Haiguste märksõnad

Paeluss

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus on haiguse põhjustajat on nimetatud: pael-, lintuss, pantvurm või viigi.

Laiuss (Diphyllobotrium latum) on kuni 11 m pikkune või veel pikem, kuni 20 mm laiune kollakas-valkjas-halli värvusega lintjas peensoolenugiline. Vaheperemeheks on tavaliselt kalad või vähjalised.
Nudipaeluss (Taenia saginata) on kuni 10 m pikkune, kuni 14 mm laiune hall peensoole nugiline. Vaheperemeheks on karjaloomad.
Nookpaeluss (Taenia solium) on tavaliselt 3,5 m pikkune, kuni 8 mm laiune valkjas-hall lintjas peensoolenugiline. Vaheperemeheks on sead.
Inimese sooltes võivad elutseda kuni 10 aastat. Inimesel põhjustavad seedehäireid ja valusid kõhus (Sumberg 1939: 251).

Kõik need nugilised on viidud ühe nimetaja alla, kuna neid vanasti nii peensusteni ei uuritud.

Paelussitõbe on peetud ohtlikuks, surmaga lõppevaks haiguseks.
Lintuss sööb inimest seest nii kaugele ää, et sureb. AES < Vändra - Juhan Arike (1932)
Uisa "solkmed". Aa rindealuse kõvas ja kiha täis, ku uisa om. Ütel olevet peris pistje uisk sehen ollu. Nännu unel, et tema olevet külmä vett joonu, ku lõnks ja lõnks. Uisk lännu siis sissi. - - Karksi mõisa emand om uisa surma ärä surenu. Uisk olli söönü kopsu katik ja lõõri. - - AES < Karksi - L. Lepp (1932)
Varasemal ajal arvati, et paeluss paikneb inimesel "suure soone" all või selgroo küljes, on tal kogu elu sünnist saati olemas ja on seni kahjutu, kuni haiget ei saa.
Lint uss peab sees olema suure soone all, ku see aiget saab, siis inimene jääb kiduma ja põdema. AES < Vändra - J. Arike (1932)
Uss pidavat väga tundlik olema igasuguste toitude ja tegevuste suhtes.
- - pantvurm või paeluss või mis ta kutsutse. Paeluss - kui rastast sööd, siis see karjub näuks ja näuks. Igaühel on ta sees, see on seljaroo küljes kinni, aga ei tee vaeva mette. Aga kui seljaroo küljest lahti tõstad, siis ta akkab kasuma ja valu tegema. Kui akkad välja ajama, kui pea jääb sisse, kasub edasi. ERA II 130, 354 (72)< Muhu - R. Viidalepp (1937)
Hilisemal ajal on osatud anda ka sellist seletust haiguse tekkele, mis arvatavasti pärineb mõnest arstiteaduslikust kirjandusest, kuigi sellele on lisatud ka rahvaloomingut.
Lintuss, need on pahaloomad, kaladest tekivad. Ees otsa inimesed ollid rumalad, sõid ussi ära, et kalarasu, ta on ju vimma sees nii kui suur rasvahunnik. - - RKM II 101, 422 (51) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)

Vaata ka: kõhuhaigused, kõhuussid, kõhuvalu.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H II 34, 770 (5) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Leinarohud paelussi vastu. (Mulle näidati Alchemilla vulg.)

H IV 1, 341 (10) < Koeru khk., Ao k. (1889)
Laia- või paelussi vasta.
Hästi sibulad ja vanu silku süia, mis juba halvaks läind, aga ka hapu, nagu hapupiim, on hea rohi.

ERA II 13, 589 (15) < Simuna khk., Venevere v., Iiba k. (1929)
Tuliheina sõnajalad.
Nende juuri keedetud seestvalu ja viigi (=laiuss) vastu ka.

ERA II 27, 586 (22) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Paelussi vasta maarjasõnajalg ja takjas (siin hüütakse Saksamaa sõnajalg).

ERA II 167, 177 (15) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Saksasõnajalad - pisikesed tumerohelised, siin pole kusagil, kasvavad kuusemetsa servil, kus liivane. Lehti ja juurt keedetakse paelussi vastu.

RKM II 53, 461/2 (9) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Paelusside vastu on maarjasõnajala juurikatest valmistatud tee. Juurikaid tuleb vähe panna, sest nad on mürgised.

RKM II 90, 166 (38) < Märjamaa khk. (1959)
Laiussi vastu olla kõrvitsaseemned olnud.

