Haiguste märksõnad

Unehäired

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse unehäireid.

Unehäirete all mõeldakse siinkohas nii unisust kui ka unetust. Mõlemad variandid olid võrdselt halvad, kuna takistasid normaalset elutegevust.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Laste unepuuduse kõrvaldamine.
Kui lapsed olid rahutud ja ei maganud, siis tehti lapse hälli juures suitsu. Suitsu tegemiseks võeti 3 laastu ukselävelt, 3 oksa luuast ja toores hanitõbirohi ja süüdati lapse kiige juures, kus oli seisnud või istunud viimane külaline.

Palderjan on see, mis rahustab, kui inime ei saa magada.

Palderjaniõie tee on unepuuduse ja peavalu vasta.

Kui laps öösel ei maga siis on tarvis teda suitsutada (курить) siniste öölilliga (ночницы).

Kui lapsel pole päeva ajal und, siis on vaja suitsutada teda punaste öölilliga.

Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Palderjaani juurdest keedetud vedelikku kohkumise vastu ja unepuuduse vastu.

Laste unetuse puhul anti mooniseemneteed.

Unetuse korral seotakse tükeldatud sibulad rätikuga kaela ümber.

Unetuse vastu tarvitatakse kaeraõlgede (Avena sativa L.) tinktuuri. Kaeraõled pannakse viina sisse, lastakse seista umbes nädal aega soojas kohas. Seda viina juuakse siis.

Unetuse korral on tuntud vahend rebaseraika (karukold) Lycopodium - tolmu viinaleotis ja palderjani tinktuur.

Unetuse korral anti mooniseemne teed (magun, moon - Papaver rhoeas L.)

Unetuse puhul anti rahustuseks palderjaniteed või apteegist rohtu.

Unetuse korral võtta rebaseraika (karukold - Lycopodium clavatum L.) tolmu viinaleotist 1 tl. päevas veega.

Põllumooni tee on hea rohi, mis unepuuduse all kannatajad magama paneb.
Tuleb keeta vesi kupale ja põllumooni õied vartega sisse panna, nagu teed kunagi tehakse.

Kui unepuudus on, siis kumelitiid juua.

Unepuuduse vastu, koerakarvapadi pea alla ehk humalapadi, see uimastab ja paneb magama.

Unetute ööde puhul soovitav juua õhtul maasikamarja, -õie või -juure teed.

See on südamenärvide rohi, verekasvataja rohi, aitab und tuua, rahustada ja on verejoosu vasta, nägu verd jooseb pailu, siis tema pulbert haavade pääl, veega pestaks nägu, kui nina verd jooseb. Mina tal nime ei tää, aga tema om üks kallis rohi. (See kuivatatud taim oli harilik kuutõverohi - P. polygonatum Voss, mõned nimetavad teda Saalomoni sõrmuseks.)

Palderjanijuurikuist tehti tied, kui ei saand magada.

Unepuudust on väga paljudel, enamasti kõigil vanadel inimestel, kel on suur mure, ka minul ei ole sugugi und, tarvitan vahel luminaali. Vanast korjati palderjanijuuri, kuivatati, panti pudelide, viin peale, see oli ilus kollane, tarvitati pelgämise ja unepuuduse vastu. Vanasti, kui Mustajõe ääres heinal keidi, sai neid palderjanijuuri alati toodud.

Unepuuduse puhul pandi sibulalõigud ninasse. Rahustas.

Kui magada ei saa.
Panna sõnajalad voodisse külje alla. Inimene muutub rahulikuks ja ka valud kaovad ära.

Kanavarba teed juua, kui inimene ei maga, on rahutu.

Köömneteed juua, kui inimene ei maga, on rahutu.

Unepuudus. Mooniseemne teed anti sisse ja raudrohu ja palderjaniteed.

Palderjaanitee, kasvas kraavi kallastel, oli tarvitusel rahustava vahendina, kui oli mingisugust ärritust või ehmatust olnud ja ei saanud magada.

Palderjan - une jaoks.

Palderjanijuured maa seest välja kakkuda ja vees ära leotada. Tee teha. Närvirohi ja unetuse vastu kah aitab.

Oli inimene häiritud ja ei saanud magada, pandi padjakotti õlgede asemele humalaid (tapusid) koos varte ja käbidega.

Palderjanijuure tii om jälle südamele hää, kui valu tege. Ja kui ei ole und, siis anna und.

Sinikelluke - unerohi (kui see on kuiv ja ära pudeneb, siis ei ärka nii kergelt).

Palderjaanijuured pannakse viina sisse. Lastakse seista tüki aega. Kui ei saa magada, siis võtad sisse.

