Haiguste märksõnad

Gripp

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud gripiks kuid rahvaseas levis ka saksakeelse influenza (gripp) haigusenimetuse mugandused influensa või influentsa; samuti kirjed, milles kirjeldatud sümptomid selgelt sellele haigusele viitavad.

Gripp, influensa, hispaania haigus - selliste nimetuste all tuntud haiguse ravi kirjeldavad peamiselt viimasel ajal kogutud teated. Seega tegelikult viitab see arsti pandud diagnoosile, kuid selle kohta esineb rahvapärimus. Sellepärast ongi gripp märksõnana eraldi välja toodud. Haigusele omistatakse klassikalisele gripile iseloomulikud tunnused, nagu näiteks peavalu, kondivalu jms.
Hispaania haigus - gripp, influsentsa, peavalu, kondivalu. RKM II 111, 72/3 (201) < Muhu - E. Aer (1961)
Kontisid närib, pia on uimane, südämä pääl on paha, niisikene raske õlemine. RKM II 106,85/6(11) < Jõhvi - E. Mets (1960)
Grippi peetakse nakkavaks ja arvatakse et see on Eestisse levinud läänest (võimalik, et tegu on nõukogude propaganda mõjuga).
Gripi tõid meile viimase ilmasõja ajal sakslased. RKM II 111, 37 (82) < Muhu - E. Aer (1961)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

ERA II 63, 130 (355) < Põlva khk., Karilatsi v., Karilatsi k., Kirisaare t. (1933)
Pänülä' (kuirohi). Influentsa puhul on joodud seda teed. Kuuma vett pääle ja hautada. Väga kibe vedelik.

ERA II 167, 179 (31) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Liivatee - influentsa ja kopsuhaiguse vastu, korjatakse õitsmise ajal.

RKM II 111, 44 (119) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Gripi ja köhimise vastu on hea juua pärnaõieteed.

RKM II 251, 466 (1) < Anseküla khk., Üüdibe k. (1969)
Külmking - pajupõõsaste all kasvas. Lapsed olid gripis, siis aeti teki alla ja suitsetati. Pool tundi pidid hingama. Hea lõhn oli. Siis võttis kohe ära haiguse.

RKM II 329, 241/2 (13) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Männikasvu päästva hingeldamise lahti. Mul olli kõva gripp talvõl, sõs ma kiitsin männivaiku, toda auru hingsi sisse. Tuu tege kopsu terves.

RKM II 358, 302 (3) < Põltsamaa khk., Kõpu k. < Saaremaa (1981)
Kummeliteed juua palaviku vastu. Alles olin gripis. Tegin kange kummelitee patta, jahutasin vee ära ja pistsin pea sinna sisse paar-kolm korda. See võttis kohe palaviku ära. Pärnaõie tee on ka hea.

RKM II 363, 156 (18a) < Otepää khk., Kassiratta k., Peebu t. < Võnnu khk. (1982)
Gripi vastu om köömetii. Kui alaliselt köömeteed tarvitad, siis rohuna ei mõju.

RKM II 391, 280 (43) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Gripi abinõuks oli arstide järele 1919. aastal piimaga söögi söömine ja hiljem, enne viimast maailmasõda, tee joomine, kuhu oli jõhvikamarjade sahvti sisse pantud, kuid rahvarohuks oli viin. /---/

RKM II 396, 618 (8) < Võnnu khk., Võõpste k. (1986)
Pärnaõisi korjan ka - palaviku ja gripi vastu.

RKM II 405, 229/30 (2) < Jõhvi khk., Pühajõe k. (1985/6)
Inimesel rinnad haiged, siis on võilille mesi küll hia rohi, tieb rinnad lahti.
Aah seda teha? Teha niimuodi. Korjata 200 võililleõit. Olgu ilusad õied, mis täitsa puhkend, aga ka mitte liiga, mis jo vanad. Vanad õied ei kõlba. Võililled liitri viega kiema panna. Kievad puol tundi, siis jahutata ja kurnada ja uuest kiema, hulka panna puol kilo suhkrut ja puol tielusikatäit sidrunihapet. Suhkru ja sidrunihappega kieta kakskümmend minutit. Siis muudab värvi, kohe nigu päris mesi. Kuumalt piab panema purki ja kuumalt kaaned piale ka. Sidrunihappe kristallide asemele võib pigistada mahla ka päris sidrunist, kui on sidrunid käepärast.
Võilille mesi on rohuks, kui on köha ja bronhiit või palavik ja gripp või muidu haiglane ja paha tunne. Sisse võetakse tielusikatäis korraga kolm korda päevas.

