Haiguste märksõnad

Naistehaigused

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud naistehaiguseks, välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele konkreetsele haigusele.

Naistehaigusteks võidi nimetada kõiki haigusi, mis olid seotud naissuguorganitega või arvati, et nad võivad esineda ainult naistel.
Kui naistel oli suur verejooks emakast, siis vanarahvas kutsus seda tuhjad nurgad ja kellel lapsi ei olnud, siis pidi hakkama vähja kasvama. - - RKM II 162, 104 (7) < Viru-Jaagupi - M. Kaasik (1963)

Vaata ka: sünnitus, menstruatsioonihäired.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 6, 9 (2) < Tartu (1894)
Naistepunad, viinalilled. Pruugitakse tee viisi naesterahva kuuhaiguse kinnijäämise juures.

H II 7, 884 (5) < Jõhvi khk., Edise v., Vasavere k. (Tõnorist) (1889)
Maarjarohud on naistel kõikse parem tee, mis rüüpevad. Tõendavad, et peab kõhe üheksa haiguse vasta hea õlema.

H II 12, 169 (31) < Väike-Maarja khk. (1890)
Naisterahvad pruugivad reinvarrede nuppusi, mis keedetud on, ja safrani puna vastu.

H II 34, 769/70 (2) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Kaebdus-, kaetis-, kaibaus-, kahetis-rohi, liivatee (kasvab liivapääl) (Thymus serpyllum), üheksat seltsi, köha ja iga asja vastu teeks keeta. Kui inimene või loom nõiutud, rannakeeli "kaibajuksis on". Korj. 3 päeva enne jaani. Kui lehmad tulevad, siis lehmadelle keeta ja seda juua anda; ja ka naesterahvale, kui on maha jäämas.

H IV 5, 48 (31) < Jüri khk., Rae v., Simu k. (kogunud ema ja õde Kai käest) (1895)
Kui naesterahvas seest põdeda, siis kooritakse kolme lepa küllest koort ja visatakse voolsa vette; koored, mis seal vastavett tulevad, pannakse põue terviseks. Kui aga kõik allavett lähevad, ei soadagi terveks.

H, Kase 104 (3) < Halliste khk. < Karksi khk. (1868)
Naisterahvaste haiguste vastu pruugiti päevalille (madalad sinised lilled, kasvavad heinamaal puhmades), valge õelmetega veriheina, kadakamarju, koiheinu, kalmusejuured olivad üleüldse tuttavad.

E 56662 (39) < Tallinn l. (1926)
Kui suur verejooks on, keeda raudrohtu (veriheinu) ummuksis nii kaua, kui vedelik must on, lase külmaks minna, joo seda külmalt, siis jääb verejooks kinni. Hea naistehaigusele, ninaverejooksu puhul on veriheina tropp ninasõõrmetesse panna.

E 56676 (120) < Tallinn l. (1926)
Pruunid härjapead (ristikhein) ära keeta, seda juua, kui kuupuhastus kinni on.

EKS c, 55 (9) < Rõuge khk. (1891)
Achillea millefolium
Verihain. Verihaina õilmed keedetakse ummukses ja leent antakse naisterahvale juua, kellel kuupuhastamise veri üleliiga jookseb, vere kinnipanemiseks nii palju, kui haige süda kutsub.

EKS c, 57 (4) < Tartu l. (1891)
Taraxacum officinale.
Võilill. Kui naene käima pääl haiget on saanud, siis keedetakse seda rohtu ja antakse haigele teena juua.

EKS c, 64 (2b) < Põlva khk. (1891)
[Labiatae]
Lamium album
Emanõges. Emanõgestest tehtud vihadega saunas vihtlemine tegevat sigimata naisi siginevaks.

EKS c, 74 (b2) < Jõhvi khk. (1891)
[Plantaginaceae. Plantago major]
Teelehtide sahvti antakse naesterahvastele sisse, siis kui kuuriided üleliiga käivad.