RKM II 98, 343/4 < Põltsamaa khk., Priisle k. (1960)
Laiuss sisikonnas oli kellegil mehel olnud ja seda võidud ka väljastpoolt katsudes tunda. See olnud temal naba lähidal keras koos ja väljastpoolt katsudes tundunud, nagu oleks seal kivitükk, mis liigutab.
Närivat valu tunnud mees enamiste siis, kui õhtul magama heitnud, süda hakanud pööritama, nagu peaks ta oksendama.
Sellele mehele oli keegi õpetanud, et peab õhtul enne magama heitmist heeringat ja sibulat ilma leivata sööma, aga siis teisel hommikul supilusikatäis „santaalõli“ sisse võtma, siis laiussist lahti saab.
Mees oli ka sarnatselt toiminud ja siis hakanud paeluss temast tagumiku (pärasoole) kaudu välja tulema.
/---/

RKM II 101, 422 (51) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Lintuss, need on pahaloomad, kaladest tekivad. Eesotsa inimesed ollid rumalad, sõid ussi ära, et kalarasu, ta on ju vimma sees nii ku suur rasvahunik.
Tubakavett keedeti tema vasta ja paakspuuvett, seda joodi.

RKM II 159, 60/1 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Paelussi väljaajamine.
Kõrvitsaseemned, värsked või kuivatatud, puhastati kestast, hõõruti peeneks pulbriks. Võeti enne sööki noaotsatäis ja joodi vett peale.

RKM II 160, 116 (14) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Laiuss. Söödi sibulat, soolast heeringat ja musta leiba. See pidi laiussi välja ajama.

RKM II 160, 209 (22) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Paelussi vastu söödi kõrvitsaseemneid.

RKM II 169, 399/400 (600) < Sangaste khk. (1963)
Paelussi rohi.
150 kõrvitsaseemend ära koori, hommikul tühja kõhuga ära süüa, pits viina pääle juua, kahe tunni pärast 1 tl inglisesoola 1 kl vee peal sulatada, teega kõhu lahti, see ajavat paelussi välja.

RKM II 174, 93 (2) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli paeluss (rahva suus laiuss), siis korjati sõnajalajuuri ja keedeti ja joodi seda vett.

RKM II 186, 46/7 (13b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Laiuss. Tema hävitamiseks tuleb suur sibul heeringaga ära süüa ja üks nael kõrvitsaseemneid, see hävitas ussi.

RKM II 229, 382 (7) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Paeluss. Söödi sibulat ja heeringat, siis tuli välja.

RKM II 231, 177 (111) < Lüganuse khk., Purtse k. < Lüganuse khk., Aa Invaliididekodu (1967)
Kellel paeluss oli kõhus, sellele anti kadakamarju, toominga- ja pihlakamarju ja seasapi pulbrit koiroho veega.
Loeti ka ussisõnad, aga kuidas, seda ma ei tea, minust vanemad lugesid küll.

RKM II 231, 475 (4) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Paelussi aeti välja küüslaugu, sibula ja kadakamarjade söömisega tühja kõhu peale.

RKM II 269, 271 (22) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Usside vastu küüslauk viina sisse panna. Kaks päeva ei tohi süüa. Paelussi ajab ka välja.

RKM II 355, 338 (116) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Kui inimesel kahtlustati, et tal on paeluss, siis kästi haigel süüa hästi palju küüslauku, sibulat ja soolast heeringat, et see ajaks siis ussi seest välja. Kui uss välja tuli peaga, siis tuli see kõik kindlasti ära põletada.

RKM II 355, 444 (97) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Paelussi sai inimese kehast välja ajada, kui tuli terve heeringas ära süüa koos suure hulga sibulatega. Aga peale ei tohtinud juua. Paeluss tuli siis koos peaga välja. Paelussi ei tohtinud mitte kuhugi aeda ega sõnnikusse visata, vaid hävitamise mõttes tules ära põletada. („Paeluss ei sure mitte tappeski ära.“)

RKM II 361, 335i < Kanepi khk. (1982)
Rahvakeeles paelussi (pantvorm) aeti välja sibula ja heeringa söömisega.

RKM II 373, 498 (259) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Paeluss tuli mõnikord välja, kui inimene sõi hulga sibulat või küüslauku. Tuli aga kontrollida siis, et kas paelussi pea ka tuli välja. Kui tuli ilma peata, võis karta uue kasvamist. Paeluss peaga tuli ära põletada.

RKM II 373, 612/3 (101b) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Rohke sibulatarvitamisega on isegi paeluss välja aetud.

