Haiguste märksõnad

Ussihammustus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse ussihammustust, sõltumata sellest, milline uss hammustas.

Ussihammustust peeti üldjuhul eluohtlikuks ja võeti tarvitusele kiirmeetmed päästetöödeks. Samas peeti oluliseks teatud reeglite jälgimist, nagu näiteks, et ussihammustusega inimest ei tohtinud tulehoonesse ega kirikusse viia.
Ussi pistetav ei tohi tule hoonesse minna, pidada rohkem paistesse ajama. H II 15, 776 (30) < Harju-Jaani - H. Tiedermann (1889)
Arvati, et see, keda uss nõelab, on halva südamega inimene või on ussile midagi halba teinud.
Üks ussi-aiguse, või ussi nõelumise arst ütles kord: ärge puuduge ussis, ega tema teile ju midagi ei tee. Kes ussi vihkab, seda vihkab ka uss ja nii siis saada usside nõelumised ette tulema. See arst ei olevad ka isegi ussisid materdanud, ega ära tapnud ja rahvas räägib, et ussid temale mitte midagi ei olevad teinud. H III 29, 228 (33) < Halliste - J. P. Sõggel (1898)
Usse kardeti ja peletati ka ussisõnadega nendega raviti ka hammustamist kuid nii mõnigi kord hoopis meelitati usse sõnadega ligi.
Arstid, kes sõnu loevad ja arstivad, olevat ise haiguses süüdi, arvavad mõned. Ühel eidel siin on ussisõnad, mis usse ligi kutsuvad (võib-olla läheb mul korda neid edaspidi saada). Kord olnud eit heinamaal ussid välja kutsunud. Olnud muudkui ümberringi. Pole neist kuidagi osanud enam lahti saada. ERA I 3, 410 (14) < Kirbla khk., Kloostri k. - Hilda Uustalu < Hilda Uustalu (1930)
Teised ussisõnad: Kessi sundis sündimaie, pahast vaimust valetud, Käharpeä kivialune, Käharpea künga-alune, Konnadega kohut mõistma, Maakarva, mütikarva, pajukarva, patikarva. Rohukarva, roostekarva. sookarva, savikarva Hele heina karvaline, Valge vase karvaline, Soo sammalte segaja, Läbi põõsaste pugeja. Vingerpuu kere, Vingerpuu kere, Vingerpuu kere. ERA II 3, 191 (51) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928)
Kui uss nõeland, siis tuleb lugeda ussisõnu, et mürk ei tapaks. Niisugused vist olnudki ussisõnad: Kuldpea koorupea, tee-äärne, aia-äärne, mis sa mind nipid, mis sa mind näpid.ERA II 6, 323 (20) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928)
Ussisõnadest (katke): mügadi-mägadi mättaasse, kügadi-kägadi künkaasse.ERA II 6, 539/40 (3) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k. - Richard Viidebaum < naisinformandid, 2 saunaeite (1928)
Ussivalu võtmise sõnad: Ussi huuled, konna keeled, sitiku sinised sooled, parmu paremad pooled.ERA II 9, 280 (3) < Käina khk. - Meinhard Meiusi (1928)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Ussihaav paraneb ruttu ära, kui selsamal ussil pea otsast ära lõikad ja lõike kohaga omal haiget kohta võiad. Ka rõõsk piim, tubakavesi ja puuõli on võidmiseks hea.

Kui uss nõelab, siis tõmmatagu paju seljast, ladva poolt allapoole koor ära ja seotagu sellega haige koht kinni - siis ei lähe paistetus enam edasi.

Ussi nõelamist arstiti tubakaga, rõõsa piimaga, seuti pealtpoolt paistetust kinni, ei toodud tulihoone alla, panti ka kirikuriideid pääle, viidi arsti juure, kellel ussisõnad arvati olevad ja kes siis ussi välja kutsusid ja ussil haiget kohta lakkuda lasksivad, mis haiguse kohe terveks tegi.

On uss kas inimest ehk mõnda elajat ära hammustanud ja hammustatud koht kangeste üles paistetab, siis on selle vastu kõige parem abinõu, kui üks lai tubakuleht saab rõõsa piima sees ära leutatud ja siis hammustatud kohale pääle seotud. See kaotab paistetuse ära.

Ussi pistmise vastu on tarvis seda kohta, kuhu uss pistis, pajukoortega hautada; ka kuldsõrmuse ehk -rahaga see koht muljutud, saab terveks.