ERM 6a, 24a < Kursi khk., Puurmanni v., Tammiku k. (1921)
Kui kuuriided liiga kinni on, siis naistepunede teed juua, mis suvel lepistikus kasvavad, lilla lopsaka õitega.

ERM 6a, 24 < Kursi khk., Puurmanni v., Tammiku k. (1921)
Kui kuuriided liiga jooksma hakkavad, siis juua kulliküineteed (rukkisinised), siis kuupuna jooks harilikuks.

ERM 6a, 30 < Kursi khk., Puurmanni v., Pikknurme k. (1921)
Kui kuuriided liiga jooksma hakkavad, siis joodaks kukekannusseteed, mille joomise läbi kuuriiete jooks harilikuks muutub. Kukekannussed ehk rukkisinililled kasvavad rukki- kui ka mujal põldudel.

ERM 151, 81 (7) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
[? Kuusikhain] Kasvab tee pervi pääl. Korjataks õitseajal. Teed tarvitataks verejooksu vastu naisterahval.

ERM 151, 93 (11) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Pihlakamarjateed, kui naisterah. kuuriided kinni jäivad.

ERM 151, 87 (20)b < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
[kassikäpad] Punaste kassikäppi tee liia verejooksu vastu naisterahvastel.

ERM 17, 2/3 (4, 5) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Saksa ninni teed pruugitakse naisterahva verejooksu vastu. Korjatakse õitsemise ajal kõige vartega. Keedetakse samuti kui ristikheinatutte ja pruugitakse 3 korda päevas 1 tassitäis. Punase ristikheina tutte tarvitatakse samaks otstarbeks ja samal moel kui saksa ninni.

ERM 6, 10 b < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Kuuriided ja millega arstitaks.
Ka on keedetud ja joodud kukekannuse ehk kulliküine teed - mis muud pole kui harilikud rukkisinililled. Kukekannused (ehk rukkililled) olla mõjusaks kaotuseks, kui kuuriided liiga jooksevad. Kukekannused kasvada rukkis. Ja joodaks teena. Ja kuuriiete jooks muutunud hariliseks.

ERM 6, 10 c < Kursi khk., Puurmanni (1921)
[Kuuriided ja millega arstitaks]
Kui aga kuuriided liig kinnised, ei jookse omal ajal, siis joodud naistepunede teed. Naistepuned kasvada lepistikus, arumaadel. Olla lilla-roosaka õitega ja vefermensi lõhnaga sarnadust.

ERM 6a, 30a < Kursi khk., Puurmanni v., Pikknurme k. (1921)
Ja kui kuuriided liiga kinni on, mitte ei jookse omal ajal, siis juua naistepunede teed, miskaudu kuuriided jälle jooksma hakkavad. Naistepuned kasvavad lepistikus ja arumaadel. Lillaroosaka õitega, vehvermensi lõhnaga sarnadust.

ERA II 60, 37 (7) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1932)
Kassikäpp - naisterohi, punane olevat parem kui valge kassikäpp.

ERA II 83, 553 (1) < Karuse khk. (1924)
Neitsepunest ehk naistepunest (Hypericum perforatum) keedetakse teed ja juuakse seda kuuverede puhul.

ERA II 124, 135 (62) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. (1936)
Naistepuna. 1) Sest tetti tiid sel aal, ku naistel kuumärgid ümmer ollid, ku õige pailu olli. 2) Ku eläjä punast kuseve, sis ka tetäs tiid naistepunast.

ERA II 125, 218 (42) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Naistepuna rohtu keideti ja võeti sisse, kui kuuasjad tihti käisid. Pahklapuu urbad aitasid sellesama asja vasta.

ERA II 135, 403 (23) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Toomingaõie tee oli naistehaiguste vastu.

ERA II 141, 103 (49) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Naistepunaga keedetasse kuuriidid, kui kuupaistust on mõnel väga paelu. Siis keedetasse ka punavett ja juuasse seda.

ERA II 141, 105 (61) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Emanõgesega keedetasse kuuriidid, kui nad on valged (?), ja juuasse seda vett.

