja hoidma, sinna sisse saad koti jälle likku panna ja lehepuru soojaks teha. Märjaks ju teeb, aga head teeb ka sekski korraks. Olen ise siin ja noorelt Taeblas oma selga ja ristluud sedasi ravinud, ka minu siitküla naaber teeb nii.

Vilbaste, TN 2, 273 (14) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Hautatud heinapebrid[pri] tarvitati algava verekihvtituse, külmanud liikmete ja krampide vastu ja heinapebre keedisesse kastetud mähiseid rheumatismuse, gihti ja skorphutise vastu.

Vilbaste, TN 7, 637 (1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Heinapebudega hautakse jalga ussi nõelamise puhul.

H II 15, 116 (32) < Kuusalu khk. (1891)
Sööja vastu pidada hea rohi olema sibulaid ja heinapebri keeta, seda sööja peal pidada. Ka olla jooksjasavi, nagu seda mere äärest leida on, hea rohi peal pidada.

RKM II 382, 258/61 (15b) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Tehti veel loodusliku aruheina, eriti heinapebrede hautisi tursunud liigestele. /---/

RKM II 381, 81/3 (9) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Liigeste ja soonte haigused raviti sooja mähistega ja sooja vannidega. Tehti heinaseemne ehk, kuidas kutsuti, heinapebre vanne. Käidi viinapraaga vannis, tehti männikasvu vanne ja soolavee vanne. Käidi reheahju lael vommil end soendamas. See kuiv soe tegi luud-sooned pehmeks, ei tuntud, ega olnud radikuliiti egas närvipõletikku. /---/

RKM II 375, 231/2 (34) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui inimesel tuli külmetamise puhul põiepõletik, tulid allkehasse valud ja pissumine oli valus. Tuli siis soojalt riidesse panna ja mitte uut külma ega tõmbetuult saada. Raviks tehti sooja auru allkehale. Selleks keedeti koorega kartuleid ja see kuum keeduvesi kallati madalasse nõusse, kuhu istuti peale nagu pissupotile. Istuti palja alakehaga vastu auru, aga riided võisid rippuda ümber jalgade ja poti (nõu), siis seisis ka vesi kauem kuum auruvann alandas põletiku ja valud vähenesid. Soovitati ka tilliseemne teed keeta ja juua soojalt. Veel oli hea heinapepre auru samasuguse istumisega teha nagu kartulikeeduveega. Üldiselt ei lubatud istuda külmal kivil ja trepil, see soodustaski põiepõletiku tekkimist.

Vilbaste, TN 7, 578a < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitasid inimesed jooksvahaiguse vastu sõnajalgade juuri, heinapepreid, türnpuu õite teed.

Vilbaste, TN 7, 462c < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Raudnõgestest ja heinapepredest tehti vanni jooksvahaiguse vastu.

RKM II 372, 92 (1) < Tõstamaa khk. (1984)
Põrsaid pesti kärnade vastu „hanetõberohu“ veega. Sama vesi aitas ka peatäide puhul.
Põrsaid suitsetati heinapepredega. Panni peale pandi tuliseid süsi, sinna peale heinapebred.

Vilbaste, TN 3, 132 (7) < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Heinaseemnetega sooja vanni võtmine olevat väga hää liikmete igasuguste haiguste vastu.

RKM II 280, 399 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
[reuma?] Salamahti korjati mõisa metsast ka männikasusid kevadel, millistest tehti vanni suurde tõrde, kuhu inimene mahtus sisse istuma. Oli saadaval palju sipelgapesi, siis tehti ka neist vanni. Kõige lihtsam oli aga lakast korjata heinapebresid (pudemed). /---/

RKM I 9, 200 (216) < Järva-Jaani khk. (1967)
Kui jalg või käsi oli umbes haige, siis oli rohuks: lehma mustus, savi, soojad heinaprebemed, leivapuru või küpsetatud sibulamähised.

RKM II 385, 12/3 (16) < Tori khk., Levi k. (1985)
Liigesehaigused.
Saun, kadakaviht. Kuuseokka, heinapebre, rabaturba kuumad vannid või mähised.
Õhtul määrida kasepungad piirituses või mädarõigas piirituses.
Müügil oli „tiipsurohi“ – joodi ja parafiini sisaldav määre – kuumalt. Oli kange vedelik, lubati tõmmata pilpaga ühekordselt kriipse (valmistatakse apteegis praegugi).
Tarvitati ka dr. Kreutzwaldi õpetust: külm kompress sooja katte alla higistamiseni.
Liigesehaiguste all kannatajail oli välisõhus viibides kasulik ihuloleval külmal (verevaesel) kohal või valutavalt kohal pidada lambanaha tükki villaga sissepoole. Ka võis olla mitmekordne villane sall. Toas aga ära võtta, s.t. mitte hellitada.
Olen näinud reuma leevendamiseks villast aluspesu (Tarvastu); arvan, polnud praktiline, hellitusoht suurem.

Vilbaste, TN 5, 197 (13) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Hainapuru. Soonehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 9, 542 (18) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Heinapebred. Vanni jooksva vastu.
Soojad heinakompressid, haige üleni sisse panna, linad ümber. Üks tund sees olla.

Vilbaste, TN 7, 834 (8) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Heinamarjad - rehepeksu jäänused - vanniks reumatismuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 708 (13) < Harju-Jaani khk. (1929)
Heinapebred. Heinapebre vann külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 697 (12) < Harju-Jaani khk. (1929)
Heinapebred. Heinapepri tarvitati vannitamiseks külmetuse ja jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 636 (1) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohuks tarvitati: heinapebredega hautaks jalga ussi nõelamise puhul.

