Haiguste märksõnad

Külmumine

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse külmumisest põhjustatud haava või külma saanud jäset.

Vaata ka: haav.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 9, 919 (2) < Viljandi khk. (1898)
Kui külm on käed ehk mõne muu liikme üsna kangeks külmetanud, siis ei tohi mitte kohe tuppa minna, vaid pead neid väljas lumega kangeste hõeruma. Oled lumega ära hõerunud, siis on hea neid veel tubliste inimese kusega läbi hõeruda, kuni nad viimaks nagu pinda täis oleks ja kangeste kehelevad. Siis alles võib sooja tuppa minna, ilma et suuremat hädakartust enam oleks. Ka kange spiirituse sees leutamine on väga hea, mis seni peab kestma, kuni käed, s.o. külmavõetud liige, üsna veripunaseks on läinud. On aga külm juba nii kaugele läinud, et ta mõne liikme ära näpistanud on, siis on selle rohitsemiseks see rohi kõige parem, mis linaseemneelist ja kustutamata lubjast on kokku segatud. Seda vedelikku tuleb külmavõetud liikme pääle määrida ja haige koht siis pehmelt kinni mähkida. Nõnda tuleb ühtepuhku teha, kuni haige koht paranenud on ja omale juba noore naha pääle kasvatanud. Siis ei tohi enam seda rohtu sinna pääle määrida, vaid haiget kohta tuleb ainult veel külma veega niisutada ja pehme puuvillade sees hoida. Seda külmavõetud liikme rohtu tuleb sooja koha pääl hoida.

E 56672 (97) < Tallinn l. (1926)
On külm ihu võtnud, kaabi kartulit peale, võtab ära ja kuivatab.

E 56672 (104) < Tallinn l. (1926)
Külmavõetud kohale kartulikaabet peale panna ja lumega hõeru.

E, StK 28, 33 (31) < Lutsi (1925)
Mõni pureb suus valgeid herneid peeneks ja paneb külmetanud koha peale.

ERA II 27, 586 (18) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Külmetand kohad: tamme- ja kadakatee.

ERA II 193, 634 (63.41) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Küti k. (1938)
Külmetushaavandite puhul tehakse kompresse hullukoeraheinast (koerapöörirohi - Hyoscyamus niger L.) valmistatud ekstraktist.

ERA II 193, 631 (63.26) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tamsi k. (1938)
Külmunud kehaosale pannakse sibulat, soola ja linnumett.

ERA II 193, 633 (63.35) < Põltsamaa khk., Adavere v., Pujatu as. (1938)
Külmunud kehaosad paranevad kaunis kergesti, kui panna neile pääle toorest sibulakaabet.

ERA II 193, 634 (63.40) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Pajusi as. (1938)
Külmetushaavandeid määrida kadakaõliga (pressitakse kadakamarjadest)

ERA II 254, 320 (87) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1939)
Pakatand koha peale pannakse vedelat kuusevaiku.

ERA II 283, 489 (25) < Pühalepa khk. (1940)
Rohi külmanud liikmede vastu.
Nairikaabet tuleb hanirasva sees küpsetada, kuni kaabe pruuniks saab, ja läbi rätiku külma vee sisse pigistada. Kui see nüüd seisnud on, siis tõstetakse ta vee pealt ära. See salv parandab kõiki külmanud liikmeid, kui neid sellega võitakse.

ERA II 283, 493 (36) < Pühalepa khk. (1940) Sisestanud USN, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Külmanud liikmete vastu.
Võetakse rõõsa piima koort, niinepuu sisemist koort, lastakse see üks öö koore sees liguneda, aetakse siis koor keema, läbi kurnata ja sellega sisse hõõruda.

RKM II 17, 198 (23) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Jaagupi t. (1948)
Külmetanud jala valu võtab hapukapsas ära.

RKM II 111, 79 (235b) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Samuti on [aloe mahl] hea külmand asjadele.

RKM II 111, 536/7 < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
Külmumise tõttu mädanema läinud haavade parimaks ravimiks peetud värsket varese peaaju ja mähist, mis on niisutatud aaloetaime mahlaga.

RKM II 169, 398 (506.1) < Sangaste khk. (1963).
Külmunud käed. Kuuseokkaid keedetakse vees umbes tund ja leotatakse selle sees 3 korda päevas 15 minutit.

RKM II 169, 398 (506.2) < Sangaste khk. (1963)
Tammekoortes keedetus vees leotatakse külmu käsi.

