• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Rahvapärased taimenimetused

Valge härjapää

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

• haigus määratlemata
• naistehaigused
• neeru- ja põiehaigused
• roos
• seljavalu
• valged
• verejooks

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

• mägiristik Trifolium montanum
• valge ristik Trifolium repens

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 12, 169 (34) < Väike-Maarja khk. (1890)
Emanõekse õied ühes valge härjapeaga keedetud on head põiehaiguse vasta.

E 51164 < Lääne-Nigula khk. (1920)
Roos.
Valget roosi suitsetakse valge härjapeadega.

ERA II 207, 442 (35) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Raiküla v. (1939)
Naiste haiguse (valgetevoolu) vastu on hea valge härjapea õied ja pohla õied, neist teed keeta, teine kord teist teed juua, aitab kohe, mõnigi, kis kaua seda haigust põdend, on nendest rohtudest abi saand.

ERA II 285, 110 (22) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kiviloo as. (1940)
Roosi vasta aitab sie, kui suitsetada haiged kohta valgete härjapeadega.

RKM II 52, 431 (162) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Valge härjapea teed tarvitati valgevoolu vastu.

RKM II 106, 142 (26) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Valge härjäpä nuppudest tehti tied, kui õlid valged naistel.

RKM II 160, 236 (51) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Valgete voolus.
Mitu põhjust on sel haigusel. Mõni ei tohi meesterahvaga elada. Raskest tööst tuleb ja verevaesusest tuleb see haigus. Raudrohu teed ja valge härjapea teed juua. Ka kanapeselälle tee on rohuks (kollaste õitega lill).

RKM II 162, 103/4 (6) < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1963)
Valgete voolus.
Valgete vooluse vastu keedeti valge karjapää teed, üleüheksaõie teed ja valge emanõgese teed. Puhtaks pestud ja hästi ära kuivatatud munakoored hõõruti pulbriks, pool teelusikatäit korraga sisse võtta veega.

RKM II 215, 401 (2) < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
Naiste verejooks õli, sies anneti sisse peenest tuhratud munakoori, valge ärjäpä teed ja jõviki. Ka tunglateri. Nenäst verejookso vasta oli see, et siuti paremb jalg päältpoolt ketrekonti ja pahemb käsi randmest kõvast kinni, äädikatopid pandi nenä, kui johtos sedä õlemä kääperä.

Vilbaste, TN 2, 530 (12) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Härjapää.
Verejooksu vastu tarvitakse valget härjapääd.

Vilbaste, TN 2, 533 (9) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Verejooksu vastu tarvitakse valget härjapääd.

Vilbaste, TN 7, 262 (50) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Valge härjapä tee - seljavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 400 (23) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Valged härjapääd - arstimiseks.