ERA II 141, 105 (63) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Kui kuuriidid paelu on, siis keedetasse veriheina õisi.

ERA II 142, 370 (64) < Karksi khk. (1937)
Pujuse äitsme tee olevet naisterohi.

ERA II 158, 183 (75) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Naistepuna - tarvitatakse, kui naistel on kuukorrad hukkas; leigatakse kahte moodi: alt üles, kui kordi palju oli; ülalt ala, kui vähe.

ERA II 158, 258 (17) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Ematuss - me hüiame "punurid" - kasutatakse naiste kuukorra ajal; kui verd palju jookseb, siis peab noaga ülespoole lõikama; kui vähe - siis allapoole.

ERA II 167, 176 (6) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Angervaks - on peamiselt naiste rohud.

ERA II 193, 567 (49.2) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Annikvere k. (1938)
Kui oli menstruatsiooni rike rohkete veredega, anti veriheina, rukkilille õite teed. Tarvitati ka veresõnu.

ERA II 283, 490 (29) < Pühalepa khk. (1940)
Paistetanud rindade vastu naisterahvastel.
Vaja ainult sooja lammasõnikut peale siduda või purukslitsutud lodjapuulehti peale panna, see aitab.

ERA II 283, 492 (32) < Pühalepa khk. (1940)
Ustav ja kindel vere vaigistamine.
Võetagu pärnapungade väiksid mustad terad, antagu nendest 3, 4 kuni 5 verdjooksjale sisse, siis aitab see sellesamast tunnist peale, vaigistab ka naisterahva liiga suurt verejooksu.

ERA II 295, 41/3 (20) < Tõstamaa khk., Seliste v. (1941)
Ku naesed külmetan olid, siis näd panid eredad söed plaadi piale, raputasid sinna rabandserohtu, läksid siis kaksiti plaadi piale ja lassid "rabanduseroho suitsu" hänna alla. Tarvitati kua "aneteberoho" ja "nimetseroho" suitsu. Pärast suetsu lasmist joosti kohe teki alla.

E 1367/8 (21) < Halliste khk., Uue Kariste v. (1893)
Tüdrukud ära ohate ninda, et tidrukul esiütsinde laits om. Selles otsitse üits sinande puu, kellel külle pääl ragu sehen om ja säält rao vahelt üits pihlapupuu välla kasunu om. See pihlap lõigatse säält ära noorekuu sehen ja laasitse vastuoksa ära, ladvast laasma hakaten. Siis piab selle kepige ütesse uiska enne jüripäeva ära matterdema. Nüüd kus sa selle kepige näüdad üte tidruku pääle ja ütled, et temal piab laits oleme, sis sündumed selle tidrukule laits.

RKM II 17, 131/2 (17) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lõuka k., Lõuka t. (1948) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui naisterahval punast jooksma hakkas, tuli kanget raudrohu vedelikku sisse võtta.

RKM II 75, 373 (28) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (s. Erlach), 65 a. (1958)
Kurduskuue tee - südamehaiguste ja emakoja rohi.

RKM II 91, 384/5e < Tartu l. < Sangaste khk. (1959)
Ja ka kivisambla keedist, vaarikavarte teed verejooksu puhul, iseäranis naistehaigustel, ämbliguvõrku haavale veresulgemise materjalina, ussikesed liivikust aeti pudelisse ja sulatati õliks, see pidi olema väga hea rohi.

RKM II 111, 123 (423) < Muhu khk., Linnuse II k., Kase t. (1961)
Naistepuna on kõigi naistehaiguste vastu ja ka jooksvahaiguse vastu.

RKM II 111, 71 (196) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Naistehaiguste vastu on head kadakamarjad - süüa niisama või keeta teed.

RKM II 111, 35 (76) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Naistepuna [Hypericum perforatum] õitest ja lehtedest teed juuakse naistehaiguste ja verevaesuse puhul.

