Haiguste märksõnad

Oksele ajav

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Meorohtu keedetakse ja juuakse seda teed, see aeab ka oksele. Vahest, kui mõni sisemine haigus on, siis võetakse meorohu teed.

Tõnija juured - keedeti nende vett. See oli venitushaiguse vastu. See ajab oksendama, on mürgine.

Sõnajalg kasvab pehmel metsaalusel maal, suurtes põõsastes. Oksad ühes lehtedega teeks. Tarvitati paelussi vastu ja oksele ajamiseks.

Sõnajalgu kasutati paelussi kaotamiseks ja oksendama ajamiseks. Taime lehti, õisi, varsi ja juuri korjati ja tarvitati mitme haiguse puhul.

[Ärakirjutatud]
Kõhu lahtivõtjad, kinnipanejad, isuäratajad ja kusele ärritajad.
Paakspuu: kasvab sagedasti leiduva puhmaspuuna meie metsades ja võsastikus. Tema õied on rohekasvalged, marjad alguses punased, pärast mustad. Paakspuu koort tarvitavad apteegid kõhu lahtivõtmise rohuna - lahtistajana. Värske koor aga ajab oksele; sellepärast peab rohuna pruugitav koor seisma enne tarvitamisele võtmist üks kuni kaks aastat.

Kui sööd leiba ja teine tuleb vastu, siis sööja võtab teise isu ära. Nisujuurikas apteegist, see paneb oksele. Kui okse üle, siis hakkab sööma.

“Töriserohud” [Lycopodium selago] on pea samasugused taimed nagu siia juurde lisatud “rebaselaigud”. Nad vaid ei rooma maad mööda, vaid kasvavad püsti väikeste troppidena, on tumedama värviga ja tihedamad lehed (oksad). Vanadel perenaistel oli neid alati kodus tagavaraks “nõiduse” vastu, kui piim oli “ära tehtud” (nõiutud), et hakkas venima, siis pandi töriserohtu lüpsiku törisse ja piima venivus kadus. Minu arvates võis see ka võimalik olla, sest mürgine taim ligunedes piimas võis väga hästi surmata selles leiduvad pisilased, mis põhjustasid piima venimise. Töriserohust keedetud vett tarvitatakse ka oksendama ajamiseks.