Haiguste märksõnad

Konnasilm

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud konnasilmaks.

Konnasilm on sarvkile piirdunud paksenemine, mis on tekkinud kestva suurema rõhumise tagajärjel. Konnasilma paksemast kohast tungib sügavale kudedesse jätke, mille alatise rõhumise tõttu tekib nahasse lehtrikujuline süvend ja nõrgakujuline nahapõletik, mistõttu konnasilm on alati valus (Sumberg 1939: 1240).

Konnasilmaks nimetati jalal (varbal) asuvat naha paksendust, mis käies valu tekitas.
Konnasilm oo varba kurgu all, ku varvas alt lõhki om. Katik sorkist, või mõni ohtje konts olli. See raks või lõhek, mis sääl varba all om, see on siis konnasilm. - - AES < Karksi - L. Lepp (1932)
Konnasilma teket seostati tavaliselt konna vastu patustamisega, või siis oli kuidagi teistmoodi konnaga seotud.
Konnasilmad on tuttav haigus, asuvad enamiste jala pääl ja varvaste vahel, nõnda, et see, kellel on konnasilmad, näeb käies häda. Konnasilmad olla vanajutu järel sellest saadud, kui kevadel kogemata või meeleli konnale silma pääle on astutud. - - ERA II 134, 450 (54) < Saarde - J.P. Sõggel (1936/37)
Konna silm pidada jalavarba vahele kasvama, kui konn palja jala pääle kuseb. H III 19, 817 (269) < Viljandi < Halliste - J. Riiet (1893)
Mõnikord seostati konnasilma teket ka sobimatute jalatsitega.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kesvajahu om hüä kunnasilmä vasta, mis talorahvalõ sagedast varbastõ vaihõlõ kuräs külälises tulõ. Kesväjahu pääl piteh saa ta ar lõpma.

Konnasilmadele pandi piale äädika sees liutatud sibulat.

Vanade müüride ääres kasvab vahtralehti meenutavate lehtedega kollaste õitega, vartes kollast vedelikku sisaldav taim, vereurmarohi (Chelidonium majus L.), mille mahl "lõikab ära" kõik käsnad ja konnasilmad.

Lehtorn ja konnasilmad kauvad siis, kui pane linase riide peale mädareika kaapet. Ja mässi haige koht sinna sisse, pea seni, kui nad pehmeks lähevad ja kauvad.

Soolatüide ja konnasilmade peale pane raudnõgese-vett, siis kaduvad nemad nagu tina tuhka.

Lehtorn ja konnasilmad kauta ära niimoodi.
Pressi mädareika sahvti ehk kaabi mädareika kaabet. Pane seda puhta lapiga lehtorni ehk konnasilma peale ja pea seda seal seni, kui ära kaub.

Konnasilma puhul pandi varba vahele tubakat ja vaske.

Konnasilmadele pandi peale põllul kasvavaid vaeselapselehti.

„Konnasilma“ rohutamine.
Kõige lihtsam „konnasilma“ rohi on sibul ja äädikaga. Väiksed seemnest kasvatatud sibulad. (Rahvatarkus)

Konnasilmad ja soolatüükad.
Määritakse konnasilmadele ja soolatüüle verihurma lehtedest saadud joodisarnase vedelikuga.

Soolatüükad ja konnasilmad.
Murti verehurma vars jatku kohalt. Väljub joodile sarnanev pruun vedelik. Selle vedelikuga pintseldad soolatüükaid ja konnasilme.

Konnasilmad. Ühe kollaste õitega lille mahla pigistati konnasilmale.

Konnasilmade rohi.
Värsked sibulad lõigatakse keskelt pooleks ja pannakse äädika piiritusse kuueks tunniks likku. Õhtul enne magamaminekut pannakse üks sibulapool konnasilmale ja köidetakse linase lapiga kinni. Teisel hommikul on konnasilm nõnda pehme, et võib ära kaapida. Sibulate asemel võib tarvitada ka leiba.

Konnasilma rohi.
Värske sibul lõigatakse keskelt pooleks ja pantas äädikapiiretuse sisse 6 tunniks likku, enne magama minemist pannakse 1 sibulapool konnasilma peale, köidetakse linase lapiga kinni, teisel hommingul olla konnasilm nii pehme, et võib ära kaapi, sibula asemel võib ka leiba tarvitada.

Harilik sibul ehk küüslaug hakitaks peeneks, pannakse lapiga konnasilma peale, aga enne iga rohu ajal tuleb konnasilma soojas vees leotada.