RKM II 375, 238 (43) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Paelussi aeti välja kõrvitsaseemnetega. Selleks tuli 100 kõrvitsaseemet ära süüa. Need olid mürgised ja paelussi ajas sooltest välja.

RKM II 375, 568 (83) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Paelussi aeti kodusel teel nii välja, et tuli süüa soolast heeringat ja palju sibulat. Siis paeluss seda ei sallinud ja tuli välja. Paeluss tuli ära põletada.

RKM II 384, 183 (54) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Paeluss.
Paelussist oli raske vabaneda. Söödi toorest sibulat ja heeringat üks päev. Teine päev oldi hoopis söömata, nii korrati mitu päeva. Iga kord ei ole ka see aidanud. Söödud oli ka ainult kõrvitsaseemneid.

KKI 10, 235 (29) < Mustjala khk., Rahtla k., Mustjala t. (1949)
Öpetaja Eberhard rääkis, kui viik sees on, paeluss näh, siis peab toobi maasikaid korraga ära sööma, see ajand välja.

Vilbaste, TN 3, 88 (3) < Palamuse khk., Kuremaa v., Erikvere k. (1932)
Maarjasõnajala juuri tarvitatakse paelussi väljaajamiseks.

Vilbaste, TN 3, 136 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Maarjasõnajala juur ja ekstrakt on paelussi väljaajaja.

Vilbaste, TN 3, 545 (10) < Tartu l. (1932)
Sõnajalg on paelussi vastu.

Vilbaste, TN 3, 703 (23) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Maarjasõnajalg. Tema juurte ekstrakti tarvitatakse paelussi vastu.

Vilbaste, TN 3, 713 (23) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Maarjasõnajalg. Juure ekstrakt on paelussi vastu. Ta on mürgine taim.

Vilbaste, TN 1, 479 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Sõnajalg [Aspidium]. Juurepulber - kera- ehk laiaussile.

Vilbaste, TN 1, 584 (55), 527 (S20) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Soolikarohud [madal maapinna küljes kasvav taim. Kasvab ainult vähese kamaraga kaetud liivanõmmedel]. Kui soolikad (s.o. paelussid) kõhus on, siis söödakse selle rohu seemneid võileiva peale riputatult. See pidada ussid surmama (vähemalt uimastama) ja siis välja ajama.

Vilbaste, TN 1, 683/4 (1) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk., Maasi v., Pahila k. (1937)
V.a. hra Dr. G. Vilbaste. Käesolevaga saadan Teile mõned rahvapärased taimenimed, mis on mul meeldejäänud lapsepõlvest ja mida ma ka hiljem olen kuulnud rahva hulgas liikudes. Olen kirjutanud iga taime kohta kõige enne Teie määrajas „Eesti taimestikus“ esineva nimetuse, selle järele teadsuliku nimetuse ja kõige lõpuks rahvapärase taime nimetuse, mis on ka punasega allakriipsutatud. Rahvapärase nimetuse lõpus sulgudes asub kihelkonna nimetus, kus olen kuulnud esitatud nime. Taime nime järele esineb lühike kirjeldus tarvitamise, nime tekkimise jne. kohta. Taime kohta, mille nime järele kirjeldust ei ole, puuduvad mul lähemad teated. Austavalt, V. Tiitma. Mõntus, 31. augustil 1937.a.
Kivi-imar (Polypodium vulgare). Lagrits (Jaani k. Saaremaal).
Nime andmise põhjust ei tea. Lagritsijuurte leotis arvatakse viigi (paelussi) välja ajavat. Nimi esineb Jaani, Pahila ja Võhma külades.

Vilbaste, TN 1, 797 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Maarjasõnajalg (Dryopteris filix mass). Sõnajalg. Keedis juurtest - vahend paelussi välja tõrjumiseks.

Vilbaste, TN 1, 804 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Köömen (Carum carvi). Köömned, ka köömlad. Kuivatatud seemned, kuivalt söödud, hästi kuivatult, ajavad kõhuussid (ka paelussi) välja.

Vilbaste, TN 1, 962 (17) < Kihnu khk. (1942)
Kõrvits. Toored seemned „viigi“, paelussi vastu.

Vilbaste, TN 2, 279/280 (3c) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kõhuhaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: sõnajala juurikate tuhka (paelussi arstimiseks) /---/

Vilbaste, TN 2, 330 (36) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Viigirohud - tarvitetakse paelussi vastu.

