Rahvapärased taimenimetused

Verehurmarohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 380, 510 (5) < Viru-Nigula khk. (1985)
[Verehurmarohu mahlaga] Sama ravi kõlbas ka koeranaelale. Konnasilmi raviti taimemahlaga: toore- ja küpsetatud sibulaga, oakauna sametise sisepoolega, verehurmarohuga. On ka „lõngaeliga“ põletatud, tulise oraga püütud välja kõrvetada.

RKM II 380, 510 (4) < Viru-Nigula khk. (1985)
Üheks tuntumaks lööbeks maalastel oli sajandi algupoolelgi veel „veiseröögatus“ või „veikse röögatus“ (kuiv, kestendav, vist ka kergelt sügelev lööve kätel, jalgadel ning isegi näol).
Raviti mitmesuguste taimede (eriti verehurmarohu) mahlaga. Tehti ka nii, et sülitati lööbele ja tehti koera häält (Teisal ka veise häält). Olla ravitud „aknahigiga“.

RKM II 159, 231 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Verelupjamine. Liigesepõletik. Emakojavähk.
Korjati juunikuus verehurme koos juurtega. Kuivatati ära. Joodi 3 korda päevas ¾ teeklaasi peale sööki 1 nädal, siis tehti jällegi 1 nädal vaheaeg. Ravikuur kestis 4 kuud (kaasa arvatud vaheajad).

RKM II 159, 231 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Soolatüükad ja konnasilmad.
Murti verehurma vars jatku kohalt. Väljub joodile sarnanev pruun vedelik. Selle vedelikuga pintseldad soolatüükaid ja konnasilme.

RKM II 159, 398 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Tasakaalu kaotus.
On hää vahend verehurmatee. Korjata tuleb koos juurtega. Pesta puhtaks ja ära kuivatada ning lõpuks hästi peenendada. Siis keeta nii kui harilikku hiina teed. Juua tuleb 3 korda päevas ¾ klaasi peale söömist. Jõin neli kuud (1 nädal juua, siis 1 nädal vahet). Sain täitsa terveks.

RKM II 229, 423 (8) < Rakvere khk. (1966/7)
Veremürgituse vastu on verehurma tee. Tee on tumepruun viha vedelik.

RKM II 229, 423 (7) < Rakvere khk. (1966/7)
Verejooksu sulgemine ninast. Verehurmarohu tee paneb verejooksu kinni. Minul omal pani ninast verejooksu kinni. Mees keetis ruttu seda teed ja kui jõin, siis enam ei joost. Ninasse ka võtta teed.

RKM II 229, 529 (19) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Põrunud kohale pandi verehurmarohtu värskelt peale.

RKM II 240, 276 (8) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Verehurmarohtusid keedeti verekaotuse vastu.

RKM II 240, 341 (3) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Soolatüügast nimetati hanesuletüüks ja raviti verehurmarohust välja pigistatud mahla pealepanemisega.

RKM II 254, 454 (2) < Haljala khk., Vihula k. (1969)
Verehurmarohu piim on hea pigistada konnasilmale.

RKM II 320, 440 (14) < Ridala khk., Tuuru k., Januse t. (1976)
Soolatüügast tuleb verehurmarohuga määrida.

RKM II 368, 176 (79) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Kui soolatüükad olid käte peal, pandi verehurmarohtu käte peale. Sai abi. Ei tohtinud ise vaadata, kui kaob.

RKM II 381, 425/6 (6b) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k. (1985)
Lööbed, koeranaelad.
Soolatüükaid määriti ka verehurmarohu mahlaga.

RKM II 385, 109 (18) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Minu naine [Amanda Sõrmus 1901-1982] arstis käsnad ära verehurmarohuga. Meie kolleegil, noorel mehel, olid käed käsnu täis ja Amanda hakkas tal ikka neid verehurmarohu mahlaga tupsutama. Võttis vist paar nädalat, kuni käed puhtaks said.

RKM II 385, 105 (6) < Pärnu l. (1984/5)
Selle taime mahla, mis punast välja ajab, verehurmarohi või, pandi ka soolatüügaste pääle, see kaotas ka nad ära.

RKM II 390, 100 (16) < Suure-Jaani khk. (1985)
Käsnad ja soolatüükad kaovad, kui neid õhtul hõõruda verehurmarohu mahlaga.

RKM II 391, 171 (16) < Tartu < Puhja khk. (1983/5)
Puhjas olevat ravitud käsnu niinimetatud verehurmarohuga umbes 1970. a. Mainitud taim kasvanud Puhja kiriku müüri ääres, olevat kollaste õitega. Selle taime varre katki murdmisel eristus vedelik (kollakas). Sellega määriti käsnu ja see pidi käsnad ära võtma.

RKM II 391, 428 (14) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Käsni hõõrutakse verehurmarohu mahlaga, siis kaovad ära. /---/

RKM II 395, 175 (8) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Verihurmaga, sellega jälle neid sammaspoolesi või soolatüükid või käsnu ravis [vanaema].