Johannes Sepp on seda kuulnud, et kui inimene on väga rahutu ja närviline ja see mõjub ka magamisele, siis soovitati võtta palderjani. Selleks võeti lusikatäis suhkrut ja tilgutati sinna mõned tilgad palderjani ja võeti sisse. Mõnes peres oli kohe selline viinapudel, kus olid palderjanijuured tükkidena sees ja siis võeti rahutuse puhul pudelist pits viina ja rüübati ära. Sel puhul siis inimene magas rahulikumalt. Aga oli ka inimesi, kes sugugi ei sallinud, et teisel kõrval haisevad.

Kui inimene magab rahutult, on soovitav võtta palderjani suhkruga enne magamaheitmist.

Unetuse puhul kasutati palderjaniteed.

Unepuuduse ja erga unega inimesi peeti rahututeks, närvilisteks ja ka õelateks inimesteks. Ta ei maganud ise ega lasknud ka teisi magada oma käimiste ja kolistamistega. Meie veetohter oli nendega nii teinud, et andnud palderjanileotist sisse, lasknud üleni alasti võtta ja nüüd oli külm märg lina ümber pandud ning voodisse sooja teki alla. Need, kes seda on välja kannatanud ja lasknud teha, olevat teistsuguseks inimeseks muutunud, mitte kohe.

Unetuse võitmiseks loendada 100–1 tagurpidi. Hoolitseda, et ruum oleks külm ja katta siis end soojalt tekiga. Palderjanijuure tee.

Palderjan.
Palderjanijuured on jälle närvihaiguse vastu. Viina sees leotse neid. Seante pruun tuleb. Seda võetse siss suhkruga, kui on närviline või ehmatanud või uni ei tule.

Mitme hädale.
1 kilo kaertele lisati viis liitert vett ja keedeti seni, kui vesi oli ära keenud. Siis lisada jälle viis liitert vett ja keeta uuesti. Kurnata segu läbi ja lisada üks kilo mett ka hulka sellele vedelikule ja keeta siis veel hästi läbi. Nüüd valada segu kõik emailitud nõusse ja lasta jahedas kohas 24 tundi seista. Siis täita see segu pudelitesse ja hoitakse alal õhukindlalt, ikka jahedas kohas. Tarvitades võib juurde lisada veel pisut jõhvikamahla ka. Ravib palavikku, neeru- ja põiehaigusi, siis veel on heaks rohuks igasuguste närvihaiguste puhul ja ka reumaraviks. Siis veel söögiisu andjaks ja ka unepuuduse puhul peab seda rohtu tarvitama. Raviks tarvitada tuleb seda kolm või neli klaasitäit päevas. Eks tule proovida.

Köha ja unetuse vastu on kangesti hea käikatsa tee.

Unetus. Närvilisus.
Unetus esinevat vanemas eas. Abi pidi saama palderjaniteest ehk paari sõõmu marjaveini rüüpamisest õhtul. Närvilisusest ma oma lapsepõlves pole kuulnud, see on vist moodne haigus. Aga Pärnus elab praegu kaugele kuulus imearst Gunnar Aarma, kes ravib oma rikkis närvidega patsiente külmavee vannidega ja kuuldavasti väga heade tagajärgedega.

Unes rääkimine.
Unes rääkimine pidi tingitud olema päevastest muredest, vestlustest, üleväsimusest ja nii edasi. Magava inimese aju ei puhka. Pidi aitama palderjan ja suhkruvesi - tuleb vältida üleväsimust.

Unetus.
/---/
Rahvas kasutab palderjani ja suhkruvett, ka männikasve kasutati (vannideks) unetuse ja närvihaiguste puhul.

Peavalu puhul masseeriti kaelasooni, klopiti pead tasakesi näppudega ja seoti kõvasti rätiga või vööga kinni. Ka korjati suvel metsast leitud palderjanijuured, kuivatati ja keedeti teed. Ma ise ei jäänud enam üldse magama, kui olin 14 ööd-päeva oma isa haigena valvanud, suretanud ja matnud. Keetsin suvel ema poolt korjatud palderjaniteed, jõin seda ja hakkasin jälle magama. Magan praegu 10 tundi igal ööl.

Närvide nõrkuse ja unepuuduse korral juua kaertest keedetud teed.

Kui uni ei tule.
Korjati metsast palderjaniteed, noh, juurikaid ja nendest tehti teed. See aitas. Pani magama. See aitab siis ka, kui inimene närviline on. Rahustab närvisi.

Palderjan - kui magada ei saa, siis võeti. Juurikaid korjati.

Ei saa magada - pune tšaiut.

