Rahvapärased taimenimetused
Osi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- kidi
- köha
- liigesehaigused
- luuhaigused
- neeru- ja põiehaigused
- ohatused
- roos
- seljavalu
- tuulest
- uriinipeetus
- uriinipidamatus
- vistrikud
- kivitõbi
- maohaavad
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- aasosi Equisetum pratense
- konnaosi Equisetum fluviatile
- põldosi Equisetum arvense
- raudosi Equisetum hyemale
- soo-osi Equisetum palustre
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 180, 264 (3dii) < Tori khk., Sindi l. (1963)
Ka kadakamarja, koirohu, osja- ja salveitee on hea samade haiguste [neeru- või maksakivide] korral. Kadakamarju võib ka kuivalt süüa: esmaspäev viis kadakamarja ära süüa, siis iga päev üks mari rohkem. Nõnda 14 päeva, siis iga päev üks mari vähem kuni viie peale tagasi.
RKM II 197, 230 (16) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Kaaruka k., Karjukse t. (1965)
Osjad - kuuskjalg, lehmanisad hüüavad - kuivatatud piast väga head, kui põis haige, kusemine valus. Selle auru pial istusid, kohe aitas. Suvel võis panna toorelt, talvel kuivatatult.
RKM II 197, 230 (18) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Kaaruka k., Karjukse t. (1965)
Elidingale - raudnõgesid ja osjasid piale.
RKM II 272, 388a < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Põldosjad, oravasabad, osi, kuused, kullerkuusk. V. K. Хвощ. L. K. Equisetum. Põldosja teed joodakse ja istutakse kuuma auru vanni, kui on ägedad valud põies ehk on põie- ehk neerukivid.
RKM II 318, 522 (3070) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Mauhaavade vasta on hea teeäärsed lehed (teelehed), osjad, üks muskatpähkel ja kasepungasi, pane pudelisse, vala peale pool liitrit 40 kraadi kanget viina. Võta sisse kolm korda päevas enne sööki 30 tilka korraga.
RKM II 380, 315 (1) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Luutiisikust ravisime kuuskjala (kuuskjalg, oravasaba - väljakasvanud osi) kiedissega. Tegime paksu kiedisse ja paksult piale, nigu kompressi muodi sai tehtud. Kietasime vierand tundi kohe. Kuuskjalga kutsusivad ka oravasaba.
RKM II 425, 245/6 (1e) < Jüri khk., Vaida v., Tõnuansu t. (1989)
Minu emal läinud nägu ohatisse, vistrikusi täis. Tuli siis siia Vaita mamma juure (oli noor tüdruk, siit Ansuga sehvt sees), läks metsa kaudu, ei tuld Tõnuansu õue pealtki läbi. Mamma öeld: „See on tuuletõbi, võta need kuuskjalad (osjad)“ Käskinud neid keeta ja siis põse peale panna. Nädala pärast kadund ära. Mamma oli üldse hirmsasti korjand neid maarohtusi.
RKM II 446, 126 (38) < Torma khk., Torma v., Kõnnu k. (s. Õunapuu), 76 a. (1991)
Osja on vist liigestehaiguse vastu. Ikka teed juua.
Vilbaste, TN 3, 635 (b10) < Tartu-Maarja khk. (1932)
[Arstirohuks:]
Osjad.
Vilbaste, TN 11, 436 (19) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Osi - konnaosi. Õsjad hautada, siis kui on juba kuuse moodi, kui on seljahaigused, ämbri sisse ja siis käterätikuga hõeruda. Ka sellest teed keeta ja juua. Este pool klaasi kolm korda päivas.
Vilbaste, TN 2, 665 (18) < Räpina khk. (1930)
Osjade kevadistest võrsetest, „seatilgadest“, tehakse kompresse.
Vilbaste, TN 5, 188 (1) < Tartu l. (1934)
Taimedest nagu kummelitest, raudrohust, osjast valmistatakse teed köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 1161 (3) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Osi. Equisetum hiemale L. (kasvab liivasel pinnal). Kui on “kidsi” käe sees, see on, kui vältavast tööst kaob käerandme liikmel liikmeõli, käe liigutamine on valuga seotud, käsi paistetab, - siis tambitakse Equiset hiemale L. pudruks ja pannakse valutava liikme pääle, päält köidetakse nartsuga koht kinni.
EFA I 38, 81 (8) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
Osja tsäid tiid, ku kusemise man hätä om, kuse kinni võtt.