Rahvapärased taimenimetused
Sootubak
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- hanevits Chamaedaphne calyculata
- harilik porss Myrica gale
- kuninga-kuuskjalg Pedicularis sceptrum-carolinum
- sookail Ledum palustre
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 138, 127 (93) < Palamuse khk., Kudina v., Aruküla k. (1958)
Jooksvahaigust raviti „sootubaka“ (sookailu) vannidega.
RKM II 287, 112 (5) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Sootubakut keedeti ja tehti teeks ja anti kopsuhaigetele juua.
RKM II 391, 380 (14) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Sootubak kopsuhaiguse korral teeks teha ja 3 kord päevas, ka neerudele mõjub.
Vilbaste, TN 3, 597 (b)9 < Tartu l. (1932)
Arstirohuks.
Sootupak.
Vilbaste, TN 11, 293/4 < Laiuse khk., Laiuse v., Kasevere k., Reino t. (1963)
Kuidas vanarahva tarkuse järgi langetõbe arstiti (Võru murdes koolisklemise hädä).
Suvel tuleb üheksa seltsi taimi korjata ja nendest teed teha. Ning mustadest loomadest tuleb igaühest võtta kolm tilka verd. See veri tuleb ühes teega haigele sisse anda.
Need taimed on järgmised: palderjan, tedremaran, ülekäerohi, sootubak, takjajuur, põdringas, kadakamarjad, pohlaõied, leetripuu [leedripuu] õied.
Need loomad, kellelt tuleb võtta verd kolm tilka, on: musta kassi verd paremast käpast, musta kuke harjast, muti verd paremast käpast kolmanda sõrme vahelt.
Kui langetõbi parajast peal on, siis tuleb kääridega lõigata juukseid: otsa eest, mõlemate kõrvade juurest natuke. Tuleb teha kolm lepapuust väikest risti ja siduda need juuksed igaüks ise punti. Need juuksed tuleb siduda valge lõngaga iga punt ise risti vahele. Siis tulevad need ristid maha matta niisugusesse kohta, kus kasvab kolm leppa ühe juure peal.
Ka nendest loomadest võib võtta [verd]: kärnkonnast ja harakast. Aga paaris ei tohi olla nende loomade arv.
ERA II 42, 193 (4a) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Joosjahaigetel on hea sootubake vee sees ennast leotada. Sootubakaid peab korjama kohe õitsmise [ajal], mis sünnib kohe piale lume minekut.
Vilbaste, TN 7, 891 (a139, 8) < Nõo khk. (1932)
Sootubakad keedetakse hummuses ja juuakse tiisikuse ja rinatismuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 997 (3) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Jooksjatõve vastu võtke maavitsa, soopihlakat, saarekoort, naistepuna ja porsat ehk sootubakat ja keeta nendest tee. Kui seda teed juua, paraneb kohe.
Vilbaste, TN 7, 998 (8) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Tiisikuse vastu aitab ubalehe, porsa ehk sootubaka, paiselehe, haavakoore, paplipungade ja sookailude tee.
Vilbaste, TN 7, 1089 (14) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Sootubak (soovitsik) - juur kuivatatult teena tiisikuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 1188 (30) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Sootubak: keedis, kolmveerand klaasi kaks korda päevas, kui köha ja tiisikus.
ERA II 138, 616 (80) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidriku as. (1937)
Sootubak - tiisikuse rohi.