RKM II 162, 103 (5) < Lüganuse khk., Kiviõli l. (1963)
Naistehaigused.
Valud all kõhus või munasarjades. Seda haigust raviti kuumaks tehtud kaertega. Kaerad kuumutati katlas kuumaks, siis pandi kotti sisse, kott pandi kõhu peale nii soojalt, kui kannatas. Ka paiselehed kuumutati veega ja asetati mähisena kõhule.

RKM II 186, 32/4 (11c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Naistepuna (reinvarred) olid naistehaiguse vastu.

RKM II 207, 369 (27) < Võnnu khk., Rasina (1959)
Verejooksud emakast. Haigele anti juua veriheina teed või ära närida 3-4 tungaltera.

RKM II 210, 183 (60b) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. (1966)
Palderjan on kollatse häälmidega, verihaina ja valge kassikäpa ja ne omma kaik roho. Valge oliva valgevoolutse vasta ja punatse punatside vastu.

RKM II 215, 401 (2) < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
Naiste verejooks õli, sies anneti sisse peenest tuhratud munakoori, valge ärjäpä teed ja jõviki. Ka tunglateri. Nenäst verejookso vasta oli see, et siuti paremb jalg päältpoolt ketrekonti ja pahemb käsi randmest kõvast kinni, äädikatopid pandi nenä, kui johtos sedä õlemä kääperä.

RKM II 216, 269 < Kose khk. (1966)
/---/ Oli juhtumeid, et loote heitmine juhtus mõninga raske töö või õnnetuse tõttu, siis sulgesid sellega kaasnevat verejooksu naistepuna (Hypericum perforatum) keedise joomisega.

RKM II 229, 534 (37a) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Naiste verejooksu vastu on kadakamarja tee. Palju ei tohi võtta. Vanni teha ka, mitte palavat, leiget vanni.

RKM II 229, 534 (37b) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Naistepuna on ka naiste verejooksu vastu.

RKM II 234, 353 (c ja d) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Kuupäevarohu teed, kasvas heinamaal, lillakad lehed ja kollased õied, ja raudrohu teed joodi naistehaiguste puhul.

RKM II 234, 353 (e) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Naistepuna oli naisterohi ja pandi ka tanguvorstile maitseaineks.

RKM II 240, 276 (10) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Naistepunad olid naistehaiguste vastu.

RKM II 254, 333 (19) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
[Ravimtaimi]
Naistepune tarvitati mitmete naistehaiguste puhul.

RKM II 254, 336 (32) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Naisteristik - kasutatakse mingite naistehaiguste puhul. Meil on seda palju, armastab kõrget kuiva maad.

RKM II 254, 399 (1) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Verihurm oli naistehaiguste vastu.

RKM II 254, 402/3 (12) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Reinvarrest tehti teed. See oli kõhuvalule ja naistehaigustele. [Teed joodi suhkruta]. Ega ta siis terveks teind, kui suhkur oli sees.

RKM II 257, 414b < Palamuse khk. (1968)
Verejooks naiste suguelunditest. Hiirekõrva tee aitab. Tammekoore keedis ka aitab. Tammekoortest teha teed, et on kohe paks. Kolm nädalat olin hädas. Üks vanainimene õpetas mulle ja ma sain terveks. Jõin hiirekõrva teed ja tammekoore keedist.

RKM II 262, 193 (75) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Valged härjapead - naistehaigused.

RKM II 262, 193 (78) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Teelehe varred - naistehaigused.

RKM II 287, 115 (16) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Rukkipeade seest korjati tungelteri. Neid söödi verejooksu korral.

RKM II 300, 480 (3) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Naistepuna on kollaka õiega taim, õitseb kesksuvel. Kui õit sõrmede vahel hõõruda, muutub see punaseks. See rohi on teeveena tarvitades 99 haiguse vastu, iseäranis naistehaiguse ajal.

RKM II 336, 397 (19) < Väike-Maarja khk., Nõmme k. (1979)
Naistepuna teed üks naisterahvas ka tegi, korjas ja pidevalt jõi. Naistehaiguste pärast joodi.