Vilbaste, TN 2, 334 (15) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Saksa sõnajalad - pisikesed, tumerohelised, siin pole kusagil (see tähendab Ambla vallas Jaatma ümbruses). Kasvavad kuusemetsa serval, kus liivane. Lehti ja juuri keeta paelussi vastu.

Vilbaste, TN 2, 381 (3) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Sõnajala teed joodi paelussi vastu. Temal tarvitati ainult juurikaid, millest ilma kuivatamata teed valmistati.

Vilbaste, TN 2, 388 (3) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Sõnajalg kasvab pehmel metsaalusel maal, suurtes põõsastes. Oksad ühes lehtedega teeks. Tarvitati paelussi vastu ja oksele ajamiseks.

Vilbaste, TN 2, 490/1 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Maarjasõnajalg. On ainuüksi arstirohuks tarvitatav. Kasvab vilus kuusemetsa all, on oma palmiokste kuju poolest kõigile tuntud. Arstirohuks tarvitatakse juurikaid, millest ekstrakte ja pulbrit valmistakse. Juuriksõrmed septembrikuul maa seest välja kaevata, soomustest puhastada ja läbitõmbava tuule käes kuivatata. Et meie kodumaal seda taime rohkesti, siis võiks teda isegi välismaa turgude jaoks korjata. Sõnajala juure ekstrakt on mõjuvam rohi paelusside väljaajamiseks. Ühtlasi mürgine, milletõttu ainult arstiretseptiga tarvitatav.

Vilbaste, TN 7, 145 (3) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Sõnajalgu kasutati paelussi kaotamiseks ja oksendama ajamiseks. Taime lehti, õisi, varsi ja juuri korjati ja tarvitati mitme haiguse puhul.

Vilbaste, TN 7, 326i < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Mädareigas on viigirohi.

Vilbaste, TN 7, 364 (12) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Maarjasõnajalast laiussi rohi: juured patta, keedetakse hästi kaua ummusel. Pärast võetakse juured seest ja see leem ongi laiussi rohuks (olevat väga mõru).

ERA II 13, 324/5 (38) < Simuna khk., Avanduse k. (1929)
Viik ehk paeluss on igal inimesel sees. See hakkab mõnikord kohe südame all närima, teeb südame all hirmsat valu. Tükkhaaval tuleb välja ka, kuid pead ei saa kätte. Ega päris välja ajada ei saagi, aga heeringas ja sibul on tema vastane.

ERA II 191, 495 (148) < Muhu khk., Liiva k., Värava t. (1938)
Paeluss - selle vastu söödi heeringad ja sibulad. Sooja piima teha ja peale istuda, piima peale on paeluss kua maias.

ERA II 203, 292 (97) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Paelussi kohta arvatakse, et seda saavat sellel, kelle kõhtu ta on elama asunud, välja ajada ainult heeringa ja sibula söömisega. Olevat kõige odavam ja kindlam abinõu paelussist lahtisaamiseks. Kohapeal nimetatakse paelussi pantvormiks, mis on tõlke „moonutis“ saksa keelest. (Näiteks kurvikeerajat nimetatakse kohapeal roobitseerike. Saksa Schraubenzieher.)

Vilbaste, TN 7, 469a < Jõhvi khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanasti tarvitati arstirohtudena nõndanimetatud maarohtusi. Arstisi siis ei olnud, kes haiguse vastu rohtu andis. Talurahvas ise arstis haiget. Nad tundsid igasuguse haiguse vastu rohtu. Näiteks koirohu tee oli hea seesmise haiguse vastu ja paelussi vastu viinaga võttes.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 11) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Sõnajalade juur tarvitatakse paelusside vastu.

Vilbaste, TN 7, 1001 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Taimede nimestik.
Sõnajalg -tema juuri tarvitatakse paelusse välja ajamiseks.

Vilbaste, TN 7, 1012 (17) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Sõnajala juured - paelussi vastu.

RKM I 9, 375 (21) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Paeluss: angerpist.

RKM I 9, 377 (2) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Angerristi tee (1-2 klaasi päevas) põie ja neerukivide, langetõve, veetõve ning paelussi vastu. Naistel on soovitav korratu kuupuhastuse ja valgevooluse puhul.

RKM I 12, 244 (59) < Tartu l. < Valga l. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kõrvitsaseemneid toorelt süüa, ajab paelussi välja.

Vilbaste, TN 7, 1161 (1) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Maarja sõnajalg. Struthiopteris (germanica Vild?). Paelussi rohi. Pidavat tarvitama “mõistusi”, normi teadsid vaid maa-arstid.