Ussi hammustamise vasta on hea ussileht, mis metsas küngaste pääl kasvab. Seda pannasse haava pääle. Võetasse ka keidetud vett sisse.

Kui sind uss on hammustanud, siis tõmba paskpaju koor vastuoksa seljast ära ja mässi sellega haige koht kinni, siis ei läha paistetus enam edasi.

Ussi pistes ei tähtima keegi tulihoone alla minna, siis enam abi ei sua, ehk suab väga vaevalt. Ussi nõelamisel õlla kõige parem, kui keegi haava välja imeb.
Peale panna õlla hia ja kõige hõlpsam siarasv, siis tubakalehti pajuniinega kinni seutud; ehk jälle puueli ja mesi; ka rõõsa piimaga haige kõha pesemine.

Mau või hussi nõelatud kohale pantud peale rohuks tubakat põllega, mida paiuniitse ja laulatuspuutega mähitud. Ka pidi too inimene kätt ehk jalga, mis nõelatud, maa sees hoitma.
Tulise hoone sisse ei tohtinnud niisugune inimene minna, siis ei olla abi saanud.

Kui uss kedagi nõelas, siis ei pea mitte tulehoone minema vaid kohe mullaga hõeruda ja jalg maa sisse matma ehk tupakalehti peale panema.

Kui nõeluss sind nõelab, siis pese puhta veega see hoav hästi puhtaks ja pane kadakapuu koort värskelt piale. See võtab kohe valu ja paistetuse ära. Ja hoav paraneb ruttu ära.

Kui vaskuss on hammustanud, siis ei avita enam muu abi kui rukiõied.

Kui uss nõelanud, siis võetakse tubakat sisse ja määritakse tubakaga ka pealt.
Ehk leigatakse sõelatud koht nuaga ihu küllest ära.

Ussist hammustatud kohta hõerutagu rõõsa piima ja tubakaga ja vajutatagu üheksat seltsi rauaga, siis tuleb abi.

Kui nõeluss hammustab, siis vautakse seda kohta kolm korda kuldsõrmusega, pannakse kadakapuu koort peale ja hoitakse selle eest, et mitte tulihoonesse, s.o. niisugusesse, kus ahi ehk tulease sees on, ei minda.

Ussi nõelamise juures seotud haige jalg ülevelt poolt nõelamise kohast pajusuaga kinni. Üle pajusua ei pea paistetus tõusma.

Kui uss nõelas, siis seuti - kui jalga ehk kätte - ülevelt poolt, kas pajuniine või mõne muu laia asjaga kõvaste kinni, et paisetus ülesse ei saanud minna. Kui võimalik oli, siis lõigati kohe ruttu, nõelatud koht kas noa või mõne muu terariistaga ära, enne veel, kui paisetama sai hakata.
Kellel terve suu, see imes kihvti suuga välja ja sülitas maha.

Ussi hammustamine. Ku uisk ära om nõglanu, siis määrites paar tubakulehte häste juuskvaeliga ja mähites nendega uisalpant koht kõvaste kinni.

Kui huss om "tsusano", siis köüdetas paiuvitsaga kinni. Omma ka hussisõna. Vasklikule ei ole sõnno. Inemine kooles är, kui vasklik tsuskas. Vasklik om kõrre, "lätt rehkin mitmehe raasa".

Sivvu pistele pantakse tubakalehte meega pääle ja ka määritakse sivvu oma verega haav kokku, ka hoietakse jalga maa sees ega tulta tulihoonesse, ja ka laususõnu.

Kui uss on hammustanud, siis tõmba paskpaju koor vastuoksi seljast ära ja mässigu sellega kinni, siis ei läha paistetus enam edasi.

Mau või ussi nõelatud kohale pantud peale rohuks: tubak, mida paiuvitse ja laulatuspõllega mähitud.

Ussi nõelamist arstitakse tubakaga, siidiga, poomõliga, kadakapuuga jne.

Ussi nõelamine.
Tubakaveega pesta.

Ussi nõelamine.
Poomõliga määrida ja tubakaleht peale panna.

Ussihammustust pesti rõõsa piimaga ja pandi tubakalehti peale.

Mürkmadude hammustuse kohale panna tubakalehti.

Ussihammustus - tubakavett sisse anda ja pealt pesta.

Ussihammustus - tubakalehti peale panna ja tubakavett sisse joota.