RKM II 346, 408 (5b) < Tõstamaa khk., Tõhela k. (1898-1977) ja Aleksander Kiirats, s. 1894 (1975-1979)
Pissed, kollase õedega, naestehaiguse vastu. Ka emanõgese õied.

RKM II 348, 414 < Äksi khk., Kõdu k. (1980)
Kanavarvas, hobusenaat - naistehaiguste vasta, ubaleht- looma kõige suurem rohi.

RKM II 364, 285 (2) < Vastseliina khk., Kliima k. (1981)
Imä ütel, et naistehaiguste jaoss om punatse ja valge lilli.

RKM II 373, 251 (145) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Naistel suure verejooksu puhul tuli juua kanget raudrohu teed, kasvõi vihalt.

RKM II 381, 88/92 (17)m < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Krooklehe teed tarvitasid naised kõhuvalu või põletiku korral, anti ka sünnitushaigele seda teed.

RKM II 396, 69 (12) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. (1986)
Valge emanõges on paljude haiguste vastu. Kuivatatakse ja tehakse teed. Igasuguste naistehaiguste vastu.

RKM II 400, 342/3 (11) < Tõstamaa khk., Tõstamaa al. < Luka kub., Selenski eesti as. (1987)
Naistehaigusel aitavad törnapuu, türnpuu oksad, lehed ja koored. Kalmusejuured. Vanni teha.

RKM II 412, 167 (9)a < Puhja khk., Mõisanurme k., Kõivu t. (1988)
Mamma korjas maarohtu: raudrohtu, leesikalehti, pohlaõisi, naistepuna. Minu ema ravis raudrohuga naistehaigusi.

RKM II 434, 104 (23) < Nissi khk., Terjatu k. < Nissi khk., Lehetu k. (1990)
Kortsleht. Üks arstiraamat oli Eesti ajal, seal oli, et igasuguste naistehaiguste vastu. Seda ma olen tarvitanud.

RKM II 447, 405/6 (69) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Käokingad - kui punased olivad, siis on naisterahva haiguse vastu.

RKM II 447, 406 (70) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Taratupkad - kasvavad kollased õied. Nied on naistehaiguse vasta head.

RKM II 449, 22 (9) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
See mururohi, mõni ütleb seavill, mõni ütleb linnurohi. Seda kässitakse ka juua, sie on neerude vasta ja kui emakas alla kukub.

RKM II 464, 276 (13) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Naistepuna tie oli nieruhaiguse vasta ja kui naistel oli miski emakahäda, siis ka. Naistepuna õis, kui näpuvahel hõõrud, on päris punane kohe.

KKI 11, 242 (30) < Mustjala khk., Selgase k., Lepa t. (1949)
Üheksmaväänased. Nied on naiste rohud. Nende vett keedetakse, kui naistel on kuukorrad rikki läind.

Vilbaste, TN 11, 4d < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Artemisia vulgaris, campestris - puju. Kasutatakse naistehaiguste raviks.

Vilbaste, TN 11, 225 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Tunkeltera, ’tungaltera’, naiste suure verejooksu puhul tarvitati tunkeltera pulbrit, aitab.

Vilbaste, TN 11, 258 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
See valgeristik, pisikeste õitega või õienuppudega, mis tallatud karjamaadel ja tallatud kohtadel kasvab, seda nimetatakse härjapea või valgehärjapea.
(Tarvitatakse ka arstirohuks teena).
Vanemal aegadel lasti lastel iga kevade korjata neid valgehärjapea õisi teed teha. Nad on vist nii rohkem naisterohud.

Vilbaste, TN 11, 378 (32a) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Kadakas [Juniperus communis L. harilik kadakas].
„Okstest kui keitada teed, see on naiste punaste vasta. Marjad on kui jälle neerude pärast kusi kinni, siis tsäi keita, marjadest ikka, kui juba nenda küpsed, et lillad.“

Vilbaste, TN 1, 230 < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Häierme (Õitsmed)
/---/
Verihaania häiermid keedavad naisterahvad omadel ohtudel, et asjad korras oleks. Kasvavad põllupeenardel, uue kütisemaa viljades. Üksikud varred, õied kobaras. Värvilt valged ja lillakad (violetsed).