Vilbaste, TN 7, 257 (14) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Mitmesuguseid heinaseemneid tarvitati jooksjahaiguse vastu. Seemned tehti tuliseks ja hauti nendega haigeid kohti. Venimise puhul tehti seemnete veest vanni.

Vilbaste, TN 7, 78 (11) < Martna khk., Martna v. (1929)
Heinapebred. Neid keedeti vees ja pandi palavalt paisete pääle, et need lahti lööksid.

Vilbaste, TN 7, 53 (16) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Heinapebred - olid hääd kaelahaigusele ja kurguhaigusele.

Vilbaste, TN 5, 11 (3f) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Heinapeprede vann - jooksva vastu.

ERA II 195, 228 (73) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Kui und ei ole - närvid segased. Ei osata arstida. Heinapebre vanni tehtud.

Vilbaste, TN 1, 604b < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1931)
Heinapebre mähised pannasse luusööja peale ning põrutatud kohale.

RKM II 254, 376 (29) < Rakvere khk., Vetiku k., Makerja t. – Aime Lindre < Leena Uustalu, u. 80 a. (1969)
Korjati lakast 1 ämbritäis heinapebresid, lehed ja nupud sees, keedeti [pebre] vett, pandi tõrre sisse, raviti jalgu [vanni pandi].

ERA II 42, 187 (15) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Luusööja. Kaeravartemähised ja heinapebremähised - hästi tulised, ja piale selle kumel ja lambanisa.

H, Kase 104 (2) < Halliste khk. < Karksi khk. (1868)
Külmetamise vastu hautati hoonete põhja päält võetud heinapuru, pihlakaõelmeid, maahumalaid, vaarukvarsi ja monda muud.

E, StK 14, 152 (3) < Vändra khk., Järve (1922)
Jooksvale aitab hautatud heinapebred ja keedetud pohlaõietee.

ERA II 83, 248 (17) < Tallinn l. (1934)
Jooksvarohi. Võta kolm hobusesitahunnikud, igaüks ise kohast, üks kamalutäis sookaelu, üks tsetverik heinapebresi, kaks kamalutäit keedusoola. Kõik panna ühte tõrde ja kallata keeva vett peale, pealt riidega kinni katta. Hoida nii kaua, kui vesi on paras soe, et võib sisse minna ja seal istuda 20 min., sealt väljudes pesta leige veega ennast puhtaks, kuivatada kuivaks ja voodi heita kolmeks tunniks sooja teki alla. Kaks-kolm vanni kautada jooksva täielikult.

ERA II 195, 232 (88) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Krambid - see oo vere sees. Sõnajalavanni teha, heinapebrevanni. Ei tea, on sel vastust.

ERA II 191, 528 (255) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Luuvalu. - Patti tehti (= kümmeldi). Saarelehist, sipelgatest, sõnajalgadest, heinapepredest.

RKM II 160, 229 (27) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Tiisikus. Hispaania mantel aitab. Tuleb võtta suur riie, takune, jäme, mis kaua märg seisab. Teha tulist heinapeprevett ja lina sisse kasta. Panna ümber keha. Seda teha 2 korda nädalas 6 kuud. Ise olen terveks saanud. Kahe mantliga olin terve. Ülased puruks teha ja puder panna haigele kohale. Võtab naha puruks. Kui viina sisse panna, siis ei lähe puruks.

RKM II 229, 528 (13) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Põiehaigust ravib heinapebre vann. Istuda kuuma ämbri peal aurus. Tean, et inimesi on terveks saanud.
Pohlamarjad on ka põiehaiguse vastu.

RKM II 275, 425 (6e) < Vigala khk., Vanamõisa k. (1970)
[Liikmerohud] Mõned tegevad heinapebre vanne ja kuuma kaera mähiseid.

Vilbaste, TN 7, 616 (1a) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kaislad (juured, lehed, varred; teena); vahtra-, kasemahl (käärima aetult); päris maavits (lehtedeta varsi); palsamer (teena.); pohlaõied (teena); ülaste õied (ligunenud piirituse ehk petrooleumi sees); nõges (vannid); sassabarilla (teena); mädarõigas (kuivatatud juured, ligunenud kaljas, kalja); kibuvitsa juured (teena); heinapepre vannid – jooksva vastu.

ERA II 27, 187/8 (13, 14) < Nissi khk., Riisipere v., Aude k., Võsa t. (1930)
Maaalused on veiksed vistred, pisikesed punased kihelevad kangesti. Maast hakkab, mõne libeda kivi küllest tuleb, või mõne libeda puu küllest hakkab, mis vee sees on.
Heinapebredega suitsetakse maaaluseid, hapukaljaga pestakse. Metsast tuuakse maaaluserohud, nendega ka arstitakse.

Vilbaste, TN 7, 464d < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Raudnõgese vannid on ka jooksvahaiguse vastu. Heinapeprede vannid on ka jooksva haiguse vastu.

RKM II 372, 290 (5) < Tartu l. (1984)
Heinapebre tee mitmele haigusele.

RKM II 373, 246 (129) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Kui olid reumahaiged jalad või jalg oli väänatud ja paistes, tehti heinapepreid ja haige jalg pandi leigesse peprevette. Võis ka nii teha, et soojad pepred tõsteti haigele kohale ja seoti lapiga kinni. Vähendas valu.

ALS 3, 51a < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Neeruti v., Tokolopi k. (1931)
Analoogiline juhus [inimese rematismus]: Rakveres arstis end möödunud suvel prillikaupmees Ansos ka sipelga vannidega. Sai terveks. Ühel päeval tarvitas sipelgavanni, teisel päeval heinapebre ja nõeksevanni.

RKM II 357, 112 (140) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Reuma vastu keedeti linnurohust teed, männikasvudest ja igasugu pepredest tehti vanni.
Viinas leotati kastaniõunu.