RKM II 395, 206 (38) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Verihurmaga raviti kõik - koeranaelad, tal om punane mahl, siis sellega kastad, niisugune kuskil vistrik või sammaspool.

RKM II 400, 86 (18a) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Varbarohi (verihurmarohi), konnasilmarohi, soolatüükadele kätel vai lehma udarale piigistada selle kollast, piimast mahla ja keedetult anda lehmale, kui see punast kuseb.

RKM II 402, 139 (26) < Juuru khk., Hõreda k., Suitsu t. (1987)
Soolatüükale pandi verehurmarohtu peale.

RKM II 402, 293 (2) < Juuru khk., Vankse k. < Juuru khk., Lõiuse k. (1987)
Verehurmarohi viinaga leotatult oli sügelemise vastu.

RKM II 402, 294 (7) < Juuru khk., Vankse k. < Juuru khk., Lõiuse k. (1987)
Verehurmarohi aitas ka soolatüügaste vastu.

RKM II 407, 4/5 (4) < Haljala khk., Vihula k. < Viru-Nigula khk. (1984/6)
Verehurma või joodirohtu võeti. Sealt tuli joodi välja, kui neid katki murdsid, oli tume vedelik, mõru ja kange. Sellel taimel on kollased väikesed õied, kasvab kõrgetel kohtadel, kraavikallastel. Selle vedelikuga määriti neid soolatüükaid ja koeranaelu ja konnasilmi. Aitas küll.

RKM II 428, 175 (11) < Tartu l. < Pöide khk., Viltina k. (1988)
Naistepunaga (nimetab nii verehurmarohtu) võib ka määrida. Võtab ka ära (soolatüükad).

RKM II 430, 82 (109) < Palamuse khk., Väänikvere k., Mäe t. < Palamuse khk., Ehavere k. (1989)
Verihurmarohi soolatüügaste raviks. /---/

RKM II 430, 155 (45) < Kursi khk., Puurmani al. < Kursi khk., Kirikuvalla k. (1989)
Verehurmarohi - see võtab soolatüükad ära. Võtad lehe, teed katki ja hõõrud sellega.

RKM II 430, 265 (39) < Kursi khk., Keskküla k. < vahepeal elanud 30 a. Tartus (1989)
Soolatüükad - need pidi soolaga määrima ja siis üle õla viskama.
Praegu ravitakse verehurmarohuga. See võtab ära kohe. Sellel on kärtskollane mahl. Seda hõõruda ja peale panna mõnikord ja võtab ära.

RKM II 430, 451 (4) < Kursi khk., Saduküla k. < Tartu l. (1989)
Soolatüükale verihurma pandi peale, seda kollast mahla.

RKM II 432, 268 (29) < Saarde khk., Tihemetsa al. (1990)
Soolatüükaid tuleb lõigata kas vana või noorkuu ajal. Peale tuleb panna verehurmarohtu.

RKM II 432, 311 (20) < Saarde khk., Kanaküla k. (1990)
Soolatüükaid pidavat saama kaotada ka tikuga põletades, juuksekarvaga soovides või verehurmarohuga.

RKM II 433, 241 (7) < Hageri khk., Haiba k., Liivamaa t. (1990)
Vahel, kui tulid soolatüükad käte peale, siis üks asi oli, et sibul tehti pooleks, selle mahlaga hõõruti. Pärast pidi sibula tagasi kokku panema. /---/ Verehurmarohi aitas ka, kui pääle pandi.

RKM II 433, 344 (39) < Nissi khk., Turba al. < Märjamaa khk., Russalu as. (1990)
Soolatüükale pandi muidu veel soola peale ja verehurma lehte või verehurma mahla.

RKM II 433, 345 (40) < Nissi khk., Turba al. < Märjamaa khk., Russalu as. (1990)
Kui hakkab kae tulema, siis laugu tuleb ettevaatlikult verehurma lehega määrida.

RKM II 443, 21/4 (39j) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Verehurmarohi oli õige vana aegu juba tuntud pealemääre, kui oli sügelis, ohatis, skeem. Suhu ei tohi lasta, on mürgine.

KKI 22, 695 < Iisaku khk., Tudulinna v., Tudulinna al. (1957)
Konnasilmi võib hävitada koduselt, verehurmarohu mahlaga (vaiguga), samuti hävitab see soolatüükad (koeranaastud). Selles olen mina teadlik ja olen sellega arstinud.

KKI 69, 47 (90) < Kadrina khk., Ilumäe k., Keldri t. < Koeru khk., Visusti k. (1975)
Verihurmarohi. Surnuaias on neid; mahlaka varrega, kollane piim tuleb välja. Õied on kollakad. Sellega tuleb soolatüükaid määrida. Mina määrisin ka.

Vilbaste, TN 3, 563b < Tartu l. (1932)
Arstirohuks.
Verehurmarohtu vere kinnipanemiseks. Samuti veriheina (raudrohtu).