Vilbaste, TN 1, 317/8 (54) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Krookeleht (ed) [Alchimilla vulgaris].
Lisa: eelmise saadetise nr 54 - krookelehe - kohta. On teine nimi krookslehed.
Olevat arstirohuna tarvitatav naistehaiguste vastu (missuguste naistehaiguste vastu just, ei tea), selleks juurtest teed teha ja juua.

Vilbaste, TN 1, 324 (64b) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Nüüd sain veel nr 57. [Sooporss; soopraht: [Andromeda polyfolia]] juurde ühe nime: naiste paju. Ja arstimiseks tarvitatavat seda taime (naiste paju) ka naistehaiguste vastu. Kuidas ja missuguste naistehaiguste vastu nimelt, seda ei teata. Tarvitamine (arstimiseks) ikka vististi selle taime soojavee vannis. Sellest ka vististi see nimi.

Vilbaste, TN 1, 384/5 (152) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Tamm [Quersus robur L. Harilik tamm].
Juurdelisatud oksad on kahest puust. Nendest peab ühte tammede omanik suvitammeks, sest et see lühemat aega lehti kannab, teist tamme aga talvetammeks, sest see kauem lehtis seisvat.
Tamme valminud vilja nimetatakse tõrudeks.
Tammetõrudest valmistatakse ka kohvi. Olevat hea mõne haiguse (ei tea, missuguse nimelt) puhul juua.
Tammekoore keedist (sisse võttes) peetavat mõne naistehaiguse (ei tea ka, missuguse haiguse nimelt) vastuliseks.

Vilbaste, TN 1, 482 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Valge ristikheina õied [Trifolium repens]. Ummuksis keeta ja teena juua - naiste sisemistele haigustele.

Vilbaste, TN 1, 579 (35), 519 (N3) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Naestepuned [naistepuned]. Pidada olema mingisugune naeste rohi või arstimise vahend. Mil viisil, mille vastu, ei tea.

Vilbaste, TN 1, 794 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Suur teeleht (Plantago major L.). Teeleht. Keedis lehtedest ja juurtest naistehaiguse (kuupuhastuse) vastu, kui liig ägedasti käivad.

Vilbaste, TN 1, 917 (11), 918 (11) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Kassikäpp [Antennaria dioica] - naisterohi, mitmesuguste haiguste vastu, punane kassikäpp on parem kui valge.

Vilbaste, TN 2, 316 (46) < Urvaste khk. (1929)
Naistehaiguste vastu tarvitatakse arnikaheinu.

Vilbaste, TN 2, 333 (6) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Angervaks - on peaasjalikult naisterohud.

Vilbaste, TN 2, 489 (2a) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Kummel. Arstirohuks tarvitatakse kummeliõisi, mis vilus pikkamisi kuivatatakse. Kummeliõie tee on abinõu emakrampide, külmetuse ja puhutuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 251 (25) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Viinalilled - naistehaiguste rohi.

Vilbaste, TN 7, 263 (28) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Valged härjäpääd on naiste rohuks.

Vilbaste, TN 7, 263 (30) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kadakamarjad on naiste rohuks.

Vilbaste, TN 7, 281 (18) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kamelitee oli naiste rohi.

Vilbaste, TN 7, 431 (23) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Naiste niinepuud - naistehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 433 (22) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Naiste niinepuud - naistehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 9, 311 (8) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Tammetõru (Quercus sp.) tee on naistehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 9, 530 < Tallinn l. (1963)
Oma perekonnas haigusjuhtudel katsetan esmajärjekorras ravimtaimedega. Eriti efektiivselt võin märkida nõgest.
Kannatasin üle kümne aasta emaka verejooksude all, mille tõttu viibisin vähemalt iga paari aasta tagant kuu aega haiglas ravil. Lõpuks leidsin oma haiguse raviks nõgesemahla. Olles veendunud selle ravivas toimes, teatan alljärgnevad andmed:
1) Raud- ja kõrvenõges;
2) Varred ja lehed;
3) Värskelt - mahla sisse võtta kolm teelusikatäit päevas;
4) Emaka verejooksu ja rohke menstruatsiooni puhul;
5) Dr. Antonile räägitud, kes pooldas rahvarohuna nõgese tervendavat mõju.

