Rahvapärased taimenimetused
Kibuski
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 75, 368 (6 ja 7) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (sünd. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Kibuskimarjatee on külmetuse vastu. Teesid tuleb ikka vilus kuivatada.
RKM II 111, 165 (539) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Kõrvavalu suitsetati kibuskituttidega - punakad karvased tutid, mis kibuski küljes kasvavad.
Vilbaste, TN 11, 6c < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Rosa afzeliana, canina jt. - kibusk. Marju kasutatakse teeks.
Vilbaste, TN 1, 694 (42) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk., Maasi v., Pahila k. (1937)
Kibuvits (Rosa canina). Kibuspuu (Jaani, Saaremaa). Kibuski (Jämaja, Saaremaa).
Kibuskimarjad kuivatatakse Jämajas ja keedetakse marjadest teed. Arvatakse, et see tee aitab külmetuse puhul.
Vilbaste, TN 7, 333 (9) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Kibuskumarjad teeks neeruhaige jäuks.
Vilbaste, TN 7, 335 (8)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Kibuskumarjad teeks neeruhaiguse jäuks.
Vilbaste, TN 7, 338 (19) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Kipunamarja tee on neeruhaige vastu.
RKM II 111, 162 (524) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Kõrvavalu korral kibuskisuitsu kõrva lasta.
ERA II 158, 56 (27) < Anseküla khk, Salme v., Anseküla k., Sääsi t. (1937)
Kibuski küljes kasusid suured tutid, neid suitsetati ning pandi kõrva, kui kõrv haige oli.
Vilbaste, TN 7, 537 < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Rohud: koirohi, palderjanijuured, timerjeniõied, raudriiad, kadakamarjad, õispuu, pärnaõied, pihlakamarjad, kibuskimarjad, jooksjarohi, takiskipuu, leederpuu, ummulid, luuderohi, rebasekoltsed.