Ussikeele rohtosi tundsid, üks vanainimene korjas neid. Need olid nagu ussipead, nagu keel oli kahe lõvva vahelt väljas. Kui uss hammustas kedagi, siis tema piigistas neid rohtosi, keitas ja määris.

Ussihammustuse peale pandi tubakalehti, see aitas.

Kui uss hammustas, pandi mulda lepalehtedega peale, samuti inimese musta või tubakat. Või löö see uss maha, kes hammustas, ja hõeru ta peaga seda kohta.

Uss nõõlus. Tubakaleht pandi haava pääle ja aeti nõõlutud koht maa sisse, et maa ussiviha välja kisuks.

[Ussihammustuse puhul]
Keeda saarepuu koort nii kaua kahe toobi veega, kuni kahest toobist jäeb järel üks toop. Ka saarepuu koort ehk lehti või ka saarepuu seemneid võib olla üks toop, nii-öelda üks kolmandik. Seda keeda kahe toobi veega, seni kui jäeb järele üks toop. Seda keedist määri peale ehk ka rüüpa sisse. Ja see võtab ussi kihvti mõju. Niisamuti talita ka alkoholiga, mis võtab mürgi mõju.

Ku uss kedagi on hammustanu, inimest või looma, sis lihasoolvesi ja tubakas on kõige suurem rohe. Tubakalehed soolveega märjaks teha ja hammustadu kohta või paistetust sellega hästi hõeruda ja soolveega tubakalehti pääl siduda. Lihasoolvesi piab olema ikki ja päris seuke va prost ja kõva tubakas. Minul on mitu korda sii metsa ääres loomad ammustada saanu, aga ikki lihasoolvesi ja tubakas - paari tunni pärast on terve. Ükskord va ussi-prohkus olli ennast päris lauta otsinu, sia ära ammustanu, nüid mina kaldan iga kevadi lihasoolvee vällastpoolt ümmer lauda müüride, mitte ei näe enam. Petrooliga määrimine oleva ka ää.

Ussi hammustamine ei mõju iga inimisele ühtviisi. Mõne inimisele aitab sellest, kui valada kust peale ja kusese lapiga kinni siuta ehk küpsetatud sibul panna peale.

Uss pea mette leppa kannatama. Kui lepavitsaga lööd, siis kohe sureb ära. Samuti võib ussihammustust lepalehtedega hõõruda, kohe saab terveks.

Kui uss on nõelanud, siis võetakse kolmest kohast lepalehti, pannakse kokku ja hõõrutakse sellega haava. Siis visatakse maha ja võetakse teist korda samaviisi. Kolm korda võetakse ja kolm korda visatakse maha.

Ussihammustusi raviti, kui pandi sellele kohale ussi pesa või konn paiselehega.

Ussihammustuste puhul pandi hammustusekohale tubakalehti.

Ussihammustamise vasta on tubakavesi ja tubakast paned senna haava pääl, päris omakasvatud tubakast.

Koerputked on selle vasta, kui uss on hammustanu. Kui õienupud alles hakkavad lahti minema, korjataks juuriki, kuivataks ja keedetas ära, nägu ma rääkisi, siis ummukses pudelis vaigu alla, on võtta, kui tarvis. See piab valmis olema, kui uss on hammustanu, siis kohe selle veega pesta haava ja selle märjaga lapid pääle siduda.

Tubakaleotist pannakse ussihammustusele.

Ussihammustuse võitmine - pannakse peale käiahigi ja tubakalehti. Juuakse viina. Peale võib panna ka inimese sitta.

Ussihammustusele pandi tubakalehti peale.

Ussihammustuse puhul joodi 250 g piiritust, hammustatud koha peale pandi tubakavett, mis oli keedetud, ja pärast pandi jalg maa sisse.

Marutõbise looma hammustus. Kevadel, kui puudel on hiirekõrvad, korjati kasekõbjast (must korp kase tüvel), kuivatati vilus, hõõruti kohviveskiga pulbriks, anti veega inimesele või loomale, keda marutõbine loom hammustanud, sisse juua. Sama ravi kasutati ka vähihaiguse ja ussihammustuse puhul.

Ussihammustusele pandi ka sitta pääle ja piibu proskot, tubakalehti. Kui johtos tõine inimene juures õlema, kenel hambad terved õlid, siis sie imes hammustatud kõhta ja sülgäs välla. Lõigäte ka noaga hammustatud kõhast tükk välla loeti sõnad päälä ja tehti muud imet ka. Sedä jo igaüks ei õskänd. No sedä tegid õppind inimised.