Vilbaste, TN 3, 582 (7) < Tartu l. (1932)
Verehurmarohi (käsnade pääle pannakse mahla).

Vilbaste, TN 3, 717 (64) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Verehurmarohi. Piimataoline vedelik kaotab soolatüükad ja konnasilmad.

Vilbaste, TN 1, 963 (17) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Verehurmarohi - nime ei teata. Kuupuhastuse vastu teena.

Vilbaste, TN 9, 527 (8a) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Naharavi. Soolatüüka rohi, verehurmarohi, kasvab vanadel kalmistutel, kiviaedade ääres, prahihunnikutel ja nii edasi. Juure katkimurdmisel väljaimbuvat punakaskollast mahla pandi värskelt soolatüügastele peale, kaovad ära.

Vilbaste, TN 9, 542 (13) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Verehurmarohi: hea vanniekstrakt, haigete jalgade juures jooksva vastu mõjub vaigistavalt.

Vilbaste, TN 9, 549 (9) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Verehurma mahl pressida ja määrida mädanevale haavale õrnalt.

Vilbaste, TN 10, 279 (10) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Kadrina (end. Vaigar), s. 1914 (1966)
Verehurmarohi, vererohi, sügeliserohi. Mahlaga määriti sügelisi ja see tegi terveks.

RKM I 19, 180 (370) < Lüganuse khk., Aa k. (1984)
Soolatüügast määrida verehurma piimamahlaga.

RKM I 19, 195 (395) < Lüganuse khk., Aa k. (1984)
Sügelisi tuleb määrida verehurma mahlaga.

RKM I 35, 210 (5) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1994)
Täiesti kindel on see abi, kui soolatüükaid (ka konnasilmi) hõõruda 1-2 korda verehurmarohu mahlaga.

EFA II 17, 317 (1) < Kirbla khk., Lautna k., Panga t. < Ranna k. (1996)
Need kollased lilled ma tõin maja juure surnuaiast. Pisikese juure tõin, nüüd on maja ümbrus kõik täis. Panen seda kollast piima soolatüüka peale, siis võtab väiksemaks. Üks kasvas otsaees, see on juba kadunud. [Verehurmarohi maja seinaääres]

EFA I 12, 97 (4.2) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1996)
Konnasilmadest saab lahti, kui neid suvel pritsida verehurmarohu mahlaga 3-4 korda järjest (hoida 3-4 päeva vahet. (See rohi on mürgine.)
Olen ise seda kogenud.

EFA I 13, 128 (3) < Paistu khk., Paistu (1996)
Kui on veiseröögatis.
Sageli juhtub, et jalgadele, reitele või kubemesse, ka kehale tuleb nahahaigus, on sellise ümmarguse kujuga (öeldakse „sõle ringe“, Rapla) punetav ja üleskohutanud ring, mis väga sügeleb ning kui saab vett, läheb vihale ning punetab, muutub leemendavaks ja seejärel suureneb edasi. Vahel võib katta kogu jala, reied, isegi kubemed jne. Apteegirohud sageli ei aita. Kui seda alles märkad, siis aitab see, kui määrida seda kohta värske verehurmarohu punetava mahlaga ja lausuda nii: „Mullu sa tulid veiselt, ära kao kiirelt, mine tuulde, kao metsa, vana mädand kännu alla.“ (Paistu, 1996)
Kui seda on palju, siis tee „teed“: keeda verehurmarohtu (õisi, lehti, juuri), kurna vesi ära ja tee kompresse. Aitab kohe üsna hästi. See vedelik ei pea olema soe. Uuemal ajal on kasutatud omatehtud saialillesalvi ja pärast briljantrohelist. Saab lahti samuti.

EFA I 16, 71 (23) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Soolatüügast saab kaotada selle vereurmarohuga. Mina olin noor tüdruk, käe peal oli soolatüügas. Ma hammustasin ära ja selle vereurmarohuga tegin kokku.

EFA I 26, 12 (18.1) < Tallinn < Lääne-Nigula khk., Keedika k. (1997)
Uriin kinni, põiehaigused, paistes jalad.
Kui neerud ei tööta nagu tarvis, siis tuleb kasutada verehurmarohtu, väga mõistlikul hulgal, s.o panna lehti ja õisi vette, keeta tee (nõrk) ja juua õhtul seda 1 klaasitäis. Seda õpetas Linnamäe velsker.
[jutustaja] On ise kasutanud ja abi saanud. Praegu põiehaigusi pole.

EFA I 38, 48 (17) < Tarvastu khk., Karu k. (1999)
Konnasilmale, mul tütrel käis üks sõbranna siin ja tal oli jala päka all ja siis see on sihuke kõllane lill, õitseb. Kakkad selle varre ja siis pigistad. Siis tuleb sihuke kõllane vedelik välja, sellega määrid. Vereurmarohi.