Rahvapärased taimenimetused
Lillakas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Vilbaste, TN 2, 646 (2) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Kidi vastu tarvitati lillakuvarsi.
Vilbaste, TN 7, 63 (7) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Rubus saxatilis: lillakas (külmetamise ja higistamise vastu).
RKM II 381, 296 (49) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Lillak.
Lillaku õied ja lehed on põie- ja neerurohi. Lillaku marjad on kollatõbe vastu.
EFA I 19, 139 (20a) < Omski obl., Tsvetnopolje k. < Valgevene, Vitebskaja obl., Liosjanski raj., Bondovo k. (s. Schmid), s. 1933 (1997)
Marjadest on lillakad ja maasikad. No siin on need metsamaasikad väega magusad. Mustsõstrad ajame läbi lihamasina, ühe kilo peale kaks kilo suhkrut, seisab toorelt.
Vilbaste, TN 7, 617 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930) Sisetas Raivo Kalle 2013
Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.
Vilbaste, TN 10, 230 (3) < Pilistvere khk., Imavere v., Laimetsa (Põhja-Viljandimaa) (1964)
Marjad. Söödavad: maasikad, mustikad, murakad (ruugekollase viljaga, kasvavad rabas) - kaarlad, linnulimakad ehk lillakad (punase viljaga, kasvavd segametsas), vaarikad ehk vaarmarjad, pohlad - palukad, sinikad, jõhvikad - kuremarjad, magedad sõstrad, mustad sõstrad, punased sõstrad, tikerberid ehk karusmarjad.
Vilbaste, TN 11, 220 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Maasikas. Marjadest valmistatakse keedist. Kuivatatakse talveks mõnedes peredes. On inimesi, kes ei saa maasikaid ju süüa. Nahale tekivad vistrikud.
Lillakas. Lapsed söövad ka lillaka marju. Neid aga leidub metsas niivõrd vähe, et ei ole ma näinud, et keegi neid oleks korvikestesse korjanud, ainult suhu, kohapeal ära söömiseks.
Vilbaste, TN 1, 692 (35) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Lillakas Rubus saxatilis. Linnu liimakad (Jaani, Saaremaa), linnu-marjad (Jämaja, Saaremaa). Marju süüakse. Muud selle taime kohta ei tea lisada.
Vilbaste, TN 7, 463/4 < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Taimi tarvitati veel toiduks.
Maasikaid, vaarikaid, mustikaid, sinikaid, lillakaid, pohli, jõhvikaid, murakaid, kukesilmi ja kapsaid.
Neid taimi tarvitati vanemal ajal peaasjalikult toiduks.
Vilbaste, TN 10, 447 (8) < Kose khk. (1965)
[marjad]
Lillakad - hõreda männiku alune taim, kaarlaid meenutavate lehtedega. Marjad lamedas kobaras punakas lillad, seemikuga keskel, hapud, söödavad.
RKM II 254, 344/5 (72) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Lillakas. Marjad sünnivad süüa ja väga hea keedist teha.
Vilbaste, TN 7, 624/6 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.
Vilbaste, TN 7, 595/6 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks. Kõik puud on kütteks. Ristikhein, rohi, mõne puu lehed, kanarbik, hein - looma toiduks. Vaarmarjad, karusmarjad, punased sõstrad, mustad sõstrad, mustikad, pohlad, murakad, maasikad, jõhvikad, lillakad, punaseda toomingad ja pihlaka marjust tehakse moosisid.
Vilbaste, TN 1, 909 < Karksi khk., Nuia alev (1935)
Lillakmarjad [Rubus saxatilis]. Nende kohta üteldi vanast, et kui süiakse lillakid enne tõisi marju, siis jäävat sell suvel nälga.
RKM II 254, 446 (30) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Sõime lillakaid need olid head, kuid moosi neist ei keedetud.
RKM II 254, 405 (23) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Lillakaid meil süüakse, korjatakse.