Rahvapärased taimenimetused
Tuhkpoolgad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 79, 133 (1) < Pärnu l. (1934)
Jooksja. Tuhkpoolgad. Saab vanni tehtud, kui jalgas jooksja.
ERA II 168, 653 (56) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Tuhkamarja ehk tuhkpoolga (leesika) vannid olla väga hääd joosvahaiguse vastu. Haige hautagu end soojas vannis. Tarvitatakse tervet taime, nagu ta maast rebitakse.
RKM II 17, 191 (28) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lepaspea k., Kuuse t. (1948)
Jooksja vastu tehti tuhkpoolga vanni.
RKM II 81, 256 (13) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Hautamine katusesamblaga.
See on joosva vasta. Tali valdas mina nägin ja olen isi ka teinu. Suur puuvann olli, sammal toodi õlekatuste päält rihaga maha, vee sees pajas aetaks soojaks, jusku samlapudru sisse lähed, üleni pantaks inimene samlatödi sisse, kasvõi kaelani. Ikki järjest sooja vett juure, lina on inimesel ümmer, et sogaga kokku ei saa. Kui ära on hautanu, tuleb välla, romane lina ümmert ära, kuiva riiete sisse ja asemes teki alla, niikauas, kui ära jahtub. Katusesammal ja veel leesikad või tuhkpoolgad ja männakasud kokku panna, see on kõige parem joosjahaiguse vasta.
Mina põle küll näinu, aga võibolla, et mõni on kõrva ka hautanu. Aga inimest, seda ma nägin. Suur vann olli, puuvann. Kellel väega (= vaja) olli, viis aga jälle.
RKM II 101, 435 (89) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Tiisikus = tiisik. - Tiisiku vasta on mitu teed: nõmmekõrvad (= Cetraria islandica) ja tuhkpoolgad (= Arctostaphylos uva ursi Spr.) ja raudheinad (= Achillea millefolium L.), ummuses ära keeta ja juua, ikki juua.
RKM II 175, 407 (13) < Audru khk., Võlla v., Vanaküla, Reku t. (1964)
Tuhkpoholgad [= leesikas] põiehaiguse vastu.