Endisi ravimeid leidus, palju neist abi, kes seda teadis. Näiteks havi-hambad. Minu isal oli tööriistade kapis havi lõualuud. Kui naaber talus poissi uss nõelas, tuldi viidi meilt nood havihambad. Teiseks vastumürgiks peeti piibupigi. Seda määriti salvatud kohale peale, pidi aitama ja aitaski. Salvatule anti viina juua niipalju kui süda võttis. Kuid imelik: viin ei pannud salvatud purju. Joodeti rõõska piima kuni oksendamiseni. Okse oli roheline - maarohtudest anti nõiakolla keedist. See ajas oksele ja aitas seega mürki verest eemaldada.

[Toomingakoor] aitab rinnapõlendike ja ussihammustusele.

Ussi nõelamine. Tubakuvett keetsime. Tegi rõiva likes, pani ümmer pää.

Ussihammustus. Leotatud tubakalehe veega pesti ja mett võeti sisse.

Kitseparrad ehk pujud on ussimürgituse vastu. Putru keeta ja paksult peale panna.

Takjalehti tarvitati mürgituste korral. Ida Turu mees sai rästiku poolt sõrmest nõelata. Käsi paistetas üles. Keegi mees, kes oli Venemaal tsaarivalitsuse ajal mõisavalitsejaks, õpetas, et takjaleht aitab. Ida Turu pani ka ja veerand tunni pärast oli käevarrel takjalehed kuivanud ja krõbedad, sest palavus käes tegi seda. Nii tehti korduvalt, pandi aga uusi takjalehti peale. Palavik ja paistetus alanes poole päevaga. Lapsed muudkui korjasid õuest takjalehti ja Ida Turu pani haigele käele peale. Viimased lehed enam ära ei kuivanud, ainult närtsisid, sest palavik oli väljas.

Kui uss oli hammustanud, siis pandi tubakalehti peale. Vaata see on vastumürk. Vahest võtavad viina.

Ja siis oli: uss nõelas. Ja siis hakkasin seda lipstokki peal hoidma. Ja jalg sai terveks. See on saja haiguse vastu.

Metsavaht rääkis, et tema läind Roostavale ja toa ees olnd uss, hammustand jalast. Siis oli pärast terve olnd aga, enne oli ikka selg haige. Vanast ei olnud abi midagi. Ma olin laps, siis ühel oli uss hammustand, tema sidunud kadakakoorega jala kinni ja siis pidanud savi sees. Teine päev juba hakanud uitama ja läinudki juba tal üle.

Ussihammustuste puhul keedeti haige jala jaoks raudnõgestest vett, lasti see kaevu, et ära jahtuks, ja haiget jalga hoiti selles vedelikus. See jalavann tõmbas ussimürgi jalast välja. Ussisõnu pole kuulnud.

Ussihammustuse puhul teinud vanaema saarelehe hautist ja pannud haigele kohale peale. Samuti pandi ka mulda ussihammustuse kohale.

Ussihammustus.
/---/ Võeti ka lahjendatud äädikat või näriti paar kodukasvatatud tubakalehte. No need on need kõrged, suurte lehtedega tubakad, mida ikka vanad mehed ennem aegadel kodus pinutaga peenral kasvatasid. Eks peab proovima. /---/

Ussihammustus.
Hammustas uss kodus, vajutati hambajälgi kohe kuldrahaga. Teiseks, rässi (rass) õitest ja juurtest keedetud massi pandi hammustatud kohale. Juhtus aga heinamaal, lõigati hammustatud koht välja ja imeti mürki, seda kohe välja sülitades. Seoti jalg kaugemalt kõvasti kinni ja tehti viina kompressi. Kodus võeti kaugem tugev side jala ümbert ära ja korrati ravi nende rohtudega. Nii ravis minu ema oma jalga 1924 aastal. Palaviku puhul sõi tooreid jõhvikaid.

Ussi (rästiku) nõelumisel panivad haavale tubakalehti ja lugesivad sõnu: „Must madu...“ /---/

Teelehte tunneb või peaks tundma iga inimene, iseasi on tunda teelehe raviomadusi.
On saabas või king hõõrunud raku jalga, ravivad teelehed, kui panna neid kingadesse. Parandavad vanugi haavandeid, isegi pahaloomulisi. Puruks hõõrutud värsked teelehed ravivad herilasetorkeid, marutõbise koera puremisi, ussihammustusi.