[Konnasilm.] Äädika sees leotasime sibulast [ - peale panna].

Konnasilmad. Sibul leotada äädikas ja panna peale. Olen ise teinud.

Konnasilmad. Rakvere raibe kaotab konnasilmad ära. Vars katki murda ja mahlaga määrida. Mul omal kadusid ära.

Verehurmarohu piim on hea pigistada konnasilmale.

Kuumas tuhas küpsetatud sibul pandi haavale ja konnasilmale peale.

Konnasilmad.
Konnasilmi raviti äädika ja sibulaga. Sibulas leigati pooleks ning pandi äädika sisse likku 24 tunniks. Siis pandi äädika sees leos olnud sibul haigele konnasilmale peale ning linuse riide lapp ümber. Nii kaua peeti äädika sees leos olnud sibul haigel konnasilmal peal, kuni see ära kuivis ja kadus.

Konnasilmad olid väga tüütud ja need tekkisid inimesel siis, kui kandis ebasobivaid jalanõusid, mis olid kas kitsad või muidu hõõrusid jalgu. Kui jalanõu oli eest ninast kitsas, tekkisid sel juhul konnasilmad varvastele ja see koht oli siis väga valus, kui oli kitsam jalanõu jalas. Haigele kohale tekkis paks nahk, mis pidevalt paksenes ja muutus tugevaks ja peale tuli ümmargune kõva tükk, mis teravikuna tungis lihasse ja kui oli selline konnasilm, siis jalanõu litsuskäies vastu ja oli väga valus. Konnasilmast tuli lahti saada nii prooviti seda kõva tükki eemaldada. Pesemise ajal sai jalga soojas vees leotada ja noaga konnasilma eemaldada. Konnasilmale võis peale panna toorest sibulat, mis hoiti peal kompressina. Nii muutus konnasilm pealt pehmeks ja sai siis eemaldada. Kõige parem oli, kui jalanõud olid kandmiseks parajad, siis ei teki ka konnasilmi.

Konnasilmad tulid siis varvastele, kui tarvitati väikesi, kitsaid jalanõusid. Raviks pandi peale sibulat, mis oli äädika sees leotatud. See tegi konnasilma pehmemaks ja selle kõva kord tuli pealt ära ja heal juhul kadus kogu konnasilm ära. Vajaduse korral tuli seda ravi veel korrata. Ka jalgade pesemisel sooja vee ja seebiga muutus konnasilm pehmemaks ja siis noaga kaapides sai konnasilma vähendada. Konnasilmal oli selline kõva kõrge nahk, paks südamik ulatus terava otsaga sissepoole ja kui kitsad kingad olid jalas, oligi kohe valus. Kui see tükk saadi konnasilmast välja, jäi kohe tühi auk järele ja võis loota, et konnasilm kaob ära.

Konnasilmad tulid enamasti jalgadele ja just varvastele, kui inimene on käinud kitsaste jalanõudega ja need on hõõrunud jalale, eriti varvastele katkise koha. /---/ Heaks raviks oli toores sibul. Selleks tuli toores sibulalõik peeneks tampida ja mahlakas osa riidelapi peale ja konnasilmale kompressiks peale. Selle kange vedeliku mõjul muutus konnasilm hästi pehmeks ja siis sai noaga tõmmates see juureosa ka liha seest kõige täiega kätte. /---/

Kasvab üks rohi. Kui seda murrad, ajab piima välja. See piim parandab konnasilmad ära. Neti sovhoosikontori ees kasvab ka seda rohtu. Mis ta nimi on, seda ma ei tea. Ei jää meelde.

[Verehurmarohu mahlaga] Sama ravi kõlbas ka koeranaelale. Konnasilmi raviti taimemahlaga: toore- ja küpsetatud sibulaga, oakauna sametise sisepoolega, verehurmarohuga. On ka „lõngaeliga“ põletatud, tulise oraga püütud välja kõrvetada.

