Haiguste märksõnad

Kopsupõletik

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud kopsupõletikuks või -katarriks.

Kopsupõletiku nimetus on pärit tõenäoliselt arsti diagnoosist. Vaatamata sellele on see eraldi märksõna alla toodud, kuna selle kohta on pärimus olemas, kuigi vähesel määral.
Kopsupõletik arvati tekkivat külmetusest.
Kopsupõletik. - Ikki külmetusest, lööb sul ilusti kopsukelme mädanema, ongi põletik käes. See on uus sõna, enne seda aigust põlnu. RKM II 101, 419 (39) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)
Seda peeti enamjaolt surmavaks haiguseks.
Kopsupõletik. - - Tõise latse aegu surri ärä kopsupõletiku sissi. Kops must ku süsi ärä palanu. AES < Karksi - L. Lepp (1932)
Kopsupõletikuga inimesed ikka surid, ei selle haigusele vastast olnud. RKM II 111, 138 (462) < Muhu - E. Aer (1961)

Vaata ka: kopsuhaigused, rinnahaigus.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H II 11, 641 (1) < Väike-Maarja khk. (Conrad) Roost (1889)
Kopsupõletiku vastu on hea toomingaõie-teed juua ja siis teki all higistada.

E 51151 < Lääne-Nigula khk. (1920)
Kopsupõletiku rohi (kasvab põllupeenartel kõrge maa peal; roosad, maliinad õied (nupsakad); varred kaunis sitked; nendega seotakse vahest ka odranapru) keedetakse ja juuakse seda vett.

ERA II 27, 340 (38) < Nissi khk., Laitse v., Laitse as. (1930)
Varsakabjateed tehakse kopsupõletiku vasta.

ERA II 167, 182 (57) < Järva-Madise khk. (1937)
Toomingas (Prunus padus) - koort tarvitetakse kopsupõletiku vastu. Peedu külas Aidal on tarvitatud. Isa on sõjaväljal ka tarvitanud ja saanud terveks. (Peedu; Vahtri)

RKM II 147, 304 (2) < Tori khk. (1962)
Kopsupõletik hakkas külmetamisest. Selle väljaarstimiseks pandi mädarõika lehti rinna ja selja peale. Mässiti riidega kinni. Need kiskund nahale suured rakud.

RKM II 186, 41/2 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Kopsupõlendik.
Kopsupõlendiku annab tunda kõrge palavik, külmavärinad, pisted rinnus ja kiire hingamine. Ravi viinakompressid ja pärnaõie tee.

RKM II 257, 407b < Palamuse khk. (1968)
Kopsupõletiku vastu on [mailasetee] ka hea.

RKM II 260, 509/10 (2216b) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
[Toomingaõitest valmistatud tee, kuhu mett ehk suhkrut ja võid ehk searasva natuke sisse pandakse, mida juhtub käepärast olema.] Seda teed joodakse ka kopsupõletiku ja üldse kopsuhaiguste korral, mis kopsudest röga välja puhastab.

RKM II 322, 44 (56b) < Paistu khk. (1976)
Männiõie tee kopsupõletiku vastu.

RKM II 355, 563 (49) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Küüslauku tarvitati kopsupõletiku puhul. Üks küüs peenestati ja segati meega. Sellest sai siis 1 lusikatäis ja siis tuli võtta päevas 2-3 korda mitme-mitme päeva jooksul.

RKM II 356, 548 (59) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kui inimene põdes kopsupõletikku või oli kopsuhaige, tarvitati peenestatud küüslauku koos meega. Tugevdas ja parandas haiget.

RKM II 383, 418 (15) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kui vanasti kopsupõletik vanainimestel juhtus, kui köhisid, joodi kopsurohu teed, põdrasambla keedist tiisikuse korral ja kuusekasvu keedist. Toored kuusekasvud ja sibulakoore teed, kevadel korjatud sibula siirupit.

RKM II 384, 407 (32) < Keila khk. (1985)
Kopsupõeletiku korral pandi haigele sinepiplaastrid ning joodeti kuuma piima või sibulateed, millele lisati võid (vastik rüübe).

RKM II 385, 585 (9) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Kopsupõletik hakkas külmetusest. Pandi mädarõika lehti rinnale ja seljale. Nahale tekkisid rakud (Juuli Tilk). Külmad kompressid olevat pandud peale (Juuli Kirkmann).