Üks suri äragi, kui uss nõelas. See oli pisikene vaskuss, sellele ei saa abi. Ussihammustust teised imevad kohe, panevad tubakalehte peale. Tuppa ei tohtind viia, pidi väljas olema.

Kui uss hammustas, siis pesti see koht puhtaks ja pandi tubakad peale.

Kui uss kinni kargab, siis nühkada, kuni veri välla tuleb, siis pesta seda kohta, löigata hammustus välla. Piale pannakse liistiklehed. Niid kasvavad oja ääres. Möni imeb ka ussiviha ära.

Ussihammustus. Kui päris kinni kargas, vaja hõõruda ja pesta niikaua, kui veri välja tuleb. Võib hammustuse ära leigata, siis leigatud lihatükk läheb suureks ja jalg jääb terveks. Liistiklehed (kasvavad oja ääres) peale panna. Kel terve suu on, võib imeda ära ussimürgi.

Siin naabriperemeest nõelas uss Rõikal. Suure vaevaga sai kodo - hobosega olli - paistetand kui rattarumm. Aga siis see Kull oli, siinsamas, kus nüid karjalaut, see sidus pajuniint ümber, et ega ta nüid enam ei valuta. Ja kaduski valu ära.

Kunagi põllul uss närinud ühte naist. Saltsin pandi vette, lepavõsuga liigutati segi, kuni see vees ära sulas. Selle veega pesti jalga. Jalg ei paistetanud, sai terveks.

Ussihammustuse vastu.
Lipstüki juur pesti puruks ja pandi ussihammustuse peale.

Ravist.
/---/ Ussihammustuse pääle pandi älandid.

Tubakas - kui madu nõelas, siis panivad tubakakompresse piale ja lugesivad sõnu: „Must madu … jne.“

Lipstok [Levisticum levistic].
Vististe väljamaalt sisse toodud taim. Lehtedega hõõrutakse paistetanud kohte. Olla hea ka ussi nõelamise vastu.

Kobrulehed [takjad, koprulihed: takjateks kutsutakse kobrupäid (nuppusid), aga nuppude pärast kogu taime]. Hõerutakse või rullitakse käte vahel vesiseks ja pannakse ussi hammustatud koha peale ja ka eemale paistetanud koha peale (Ihasalus). Olen tarvitanud teiste nõuannete peale ka isegi seda, aga tagajärgi ei tunnud.

Tubakas [kollaste õitega]. Pannakse hamba peale ja tõmmatakse tubakasuitsu hambavalu vasta.
Leutatakse rõõsa piima sees ja antakse seda piima juua ussist hammustatud haigele. Pidada oksele ajades ussi kihvti seest välja ajama.
Suitsetatakse ja peatakse põskes harjunud kombe rahulduseks.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Umbes sada aastat tagasi, kui veel niipalju arste ei olnud kui nüüd, siis olid arstirohtudeks mitmesugused taimed.
Noored lepavõsud.
Kui uss nõelas, siis võeti noored lepavõsud, pandi ümber haava ja seoti kinni.

[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Lepavõsud, kui uss nõelab.

Liipstuk on ussi nõõlumise vastu.

Liipstokk on ussi nõõlumise jäuks.

Maarjasõnajalg - hõõrutakse puruks ja pannakse ussist hammustatud haava peale.

Leesputk - kaotab ussid ära.

Ussi sõnad. (Vasklase ja kiriva sõnad).
Kiriv kui sa minnu kiusama tuled kümnega
Mina sulle kahekümnega vasta
Must kui sa minnu murdma tuled kahekümnega
Mina sulle kolmekümnega vasta
Vasklane kui sa minnu kavalalt hammustama tuled kolmekümnega
Mina sulle säitsmekümnega vasta
Amen.
Kui uss hammustanud, siis tuleb neid sõnu kolm korda või üheksa korda haiget kohta üle silitsedes ja voolides. Puretud koht tuleb veega üle pesta ja tubaka leht peale panna.
Ussi hammustatud ei tohi tuli hoonesse minna, siis hakkab kõvasti paistetama.
Kui uss hammustanud võib ka välja-sia sitta peale panna. Võetakse värsket sia sitta võimalikult rohkem "hea suur hunik" ja pannakse see lapiga hammustatud koha peale.

Ussihammustuse alandab piibuprosko, keedetud saarepuu vesi ja või.