RKM II 451, 185/6 (8) < Laiuse khk., Võikvere k. < Ambla khk., Pruuna mõis (1992)
Köhale lõigake, pange toores sibul katki ja pange suhkur peale. See sibulasiirup, kui hääl kähe on või köha - see aitab. Ja kui gripp hakkab või nohu, siis kohe. Sibul on esimene rohi, jah. /---/

RKM II 466, 14 (30) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Köömnetšai on köha vasta ja kui sa oled ära külmetand või kripp. Siis hästi kõva tšaid, nii et ta on kollane või vahane.

Vilbaste, TN 2, 335 (31) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Liivatee - selle influentsa ja kopsuhaiguse vastu, korjatakse õitsmise ajal.

Vilbaste, TN 9, 348 (9) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Fliider. Õitest tee - gripivastane. Kaotab köha - paneb higistama.

Vilbaste, TN 9, 525 (4a) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Gripp. Ravandirohi, naistepuna. Leidub niitmata heinas kuivemal maal, võsa ääres ja nii edasi. Vanasti nimetati siin grippi ravandiseks, selle vastu joodi nimetatud teed higistama ajamiseks.
Ravandirohtu keedeti ka lehmadele punatõbe (verekusemise) vastu, mispuhul selle keedist külmalt anti.

Vilbaste, TN 9, 525 (4c) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Gripp. Üheksamäe (väe) õied pidi aitama 99 haiguse vastu, joodi teed külmetuse puhul.

RKM I 18, 119 (2) < Tallinn (1984)
Maikuu mesi 625 grammi, aaloe 375 grammi, vein 875 grammi. Aaloe peenestada hakkmasinaga (aaloe peab olema 3-5 aastane ja 5 päeva enne aaloe lõikamist taime mitte kasta). Segu asetada 5 päevaks pimedasse kohta. Võtta esimesed 5 päeva 1 supilusikatäis 3 korda päevas 1 tund enne sööki. Ravimise aeg 2-3 nädalat kuni 1,5 kuud. Seda segu sellises doseeringus soovitatakse kopsutuberkuloosi, maohaavandite ja teiste haavandite raviks. Sel viisil ravitakse grippi, angiini. Ühe kuu jooksul võib terveks ravida kroonilised haigused, radikuliidid, kroonilised verehaigused, hüpertoonia, reuma, maksa-, mao-, südame- ja neeruhaigused, psüühilised häired, onkoloogilised haigused, naistehaigused.

RKM I 19, 14 (15) < Lüganuse khk., Aa k. (1984)
Gripi puhul 1920. aastal põletati toas kadakaoksi.

RKM I 23, 203 (22) < Tarvastu khk., Suislepa k. (1990)
Professor A. Paju soovitab gripi vastu järgmist ravimit: 500 grammi mett, 250 grammi küüslauku, mugulsibulat, mädarõigast ja jõhvikaid. Aetakse läbi hakklihamasina. Säilitatakse emailnõus jahedas kohas. Võetakse 2-3 supilusikatäit päevas.

Vilbaste, TN 7, 971 (20) < Hargla khk., Mõniste v. (1937)
Pehlakaõitsõ - gripihaiguse vastu.

EFA II 36, 288 (11) < Paistu khk., Pulleritsu k., Kipi t. (2000)
Gripi vastu tehti pliidi all sibulid.

EFA I 17, 30 (26) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Talvik), s. 1937 (1996)
Upinhaina tsai - gripi vasta ja kui talvel köhid.

EFA I 18, 53 (8) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Jurjevi k. (s. Teder), s. 1924 (1996)
Säänse lehe, mis teeääri pidi kasvavad, me kutsume tielehe, keeda tšai ja juu ära, kui külmahaigus tule või gripp.