Vilbaste, TN 7, 892 (151, 20) < Nõo khk. (1932)
Angerpüksi tee naistehaiguste vastu.

RKM I 18, 119 (2) < Tallinn (1984)
Maikuu mesi 625 grammi, aaloe 375 grammi, vein 875 grammi. Aaloe peenestada hakkmasinaga (aaloe peab olema 3-5 aastane ja 5 päeva enne aaloe lõikamist taime mitte kasta). Segu asetada 5 päevaks pimedasse kohta. Võtta esimesed 5 päeva 1 supilusikatäis 3 korda päevas 1 tund enne sööki. Ravimise aeg 2-3 nädalat kuni 1,5 kuud. Seda segu sellises doseeringus soovitatakse kopsutuberkuloosi, maohaavandite ja teiste haavandite raviks. Sel viisil ravitakse grippi, angiini. Ühe kuu jooksul võib terveks ravida kroonilised haigused, radikuliidid, kroonilised verehaigused, hüpertoonia, reuma, maksa-, mao-, südame- ja neeruhaigused, psüühilised häired, onkoloogilised haigused, naistehaigused.

RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.

RKM I 19, 21 (27) < Jõhvi khk., Kahula k. (1984)
Emaka häirete puhul juua krooklehe [kortslehe] teed, minule aitas.

RKM I 35, 212 (4) < Tallinn < Kaarma khk., Laheküla k. (1994)
Munasarja põletiku puhul.
Kui on munasarja põletik, siis aitab see, kui teha raudrohu vanni. Seda soovitanud ka arst.

Vilbaste, TN 5, 16 (5) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Naistehaiguste jaoks tarvitatakse ka Trifolium spadiceumi teed. Üks pihutäis kahes toobis vees keeta kinnises nõus, kuni üks toop järgi jäi.

Vilbaste, TN 5, 194 (10) < Jõhvi khk. ja Simuna khk. (1934)
Kummelitee - naistehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1118 (3) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Tammetõrude (Querqus robur L.) tee naistehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1176 (47) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Valge ehk emanõges, üks tassitäis keedist kolm korda päevas. Valgete vooluse vastu ja kui valu emakas.

Vilbaste, TN 7, 1180 (68) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Okroosi tilgad. Kui rinnad tursund enne kuuriideid.

Vilbaste, TN 7, 1197 (37) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
-----?----- (Parnassi palustris). Tema õisi keedeti nii kui teevett ja naisterahvad jõivad seda vett mitmesuguste naistehaiguste, eraldi valgevooluse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1242/3 (II, X) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Osi [Eqisetum]
Siinne rahvas tunneb kahesuguseid osikujulist taimi ja selle pärast ei ole ime, et nii mõnelgi pool rahvas neid mõlemaid “osideks” kutsub. Ta on ka kirjakeeles nii. Ometigi Lääne-Nigula ja Noarootsi ümbruses kutsutakse ühte neist “põldkuuseks“, teist aga “põldosiks”, sest nad mõlemad on sageli mitmel pool ülituntud põllul kasvava umbrohuna. Vaatame neid mõlemaid algul taime tutvustamise suhtes ning võtame esmalt “osi” läbi. Sageli näeme madalail maa-alul asuvail põldel kasvamas omapärast taime, mille järguline tüvi üksinda ilma lehtedeta ja oksteta ülespoole sirutab. Too ongi vesiseil mail kasvav taim “osi”, siinse rahva keeles kutsutav “põldosi”, ka “konnosi”. Ehkki tema ei ole muistne ravimisvahend, ometigi on tema poolvend, keda meie allpool tähendame, ülitähtis ravind ühele kaunis halvale haigusele.
Põldkuusk - ta kasvab samul maa-alul kui põldosi, kuid ehitus on veidi teisem. Pikk sirge sõlmiline tüvi, mille sõlmede kohtadelt kasvavad rattakodarite taoliselt laiali minevad lehtedeta harud, see on üldine kirjeldus temast. Ravimisvahendena oli ta tarvitatav leotiskeedisena sisemiste verevooluste suhtes, kuid ainult niinimetatud naistehaiguste ajal naistel või selgemas mõistes - sünnitusjäreldustel tarvitatav ravimisvahend. Tol korral tunti teda kui ainukest taime, kellega võis ravida eelmainitud haigust.
Ta on veidi varem tarvitusel old kui “verihurmarohi” ja selletõttu ka kaunis hääbumas juba oma tarvitusalalt.