Siupuremise vasta arstmine. Arst kai haige üle, võeti paijust niits ja panti kõrgembale punetust, sis es lää paistus edesi. Siis võeti maast kivi ja naati tu kiviga ümbre haige kottuse tasuma. Tasuden nakab arst lugema:
„Kurjad tüdrikud, kurjad poisid,
minu poissi puskinud (ku naiss, siis tütard).
Kas olet kirju ehk must ehk hall ehk värklik,
kistuta oma viga.“
Ku ni sõna saiva ar loetus, siis arst sülläb maha. Pääle sülgämise tei haige kotuse pääle nigu risti ja esi ütles: „Kristus Jeesus!“ Terve tee salmilugemise aigu käip kivi tasuden iks ümbre haige kotusse.

Ussi närimist määriti searasvaga. Kui uss nõõlus piirati aava kohta ka kuldrahaga ja pandi liipstukid pääle ja kui oli näiteks jalga nõõlutud kaevati see keha osa maa sisse et „maaviha“ ussi kihvti välja kisuks.

Ussi nöölatud kohta külma veega pesta, vötab palavigu välja. Lestüki lehega hõõrata, võtab paistetuse ära. Punase raudkiviga vajutada seda kohta. Palla kääga mette katsuda seda kohta, parem olgu kinnas kää, siis peab hakkama rohkem valutama. Mudaga hõõruda või jalg maa sisse panna. Petroolum peab ka väga hea olema.

Uisa pantust piab kanapersega vajutama, siis saab terves.

Perah siu pandmist kisuti ruttu [mie?] puolt purtut kotust paejuniidsega kinni, siis sai viel abi.

Ussi hammustamise vasta on nindanimetud ussi-kiele rohi, mis kõrgemais kohtades ja mätäste pääl kasvab, neid lehti hammustatud koha pääle panna ja selle roho viega haava pessa.

Kui nõeluis on inimest ehk loomad nõelanud, siis minnakse ussisõnade lugija juure, see loeb salaussi sõnad haava peale ja seob paiukoore ümber, abi käes, paistetus alaneb.

Kui siug on pannu, sis olevat kõge paremb piibuelli pääle tilgutada; päräst pidivat pääle panema pruudirõivit ja tuvakkud, mis kah avitavad.

Ussi hammustatud kohta vaja põletada linase nartsuga.

Kui uss nõelab, pane peale tubakaleht.

Ussi nõelamine.
Üheksa rauatüki päält roostet tubakaveega sisse anda.

Kui uss hammustas, pandi tubakat augu peale.

Ussihammustus. Tuppa ei toht tuua, kus tuli põles. Pidi kuuri all olema. Hammustatud kohale pandi tubakad piale ja mulla sisse, maa kiskus seda kihvti välla.

Ussihammustust arstiti: pandi peale umalid, musti villu, takku, höbesörmusid. Kaevati jalg maa sisse. Sääl tuli kaua olla, ka ööd. Ussihammustuse vastu olevat ka sönad olnd.

Ussihammustuse korral pandi haavale peale piima ja tubakat. Nõelatud jäse maeti ka maa sisse. Maa pidi mürgi endasse imema. Ussihammustatud inimest ei viidud tulihoonesse (köetavasse hoonesse).

Ussinõelamise vastu võeti piparmünti sisse lusikaga. Need olid apteegitilgad.

Minu viimast tütart Beniitat (elab Kiviõlis) hammustas uss heinamaal, kus tema võttis loogu. Tal olid madalad kingad jalas ja kinga servast uss hammustas. Tema arvas, et kõrs torkas, aga hakkas paistetama. Hakkasid järel vaatama ja leidsid ussi hambajälje. Tulid ajuga koju poole, aga umbes 300 sammu peal ajas juba paiste, et enam edasi ei saand. Jäi sinna maha. Ema tuli mulle ütlema ja meie oma najal viisime koju. Määrisime petrooleumiga ja andsime viina, sidusime kõvasti kinni. Kui abi ei saa, läheb paistetus ikka kõrgemale. Aga meil paistetus jäi pidama, aga jalg oli kaua haige. Kolm nädalat oli siruli maas. Veel hiljem ütles haige olema, kui oli ilmade muutust. Panin tubakalehed peale. Ka piibueli pannakse peale. Meil oli pool kilomeetrit heinamaalt tulla. Tema ise pole näindki, kui uss hammustas. Oli heinamaa serv, kus võtsid loogu.

Ussikeele lehed ussihammustuste vastu.

Ussikeele lehed ussi hammustamise vastu.

Tubakas ussi hammustamise vastu.