Maalised haigused: kutsuti ohatis ehk hakatus, sammaspool ehk veiseröögatus. Selle ravimiks oli pandi tõrvalapp peale, seda harilikku põletatud tõrva, millega saapaid määriti, ja aitas ka. Ka pigistati vereurmarohu mahla ja kasteti sellega soolatüükaid, konnasilmasid, sammaspoolt ja sügelisi. Sügelistele tehti tuliheina juure hapetist, ka kasteti ohatisi vasevitrooli (silmakivi) lahusega. /---/

Konnasilmad leotati esiteks saunas või soojas vannis hästi pehmeks, siis hõeruti kuusepuu vaiguga, seda sai ise puu küljest korjata, olid veiksed vaigupisarad. No seda vaiku määriti peale, see hoidis ta pehme ja eks lõpuks pidid ta südame jala seest välja lõikama, ega muidu sa tast lahti ei saand. /---/

Konnasilmad arstitakse siin ja arstiti meil Taeblas ka küpsesibulaga. Sibulas koori või pane koos koorega küpsema või keema, kaua ei keeda, nii et aga natuke pehmemaks läheb. Nii tuliselt, kui vähegi võid aga, pane konnasilma peale, seo ta riidega kinni, las seisab. Mind on see küll mitu korda aitand, kui jala peal on, jala all ei mõju, nahk on liig kõva.

Lööbed, käsnad, maalised, koeranaelad, konnasilmad.
Taimed on verehurmarohud, neid pigistatakse konnasilmade peale, koeranaeladele pannakse võileivapuru ja seotakse kinni.
/---/ Kui oli soola-leiva puruga ihu hõõrutud, siis pidi kas maavitsa veega üle pesema või 9 söe veega. 9 elavat sütt visati vette. Maavitsad kasvavad jõe- või kraavikaldal, roosad õied küljes, sügisel mustad marjad küljes.

Kui sul konnasilmad on, siis luuderohi parandab ära, pane luuderohu virtsa pele, annab kõre nii kenasti laht.

Konnasilm. Sinisekirju seebi tükk pandi kaussi ja palavat vett valati peale. Kui võis jala juba sisse panna, hoiti, leotati, konnasilma tugevasti oma pool tundi palavat vett juurde lisades. Veriurma lehtedest oli tehtud puditaoline mass, mida peale pandi ja tehti nagu kompressi, pärgamentpaberi ja marliga kinni sidudes. Sellist teguviisi korrati mitu korda, kuni viimati pea välja ajas. Seda oli tehtud ka küpsetatud sibulaga ja samuti tagajärgi annud. Sõnu selleks ei loetud.

Konnasilmad ja jalakandade lõhkemised. Konnasilmad esinevad harilikult jalgadel siis, kui paksenenud sarvkihti hoolikalt ei kõrvaldata. Neid oli kõigil. Saunas leotati neid siis soojas vees, kuni nad ülesse pondusid, pehmeks läksid. Siis lõigati habemenoaga paksenenud nahk sinnamaale ära, kuni verepisar välja tuli ja suvel määriti siis lõikekoht üle ühe hallilehelise taime, mille nimi on vist vereurmarohi, tugevalt oranši mahlaga. Muidugi ei aidanud ühekordsest määrimisest, vaid seda tuli korrata iga saunaskäimise järele. /---/

Konnasilmad.
Pandi peale sibul ja jalga pehmed jalanõud, mis ei pigistanud - nii paranes ära.

Konnasilmad tekkisid varvastel jalanõude rõhumisest. Pandi äädikas leotatud sibulat peale.

Konnasilmade korral tuleb sibulat 3 päeva leotada äädika sees ja siis konnasilmale peale panna.

Konnasilmad ja koeranaelad raviti ilma posijata sibula ja küüslaugu pudrutaolise massiga. Sibul või küüslauk tambiti toorelt haamriga puruks. Seoti ööseks linase lapiga haigele kohale. Hommikul pesti haav või konnasilm puhtaks surnupesu seebiga.

Konnasilmi hävitab küpsetatud sibul tuliste süte peal. Küpseta sibul ära ja pane konnasilmale peale, keedulapiga kinni õhtul ja hommikul tuleb kui korp varbalt maha.

Konnasilmale sibulat küpsetati peale.

Varbarohi (verihurmarohi), konnasilmarohi, soolatüükadele kätel vai lehma udarale piigistada selle kollast, piimast mahla ja keedetult anda lehmale, kui see punast kuseb.

Mina olen käsna ravinud vereurmarohuga, konnasilmad ka. Aga minu mees ravis sõjaväes, et noorekuu ajal läks raudtee siini peale - raudteeroopad, ja nende peale hõõrus ja võttis ära.

Konnasilma peale pandi paiselehte.

Konnasilmale pidi vist kuusevaiku pääle panema ja kinni mässima.

Konnasilmi ja käsnad, seda pidi. Praegust üks tohter siin ütles: „Terve mägi on seda kollast rohtu täis.“ [Mõtleb verehurmarohtu.]

Veriurma mahla pandi konnasilmade peale. Olgal omal oli varba all, võtab kohe ära.