RKM II 401, 656 (83) < Hargla khk., Laanemetsa k. (1987)
Vanast oli see põdrasambla tee. Ühel oli peres lapsed kopsupõletikus või mis oli ja anti seda põdrasambla teed. Ja ikka kange kohe ja tema on ju mitte et kibe, aga kohe vastik, niisugune paks kohe. Ja poiss ei hakanud seda jooma, et mina niisugust rämpsu ei joo. Ja mõtle, see poiss suri ära ja tüdruk jäi elama ja elab praegu, on 80-aastane.

RKM II 425, 285 (1) < Halliste khk., Ülejõe k., Nahksepa t. (1989)
Pärnaõied on lastele head kopsupõletiku, külmetuse ja köha vastu.

RKM II 464, 306 (80) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Pärnaõie tie on väga hea rohi palaviku vasta, kopsupõletiku vasta.

Vilbaste, TN 6, 327 (5) < Koeru khk., Koeru al. (1942)
Arnika - jooksva, kopsupõletiku ja halvatuse puhul teha teed.

Vilbaste, TN 3, 716 (52) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Sinep. Piiritus ja plaaster on jooksjahaiguse ja kopsupõletiku vastu.

Vilbaste, TN 1, 572/3 (15), 510 (K7) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kanarbik’u [kanarbik]. Tarvitati ennem pistehaiguse (kopsupõletiku) ravimiseks. Kanarbikuteed juuakse ka seesmiste valude vastu, kui need mitte kõhu- ega sooltevalud ei ole.

Vilbaste, TN 1, 581 (45) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kibuvits. Selle oksad raiutakse hästi peeneks, tautakse lömaks ja keedetakse võimalikult kanget teed. Seda juuakse pistehaiguse vastu (vist kopsupõletik).

Vilbaste, TN 1, 1009 (6) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Kanepitee on kopsupõletiku vasta.

Vilbaste, TN 2, 327 (15) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Toomingakoort tarvitetakse kopsupõletiku vastu (Peedu küla õpilane: isa on tarvitanud ka sõjaväljal olles, saanud terveks).

Vilbaste, TN 2, 640 (8) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Männioksi hoiti siis toas, kui kopsupõletik oli ehk seda karta oli.

Vilbaste, TN 7, 430 (9) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Takjad - kopsupõletiku rohi.

Vilbaste, TN 7, 434 (36) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Takjad - arstirohi kopsupõletiku vastu.

Vilbaste, TN 7, 663/6 (2g) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. /---/ arnikatee aitab kopsupõletiku paranemisele kaasa ja on tuntud kui neerusi kiiremalle tegevusele virgutav abinõu.

RKM I 9, 377 (1) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Arnikatee (10 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 2-3 klaasi) mõjub parandavalt seedimiskorratuste, kõhugaaside, limapalaviku, kõhukelme põletiku ja kopsupõletiku puhul; neerusid kiiremale tegevusele ergutav, ka halvatuse ja vananenud jooksva puhul soovitav.
Korjamise aeg: õied juulis, juured augustis.

RKM I 9, 379 (6) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Jooksvarohu tee, 5-10 grammi klaasi vee kohta hommikul ja õhtul on hea hingeldustõve, kopsupõletiku, kopsukatarri, hääle kähisemine, köha ja verekusemise vastu.

EFA I 101, 187 (34) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Sinep (Sinapis alba) - põldudel kollaste õitega kasvav umbrohi, taim on toodud ka aeda (kiviktaimlasse, Kohila 1980). Droogiks taime õitsvad ladvad ja seemned, millel kerge sinepilõhn, süües seemneid, tulitavad need suu. Tegemist on valge sinepiga, mille seemneid purustatakse jahuks. Arstimisel kasutatakse saadud jahu sinepimähiste ja plaastri asemel kopsupõletiku, köha ja liigesepõletiku puhul. Õitest tehakse ka lauasinepit. (Teave pärineb täditütar Erna Teavelt, (1907-1987), kes õppis Purila karjakasvatajate koolis 1924. a.-l ja kuulis seda 1925. a.-l.)

RKM II 384, 188 (62) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Möödunud sajandi kopsupõletiku arstimisest ei ole meil emaga juttu olnud ja ei leidnud ka kedagi, kes oleks sellest midagi teadnud. Põdesin ise 1924 aastal kopsupõletikku. Palavik tõusis üle 41⁰. Lamasin neljal padjal, see oli juba üsna istukil, sest muidu ei võinud olla ega saanud hingata, torkis rinnust ja seljast läbi. Palaviku langetamiseks sõin tooreid jõhvikaid. Apteegist toodi tumepruune, kõrgete ruutudega plaastreid, nagu mesilase kärv. Üks pandi seljale, teine rinnale ja olingi paari päeva pärast terve, ilma tablettideta. Nüüd olen ka 3 nädalat haige ja võtsin 25 tab. päevas.