RKM II 257, 409b < Palamuse khk. (1968)
Külmunud kohta hõõruti sibulaga.

RKM II 329, 231 (25a) < Rõuge khk., Nursi as., Pruuli t. (1977)
Aaloe on väga hea ka siis, kui ära on külmanud käsi või jalg.

RKM II 370, 450 (5) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. < Roela k. (1984)
Siis üks mees käis meil tööl metsas ja temal oli külm jalga näpistand ja siis panin need lehed (metsapaiseleht) temale. Ja ta tuli mind pärast tänama, et nii terve pole mul jalg eluski olnd.

Vilbaste, TN 4, 288 (3) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kummelitee.
Kummeliteed keetakse kompressiks ja juua ärakülmamise vastu.

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Tammekoore tee - kõhutõve, külmanud liikmete (koorevannid), külmatõve ja mõnesuguste nahahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 3, 565 (2) < Tartu l. (1932)
Tedremarana juured (kallatakse viina sisse ja tarvitatakse külmamise vastu).

Vilbaste, TN 3, 711 (6 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Kadak (Juniperus communis L).]
Kadakaõli parandab külmetanud liikmed.

Vilbaste, TN 3, 716 (56) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Tamm. Kooretee on kõhutõve ja külmanud liikmete parandaja.

Vilbaste, TN 2, 698 (7) < Räpina khk. (1930)
Kadakamarjadest tee oli külmetuse vastu. Marjadest õli halvatuse ja külmetanud liikmede hõõrumiseks.

Vilbaste, TN 7, 166 i < Räpina khk. (1930)
Kadakamarjadest valmistatud õli on rohuks halvatuse vastu ja külmetanud liikmete hõõrumiseks.

Vilbaste, TN 7, 191 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Toomingamarjad pannakse viina sisse ja tarvitatakse külmamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 191 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Pärnaõied. Seesama [? pannakse viina sisse ja tarvitatakse külmamise vastu].

Vilbaste, TN 7, 205 (5) < Setumaa, Järvesuu v., Mäsovitsa k. (1929)
Vabarnaõied ja -varred. Inimesed keedavad temast teed ja tarvitavad, kui on kehaliikmed külmetanud.

Vilbaste, TN 7, 224 (20) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Pärnahäärmed. Tarvitatakse külmetatud jala või käe arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 670 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kadak [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kadakaõli päält määrides mõjub parandavalt halvatuse ja külmand liikmete pääle; kadakaõli 3-6 tilka suhkru ehk supilusikatäie veega võtta parandab kollatõbe, kõhu veetõbe, umistanud neerusid ja sapihaigusi.

Vilbaste, TN 7, 1209 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Tammekoore vannisi tarvitatakse külmand liikmete, inglishaiguse, näärmetõve ja pärasoole väljalangemise vastu. Tammekoore teed higistavate jalgade pesemiseks, tulehaavade niisutamiseks. Kaelarakkude aretamiseks sooja kompressina.

ERA II 150, 439 (60) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Külmand liikmete vastu. Hanirasva sees küpsetatakse naarikaabet kuni pruuniks, seda salvi pannakse külmand koha peale.

Vilbaste, TN 2, 273 (14) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Hautatud heinapebrid[pri] tarvitati algava verekihvtituse, külmanud liikmete ja krampide vastu ja heinapebre keedisesse kastetud mähiseid rheumatismuse, gihti ja skorphutise vastu.

ERA II 170, 684/5 (2b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kadakaõliga päält määrimine parandab halvatud ja külmanud liikmed, veega sisse võttes ka sisehaigusi.

ERA II 170, 695/6 (16a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tamm. Tamme arstirohuline võim seisab temas leiduvas parkhappes. Tamme lehist ja koorest valmistatud keedis pesemiseks ja vannitamiseks on abi tulehaavade, külmunud liigete, mädapaisete, nahahaiguste, lõhkenud käte ja haudunud kehaosade tervendamiseks ning higistamise vastu.

EFA I 12, 4/5 (3) < Ambla khk., Kõrveküla k. (1996)
Külmanud liikmete vastu.
Võetakse rõõsa piima koort, niinepuu sisemist koort, lastakse see üks öö koore sees liguneda, aetakse siis koor keema, läbi kurnata ja sellega külmunud koht sisse hõõruda.

ERA II 150, 436 (60) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Külmanud liikmete vastu. Hanirasva sees küpsetatakse naari kaabet kuni pruuniks, seda salvi pannakse külmanud koha peale.