Palderjaniõisi lasti korjata, siis jällegi rahustab. Juured kuivatatakse ära ja viina peale. Võtad ühe napsi õhta ära ja tuleb hea uni, kui on niisugune närviline inimene.

Maasikatee - rahutute ööde vastu.

Maasikas. Tee on unepuuduse vastu.

Maasikas. Tee on unepuuduse vastu.

a) tramaatravaa, b) tramaalill, c) unerohi, d) unelill, e) roosa lill, f) tõrvalill [kirjakeeleset nime “ei tea”] [Lychnis flos-cuculi, käokann].
Kasvab heinamaal. Värvilt õis pisut valkjam roosa tõrvalille õiest. Õielehed omapäraselt haralised. Õis roosa, õietupp pruun [taimejoonistus “loomulik suurus”].
„Siis, kui ei saa magada, ei ole und, siis panevad seda unerohtu voodilinade vahele!“

Kanavarvas [kirjakeelset nime pole märgitud] [Primula officinalis (veris) harilik nurmenukk].
„Seda, ku und ei ole, siis kanavarba teed juuva. Kanavarbadega rohitsevad unepuudust. Arvad, see naljaasi, ku öese magada ei saa, mul nüit alati kanavarbasi tagavarast kuivatatud. Tahad, ma annan sulle ühe puketi proovist ka?“

Sassaparilla [? Andromeda polifolia]. Teena - jooksvale; venitamisele, kui veri seisab ja ei saa magada; ummuksis keedetult teena - jooksvale; juured ummuksis keeta - üks klaas korraga (külmalt) juua.

Harilik palderjan (Valeriana officinalis L.). Palderjan. Tee õitest ja vartest rahustamisvahend une puudumise vastu.

Mooniteed tarvitatakse unerohuks.

Maarjaheinu tarvitatakse tee tegemiseks ja antakse ka keedetult lehmadele, kes saavad piima andma, ja tarvitatakse ka lastele, kui lapsed öösel ei maga ja kui kõht lahti on.

Unerohi /---/ Origanum vulgaris (Familie Labiatea). Teeb pea uniseks (sinised).

Sinikas /---/ Vaccinium uliginosum (Familie Vaccinea). Kui magades uni ei taha pääle tulla, siis võetakse sinikatilkasid.

[Palderjaan] Teed lastele - kui nad hästi ei maganud.

Makunnaseemned unerohi.

Unõhainad. Kui keegi on haige ja suur valu on, tahaks magada, aga ei tule uni, siis pannakse unõhainad pää alla ja siis tuleb uni.

Mooniseemned panevad magama.

Umalad unepuuduse vastu.

Mooniseemned magamise vasta.

Mooniseemne tee uimastuseks.

Piparmündi teed tehti külmetamise ja uneta oleku vastu. Tehti nagu münditeegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].

Taimed, mida vanasti arstimiseks tarvitati.
Vanal ajal tarvitati palju taimi arstimiseks.
Balderjanil tarvitati juuri ja õisi. Teda tarvitati siis, kui inimene ei saanud magada. Ta keedetakse või leotakse viina sees, võetakse sisse igal ajal.

Palderjan (Valeriana officinalis L.). Tema juured on suureks rohuks, tarvitatakse närvierutuste, unepuuduse, ärrituste ja nii edasi puhul.

Maaked - põldmoonid. Seemnetee paneb magama. Joodi unetuse vastu.

Sirel. Sirelilehe teed joodi närvihaiguse vasta, paneb magama ja rahustab närvihaiget.

Paldõrjanijuurõ - sisemise valu ja unõpuudusõ rohi.

Verihaina tii avitas unõpuudusõ vasta. Oopionihaina' omma ka hää, aga nee' ei olõ ka peris oopionihaina', mis meil kasussõ.

Unetuse puhul on esmaseks abivahendiks olnud palderjanitilgad. Palderjan mõjub rahustavalt ja seda on tarvitatud ka ärrituse, südamekloppimise, närvivalude ning isegi kurvameelsuse peletamiseks.

Unetusele aitab palderjan või piparmünt.

Laste uinutuseks kasutati tõrvalillesid. Need pandi voodi või kiige päitsisse.

Humalad pea alla panna - unepuuduse puhul.

Mooniseemned kuivalt süia. Unepuuduse vastu.

Palderjan - “paldõrjan”. Keedis unepuuduse vastu juua.

Palderjani - juurtest keedetakse une teed.

[unetus lapsel] Anti õhtuti palderjaniteed või koduveini.

