Rahvapärased taimenimetused

Kaar

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

harilik kaer Avena sativa

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vilbaste, TN 7, 244 (15) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Kaar. Keedetakse ära ja on hea kurgu ülespaistetamise tõbe vastu, keedetakse kaerajahu pudru ja süüakse, on rinnade- ja kurgutõbe vastu.

RKM II 381, 336 (97) ja 282/3 (32) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Vaher. Vaata kurguvalu, köha.
Kurguvalu.
Kui kurk haige olli, panta palavid kaaru pääle. Aeti kaarad paa põhjas palavas nõndakui praksus, siss panti suka sääresse ja ümmer kaala. Päeva es panna, ikki õhtu, kui sängi minti. See aas siss higistama. Mööda selga jooskis vesi alla. Kui kaarad jahedas läksid, võeti sukk ära ja panti kaala ümmer mõni villane asi, et soe on. Mitu päeva soetadi nõnda.
Päeva tehti veel pihlaku õie teed ja anti seda juua. Vahtrakauna tee olli veel parem, aga vänge olli, haisis, sita maik olli, aga aidas hästi. Ubalehe tee olli kige parem [= mõjusam], aga see olli mõrru, jusku tubaku maik olli. Me seda es taha.
Ätt [E. Okase isa] tegi soolvee, võttis peotäie soola ja tassitäie leiget vett, siss kuristas sellega. Tema kunagi es tee muud, kui kurk haige olli. Mamma käskis kaaru kaala ümmer panna, aga ätt ütel: „Pane kaarad omale persse pääle.“

Vilbaste, TN 10, 582 (7) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Kuum kaarakott - ägeda valu puhul rohi.

Vilbaste, TN 5, 197 (14) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Kaaraoled. Neeruvalu vastu.

RKM II 59, 586 (31) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Ku pusku tsusas vai süäme alonõ all üles ajanu [arvatavalt maokatarr], sis panti kuuma tuha närtsu sisse ja panti haigõ kotusõ pääle. Kaaru aeti ka kuumast, vai ka savikivi aeti kuumast, jalki panti närtsu sisse ja haigõ kotusõ pääle.