EFA I 16, 99 (47) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Raudrohi on naistehaiguste vasta.

EFA I 35, 20 (4c) < Novosibisrksi obl., Karasevo k. < Novosibirski obl., Paksoni k. (Nagel), s. 1925 ja Olga Nagel, s. 1915 (1998)
[Sveraboi, stolistnik, tšistatel, mat i matšiiha, piižma om.]
stolistik om naistehaiguse vasta. Piižma väikse vaskile kiitas, kui vaska pasandase kõvaste.

EFA I 101, 178 (2) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Aedesalvei - sellest tehtud teega olen lapsena kuristanud kurku ja sellega olen nooruses ravinud kahepoolseid. Olen kuulnud selle tee puhastavast toimest maksa- ja neeruhaiguste korral. Tean, et noored naised on seda keedist kasutanud kerge emakaverejooksu vastu. (Teave kuuldud Raplast 1930.-40. aastail.)

EFA I 101, 187/8 (37) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Soolikarohi (Tanacetum vulgare) - metsik taim on toodud koduaeda, ka ilutaimeks. Ravib soolhaigusi, mis seotud sooleussidega (solkmed, naaskelsabad, paeluss), kasutades selleks purustatud seemneid või teed. Kasutatud ka valusa kuupuhastuse ja põiekivide raviks. Kuna ravi pärsib neerutegevust, tuleb olla ettevaatlik annuse võtmisel. (Kuuldud emalt 1930. a.-il Raplas ja teavet on täiendatud lugemisega.)

EFA I 101, 189 (43) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Võilill (Taraxacum officinale) - 15-30 cm kõrgune taim, õied kollased. Droogiks on korjatud juurt (õitseajal). Mahl (2-3 sl päevas) ja tee (1-2 kl päevas) sobib verepuhastuseks, isuäratuseks, seedimise korrashoiuks, hemorroidide ja põrnahaiguste raviks. Mahl ravib ka nahahaigusi. Tinktuur (10 t korraga 2-3 korda päevas) on leidnud kasutust kollatõve, maksa- ja neeruhaiguste puhul. Olla ettevaatlik: kõik ei kannata! Eestis läks moodi 1980. aastate lõpul kasutada lehti salatiks, õisi aga kunstmee valmistamiseks. (Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

EFA I 101, 190 (46) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Ürt-punanupp (Sanguisorba officinalis) - kasvab aruniitudel, võsastikes ja mujal, hakkab silma kõrgele tõusva nutiga. Droogiks juurikatükid. Keedis tõkestab verejooksu, kõhulahtisuse, vereköhimise ja -jooksud emakast ja muud. (Teave oma emalt 1930.-40 aastail Raplast.)

Vilbaste, TN 7, 1095/6b < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Seesmiste valude vastu tarvitadakse valge ristikheina (ka naisteteed) teed.

ERA II 285, 30 (22)b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Tamme koort keedetakse kõhuhaiguse puhul (kõht lahti), juuakse tammekoore vett. Seesama on ka naistehaiguse vastu, kuuvere vaigistamiseks.