Palderjan. Arstimina tarvitatakse palderjani juuri. Neid tuleb koguda peamiselt kevade- või sügisepoole. Alalhoidmiseks tuleb nad kuivatada ja hoida kinnises nõus kasside eest varjatuna. Palderjan mõjub närvikavale rahustavalt ja karastavalt. Ta on üks parim närvilisuse ja krampide arstim. Sisse võetakse palderjani teena või tilkadena. Tee valmistamiseks võetakse supilusikatäis juuri ja pannakse klaasi tulisesse vette, juuakse unepuuduse puhul igal õhtul üks klaasitäis. Tinktuuri valmistatakse sel teel, et värskeist juurist väljapressitud mahl segatakse sama hulga piiritusega, või et mahl piiritusega välja leotatakse. Tinktuuri tarvitatakse korraga kuni 20-30 tilka. Ka tarvitatakse veel palderjani vanne.

Ka tehakse männikasvuvanne. Selleks võetakse 3-4 naela kasve 2-3 toobi vee kohta ja keedetakse tublisti. See keedis valatakse siis vanni sooja pesuvee hulka. Algul tuleb vähem kasve võtta ja kordamööda nende hulka suurendada, et haige sellega harjuks. Vanne võetakse krampide, unepuuduse ja jooksja arstimiseks.

Kui und ei ole - närvid segased. Ei osata arstida. Heinapebre vanni tehtud.

Piparmündi tee on seedimisele ja kõigele hea, und teeb.

Üks vanainimene ei saand magada ja teine ütles talle, et joo piparmünditeed. Ma olen ka joond. See rahustab.

Valerjaan - kui õhta magale ei jää, tuud ole võtnu.

Dušitška, vene keeli üteldas. Ta on nagu mjaata, säänest plaani. Ta üteldas, et ta nigu nerve või niimoodi, et magad paremini.

Kui magada ei saa, määri sibulaga kukalt. Aitab küll, jäin magama kohe varsti. A nüid olen söönud sibulat.

Palderjaani - noo omma jõe äären, noid ei ole ligidal. Juurika korjatas ja ka tii tettas. Annab und ja rahustab.

Rahutu uni - uni ei tule peal.
Vahel juhtub, et pärast mõnd rasket perekondlikku muret (kellegi surm, õnnetus jne) öösel uni ei tule peale ja ligi hommikuni võid väherda oma sängis. Tee nii: vala klaasi leigemat vett (see ei ärrita), tilguta sellesse palderjani, 6-7 teelusikatäit suhkrut, liiguta segi ja joo ära enne magamaheitmist. Uni tuleb peale kui kotist. Sedasi teha paaril-kolmel õhtul. Olen nii teinud ja see on kohe aidanud. Ma pole kunagi unerohtusid kasutanud.

Pune - no ta rohus ka on. Magada on parem, temast kui juod, upsakaivajet.

Meil vehverments - tuu om tuu jaost, ku und ei ole. Tuud juud, om rahulik.

Unetus: mitte mingil juhul ei tohi juua kohvi. Õhtul juua nurmenuku või piparmündi teed.
Kui see unetus ei ole juba krooniline, siis juua suhkruvett ja sooja teki alla magama. Soojas tuleb kohe uni. (Või lugeda raamatut või vaadata televiisorit, igal juhul tuleb uni, olgu saade kui põnev tahes. Ei tasu istuda, vaadata tv-d või lugeda lamades, siis ei märkagi kui magama jääd. Kui veel tuleb televiisori eest hiljem voodisse „kolida“, siis hoida silmad võimalikult pilukil, siis ei lähe uni ära.)
Närvilisus. Närvid päeval ära maandada. Aitab sama, mis unetuse korral.

Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

/---/ ja teen lavendliõitest endale või kingituseks hea une padjakesi.

Moon ehk maanilill. Magun. Kallaste naised leotanud magunaseemneid piimas. Hommikul antud seda leotist lastele juua. Lapsed pandud uuesti magama. Uksed lukku ja naised läinud ise Kokora ja Pala metsasedesse senile. Õhtul, kui marjult või seenili tagasi tuldud, maganud lapsed ikka veel. Ise nad kõnelesid seda.

Käokübara õietolmust valmistatavat unerohtu neid siin pool ei ole enam tarvitusel, vanasti olnud küll.

Kui inimesel ei tulnud öösel und, oli vaja palderjani sisse võtta. Siis inimene rahunes ja jäi magama.

Unetuse vastu oli hea lonks külma vett juua, siis see soodustas magama jäämist. Vanemad inimesed võtsid ka palderjani enne magamaheitmist, see rahustas ja siis uinus inimene paremini. Selleks sai teelusikatäis suhkrut võtta, pudelist palderjani peale tilgutada ja siis alla neelata, peale võtta mõni lonks külma vett.