Vilbaste, TN 7, 1174 (33) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kanakoolmed keedetakse teeks. Suured valud kehas, eriti laiaussi vastu ka.

Vilbaste, TN 7, 1210 (26b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
[Maarja sõnajalg] Peeneks tõugatud juurte sissesöömisega aeti paelussi välja.

Vilbaste, TN 7, 1211 (37) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Maasikaid tarvitatakse neeruhaiguse, põiekivi, laste ümarguste kõhuusside ja isegi paelussi vastu.

Vilbaste, TN 7, 1223 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kõrvitsaseemnete söömisega hävitatakse paelussi. Selleks tuleb olla üks päev söömata. Siis tuleb süüa üks suur heering kolme sibulaga (sibulaid ei tohi noaga lõigata, vaid tuleb otse hammustada sibula küljest) ja natukese aja pärast ühe-kahe kõrvitsa seemneid. Juua ei või.

Vilbaste, TN 7, 1280 (23) < Kihnu khk. (1939)
Mäerõigas - “mädäroegas”. Kasvab metsikult põldudel umbrohuna. Juuri müüakse Pärnus. Ise ei tarvitata. Rohuna peavalu ja “viigi” (paelussi) vastu.

E 29515 < Viljandi khk. (1896)
Pantvorm välja ajada. /---/ kurslauku juuri (nagu sibul) purus peksa, lämmi õige vesi peale, läbi räti nõristada, pool kortinat juua, siis hakkab pantvorm mässama. Pille ja pulbrit - kanepiõllit kortin juua, tuleb välja.

EFA II 18, 196 (33) < Rõuge khk., Lompka k., Tsukimäe t. (1995)
Kui olli latsõ, nuil olli kõtuussig. Paelussi vasta omma kõrvitsasiimne. Linaluug - kas tuudi apteegist midägi vai... tšasnok oll vast neide jaos. 2-3 cm, nuu omma liinaluug, naid om mul ollu, 10-15 cm omma solkme, noid olõ ka küll nännü. Millest na tulli, kas oll ihu must vai oll aig sääne...

EFA II 22, 158 (24) < Kanepi khk., Magari k., Kõosaare t. < Urvaste khk., Kurenurme k., Matto t. (1997)
Paeluss oll, sii, kel oll, siis söönu kõrvitsasiimnet, ja oli 25 meetrit ollu, kui oli välla tullu.

EFA I 26, 17 (30b) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Kui oli olemas kõrvitsaseemneid, siis neid söödi toorelt - alati aitas see välja ajada nii solkmeid kui paelussi.

EFA I 101, 187/8 (37) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Soolikarohi (Tanacetum vulgare) - metsik taim on toodud koduaeda, ka ilutaimeks. Ravib soolhaigusi, mis seotud sooleussidega (solkmed, naaskelsabad, paeluss), kasutades selleks purustatud seemneid või teed. Kasutatud ka valusa kuupuhastuse ja põiekivide raviks. Kuna ravi pärsib neerutegevust, tuleb olla ettevaatlik annuse võtmisel. (Kuuldud emalt 1930. a.-il Raplas ja teavet on täiendatud lugemisega.)

RKM I 3, 482/3 (29) < Räpina khk., Linte k. (1960)
Jätkusside arstimine. Tehakse 3-4 keresekivi ahjus palavaks, pannakse pangi vette ja kaetakse pealt riidega. Selle alla paneb külaarst haige käe, kus haige kohalt kaetud sookaelte, tubakalehtede ja õhukeselt magerasvaga. Aga kahelt poolt haiget kohta mässitakse käsi paksult riidega. Nii kaua, kui ussid on luu jätku sees, haige koht palavat auru ei karda. Arstimine kestab kaks-kolm tundi, vahel ka rohkem aega.

Vilbaste, TN 1, 964 (50) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Sõnajalg - juurikas „lintussi“ vastu.

ALS 1, 140 < Püha khk., Kaarma-Suur v., Ristilaid k., Loode nr. 6 t. (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928)
Paeluss. Süüa tedremadara juuri, see ravi päämiselt ainult inimesel, loomade paelussidest pole suurt teada.

ALS 1, 384 < Anseküla khk., Abruka v., Tehumardi k., Ranna t. (1930 a.-ni Grünthal) < Liisa Prum, 69 a. (1928)
Viik (paeluss). Viigi ajab seest välja kange rauareie rohu ja koirohu tee.