Konnasilmale pannakse peale vereheina rohi. Aia ääres kasvab. Kui otsa ära tõmbad, varrest tuleb punane piim. Seda peale panna. Kaob.

Soolatüügastel ja konnasilmadel on ka jälle maarohud. Kui sa murrad teda, kollast vedelat ajab välja, pidi väga mürgine olema. Seda korjati, ka lehma tissid parandati sellega.

Teelehti pandi peale konnasilmadele.

Sibul panna äädika sisse ja siis hoida jalga kuumas vees, et pehmest läheb ja panna peale see sibul - konnasilmale.

Aias kasvas üks vereurmarohi, see võtab ka soolatüükad ja konnasilmad. Temal jah, tee see vars katki, temal selline oranž vedelik tuleb välja, sellega hõõruda.

Konnasilmale - oli üks taim, kollase õitega, oranž - piima ajas välla, sellega kastis seda.

Konnasilma peale pandi kollaste õitega rohi, punane tilk tuleb varre otsa. Veiseröögatuse rohi või kuda ta nimi on.

Paiselehte vai toda pandas konnasilmale pääle.

Konnasilmi võib hävitada koduselt, verehurmarohu mahlaga (vaiguga), samuti hävitab see soolatüükad (koeranaastud). Selles olen mina teadlik ja olen sellega arstinud.

Käsna ja konnasilma tuleb ravida veriurmaheina mahlaga, seda peale pigistada.

Vereurmarohi. Tema piimataoline vedelik kaotab soolatüükad ja konnasilmad.

Verehurmarohi. Piimataoline vedelik kaotab soolatüükad ja konnasilmad.

Paiselehte pannakse paisete, haavade, konnasilmade peale.

Männavaik konnasilmade vastu.
Ka toores seanahk vaheldumisi vannitades iga kord õhtati üks kord vähemalt päevas.
Soovitan töötavale inimesele, kes kroonilisi haigusi põeb ehk muidu veidi haigestunud, töökohtas tarvitada vaheajal. Teesi ja ravimeid töökohtas.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Konnasilmade vastu sibul, kuusepuu vaik (peale panna).

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Konnasilmade ravitsemisel tarvitati siibul, kuusepuu vaik (peale panna).

Sibulaga on kaotatud ka konnasilmi.

Kukkehari - kautab soolatüikad, ka konnasilmad, hõõruda selle mahlaga.

Vereurmarohi, mürgine. Temast pigistati mahla käsnade ja konnasilmade peale.

Soolatüügastele ja konnasilmadele pandi (ööseks) peale toores sibulalõik, mida oli enne üks ööpäev leotatud lahjendatud äädikas (süldiäädikas).

Soolatüügastele ja konnasilmadele pandi peale verihurmast saadud joodisarnast vedelikku.

Täiesti kindel on see abi, kui soolatüükaid (ka konnasilmi) hõõruda 1-2 korda verehurmarohu mahlaga.

----?--- (Chelidonium majus): arstirohi suletüüde (soolatüügas) ja konnasilmade vastu.
Tähendus: lapsi ei lubatud sulgedega mängida, sest siis ka kasvavad suletüüd kätte ja silmnäu pääle, nii on vist sõna tähendus õige, aga mitte soolatüügas ega käsn.

Kuusevaik haavade ja konnasilmade arstimiseks.

Palomaa sehen umma musta muna. Pääl um kõva koor, a sehen um pulbrõ. Tood piät varba vaihõlõ pandma, sõs kaosõ kunnasilmä är.

Konnasilmadest saab lahti, kui neid suvel pritsida verehurmarohu mahlaga 3-4 korda järjest (hoida 3-4 päeva vahet. (See rohi on mürgine.)
Olen ise seda kogenud.

Kobruleht pandi vastu konnasilma.

Paisetele pandi teelehti.
Teeleht aitab välja kiskuda mädanevatest haavadest palavikku. Lömastatud tooreid teelehti pandi koeranaeltele, paisetele, villidele, nendega arstiti ka konnasilmi ja kärnasid.

Konnasilmale, mul tütrel käis üks sõbranna siin ja tal oli jala päka all ja siis see on sihuke kõllane lill, õitseb. Kakkad selle varre ja siis pigistad. Siis tuleb sihuke kõllane vedelik välja, sellega määrid. Vereurmarohi.

Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

Kui oli konnasilm, siis lõigata kartul katki vanal kuul, kolm korda muljuda, panna lauta sõnniku sisse ja isi ütelda: „Kau nüid!“.