Ravimtaimed. Tubak. Vaata uss, ussihammustus, täi.
Ussihammustus.
Kui uss ära salus, anti seni viina sisse, kui purju jäi. Tulihoomesse, elumajasse ei tohi sisse viia, kui uss on salunud, mudu ei parane kunagi ära.
Ussisõnad on, aga seda es õpeta kennigi teisele. Mina olen näinud ussisõnade lugemist: puhkus haavale pääle ja pobises midagi.
Kui uss hammustas, siss hõõruti tubaku veega, et pastetus maha jääb. Vat teine mürgine teist ei taha.
Kui uss hammustas, siss panti konn sinna pääle. Kaks mineva lõhki, a kolmas änam ei mineva. Mõtle, kui pallu mürki uss laseb hambast.
Uss pidi ise ka mürgi ära lakma, kui teda haava ligi hoida. Kui ära lakub, lähab lõhki nagu konn.

Ussihammustuse vastu: kaevata mullasse auk, jalg ehk käsi ja nii edasi asetada täitsa mullasse, kinni seista vähemalt üks tund.
Teelehte ussihammustuse vastu. Ka võtta teelehe mahl ja tilgutada haava. Ka juua seda mahla.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Tubakas (vesi) - ussi nõelamise vastu.

Mäerõikad pannakse ussihaava peale.

Määrõikas pannakse ussi hammustud haava pääle.

Ravimina tarvitatud taimi:
Leestükk. (Vängelt lehkav põõsastaim, mida istutati maja ümbrusse nõelusside tõrjeks).

Imatu pool pandi ussihammustushaavale tubakalehti ja loeti ussisõnu: „Must madu...“ Peale seda anti haigele viina. Ööseks haiget tuppa ei toodud, vaid magas rehe- või aidatrepil.

Ussi nõelamise kohale pannakse pärast haava paranemist peale kadakakoort. See võtab valu ja paistetuse.

Kui uss on inimest hammustanud, siis lõigata mätas, kus pääl kasvab Filipendule ulmaria ja viia see nõelamise kohale nii, et käega ei puuduta. Mätta asemele pista nuga. Hammustamise kohal mätast kolm korda maa külge puudutada ja pärast tagasi viia endisesse kohta, kust võetud. Naised viivad mätast ilma puudutamata põllega.

Ussihammustuse vasta aitas tubakas.

Ka ussihammustust ravib tubakavesi.

[ussihammustuse ravimine] Hõõruti hammustatud kohta tubakaga ja pesti tubakaveega.

Mao (siu) nõelamise järel haigo vastu olla hää, et hammustatud koht maa sisse pandaksi, 3-4 tundi hoidaksi. Teine abinõu olla veel parem. Võetavad vene tubakat, hõõrutavad peeneks ja pandavad hammustatud koha peale, segu klopitud munasalviga pääle määrida, kaduda haigus, et karta ei ole.

Heinapebudega hautakse jalga ussi nõelamise puhul.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohuks tarvitati: heinapebredega hautaks jalga ussi nõelamise puhul.

Kui uss nöölab, siis lepalehtede ja inimese kusega ööruda, siis on asi kohe moodis.

Lepapuu võtab ussi kohe maha. Nõnna kui lepalehed on teda puudutand, äi ta lähä siis kuskile. Kasepuuga peksa lömaks, aga äi sure ära.

Kui uss inimest on hammustanud, siis olla väga hea, kui tubakust ja jooksjaõli koos haava peale pandakse. See peab kihvti välja kiskuma.

Saab keegi inimene ussist hammustatud, peab õige pea kuiva mullaga ehk ka valmis tehtud tubakuga paistetanud kohti hõeruma. Gifti võib ka terve suuga haavast välja imeda.

Mo ema oidis ikka ussikesta või pead topi sees rohuks. Kui lapsel oli ussiviga, siis pesti nende pealt. Või jälle ussipuuga, millega uss oli maha löödud, pesti last selle pealt, aitas ka.

Kui uss on sind ammustand ja põle midagi kääpärast mette, siis on kõige parem asi, kuse kuskile ja pane lepalehti sisse ja õõru senega.

Pandi nõelutud koha peale võid või koort. Anti inimesele tubaka vett sisse, mis inimese oksele ajas. See oli küll vist rumal pruuk, niisugust kihvti sisse võtta. Ka lasti koera nõelatud kohta lakkuda. Vana egausu kombe järel pekseti ussi vitstega.

Ussihammustuse puhul pandi sinist savi peale, millele oli äädikat juurde lisatud. Selline kompress tõmbas palaviku välja ja alandas paistetust. Ka paiseleht soovitati peale panna. Need tõmbasid palaviku välja.

Ussihammustuses. Maa sisse kohe jalg. Ku saa saad kohe augu maa sisse teha, sis ei paisteta, ja ussi materdse puuga, mis enne jüripäeva olli uss ära löödu, selle puuga pitsitadi ja lambieliga määriti. Enne jüripäeva käiti kas päe aega metsas, otsiti ussi lüia ja see puu käis vahel terve küla läbi; ku tarvis ei ole, panti üles tua pääl paari vahel, sääl ta seisis. Sõnu olli ka, aga neid ei anna ju välla, kis oskavad.

Kuidas raviti koera-, hobuse- ja ussihammustusi?
Ussihammustuste puhul pandi haavale peale hapukoort ja sellele savi. Pärast ussi hammustust pandi jalg maa sisse.
Koera-, hobuse- ja ussihammustustele pandi peale puuvaiku.
Kui uss hammustas, siis toodi külast inimene, kes oskas ussisõnu.
Koera-, hobuse- või ussihammustusi raviti järgmiselt: mindi kuhugi pimedasse, kaevati maasse auk ja pandi jalg sinna sisse. Mõnikord ka kõrvetati tulise vardaga haavu. Ussihammustuse peale pandi konn.
Ussihammustuste vastu oli järgmine rohi: suurele tubakalehele määriti mett ja pandi see hammustuse peale. Inimene, keda oli uss hammustanud, ei tohtinud minna elutuppa, kus oli tuli.

Aaslang [Inula helenium]. Pikad hallid lehed, kollane õis. Istutatud vanast usse pääle siis uisad ei arvatud tulevad kodu. Aaslang ja lipstok need pidand ikka ussen olema.

Usside hirmuks. Ennevanasti oli külas iga maja õues suur liipstüki põõsas. Mina tahtsin ära hävitada, kuid mulle seletati, et ussid ei tule siis maja juurde.

Ussisositud inimest ei tohi tulemaeasse viia, siis oksendab kas või "suured sapid" seest välja. Mo isa keis Kõpust ussisõnu toomas, vee peale olid sõnad räägitud ja sene veega pesti jalga. Valu andis tagasi. Samuti võib lepalehtedega vee sees pigistada, nuuskpiiritust, tubakalehti või piibuõli peale panna.

Kui uss sind sosind, siis pane lepakoore mähine külg selle koha vastu, valu annab tagasi.

Ussihammustusele pannakse kuld raha aava pääle, siis veel liipstukki ja soolvett, kalasoolvett. Ussihammustus loomal ilma arstimata enne üheksat pääva äi parane.

Ussinõõlumine. Poomeliga määriti. Liistuki lehti. Ussi oma veri ka kui saajasse ää tappada. Kuldrahaga piiratasse ka.

Ussihammustus. Liipstüki lehed puruks hõõruda ja kalasoolvee sees leotada ja nõelatud kohale pääle panna. Kuldraha vastaval kohal pääl hoida.

Ussihammustus. Pulgaga uss ära tappa ja sama pulgaga hõõruda haava ja selle ümbrust.

Ussihammustus. Tubakat peeneks hõõruda ja peale panna.

Ussinõelamise puhul sooja vee sees leotatud tubakat peale panna.

Ussinõelamisel pestakse nõelatud kohta tubaka keeduveega. Seda võib ka lahjalt vähesel määral sisse anda.

Ussihammustamise korral pestakse hammustatud kohta tubaka keeduveega.

Ussihammustatud koha pääle pandi rõõsapiima sisse kastetud tubakaleht.

Ussihammustamise puhul antakse sisse tubakat rõõsapiimaga ja määritakse hammustatud kohta [?] piiritusega, ka on hää veel tubakaleht, mis rõõsapiima sisse kastetud, pääle panna.

Ussinõelamine. Pestakse tubaka keeduveega paistetanud kohta. Enne määritakse alt tärpentiiniga.

Usshammustanud. Leotatud lehttubakat peale panna.

[ussi hammustus] /---/ Sisse võtta võib ka lahjendatud äädikat ja ei tee halba ka, kui närida kohe ära kodus kasvatatud tubaka lehti paar tükki. Noh, need suured tubakad, mida ikka vanemad mehed varematel aegadel kodus pinutaga kasvatasid. /---/