Haiguste märksõnad

Kopsuhaigused

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud kopsuhaiguseks, välja arvatud juhud, kus on selgeid viiteid mõnele teisele loetletud haigusele.

Kopsuhaiguseks võidi nimetada kõiki haigusi, mis lokaliseerusid, või mille sümptomid avaldusid kopsu (rinnakorvi) piirkonnas.
Kopsuhaiguste kohta arvas vanarahvas, kelle õiget nime nad iga kord ei teadnud, et “seest valutab” ja tarvitasivad rohtu, mida maaarstidelt toodi “seestvalu rohu” nime all. ERA 134, 435 (18) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)

Vaata ka: kopsupõletik, rinnahaigus, seest haigus, tiisikus.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 6, 10 (13) < Tartu (1894)
Ubalehed, kolmleht (Menyanthes trifoliata). Nende lehtede teed juuakse kõhuhaiguse, palaviku ja rinna- ja kopsutõbede vastu (Otepää kihelk).

H I 6, 10 (17) < Tartu (1894)
Tülkad, kaheksamehevägi, üheksavägine (Verbascum thapsus). Pruugitakse õisi tee viisi kopsuhaiguse, köha ja põiehaiguste vastu.

H I 6, 11 (32) < Tartu (1894)
Sõrarohi, seaväädid (Triticum repens). Juuri pruugitakse kõhu- ja kopsuhaiguste vastu, tee viisi.

H I 9, 40 (9) < Viljandi khk. (1897)
Kopsutõbe vastu on peedisahvt väga hea.

H I 9, 371 (35) < Viljandi khk. (1897)
Punase peedi sahvt on rinnahaiguste, iseäranis aga kopsutõbe vastu väga hea rohi; seda sahvti tuleb igal hommikul kaks ehk kolm teelusikatäit sisse võtta ja tervis olla peagi käes. Pääle selle soovitakse kopsutõbe vastu veel kas enese ehk väikse lapse kust jooma, igal hommikul - ilma et enne iva on võetud - üks korten ära juua. Ka kitsepiima joomine andvat kopsutõbistele head abi, kui teda ühtetihti saab senikaua joodud, kuni tervis käes on.

H II 70, 708 (108) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Ubalehti juurist keedetas ummussih paah üts rohi, midä kopsu kõrvetuse vasta pruugitas.

E 19630 (533) < Rõuge khk. (1895)
Rinna- ehk kopsuhaigetele keetku paluvalged samblaid ummuses kaase all ja seda joogu haige ilma suhkruta ja piimata iga pääv kolm korda enne söömist, ütleme pool kortelid korralt, ehk küll mõru, siiski parandab ruttu, lastele voib ka pisut piima juure lisada.

E 38789 (8) < Palamuse khk., Kaarepere (1899)
Sooua juured ummukses keedetud, pärast juured ära korjatud, ja vett haigele juua anda. Kas suhkruga magusamaks tehtud, ehk vihalt. Kopsule olla see väga hea.

E 56660 (6) < Tallinn l. (1926)
Kaevaku takjajuuri, keetku seda ja joogu. See on väga hea kopsudele, need rohud on ka jooksvahaiguse vastu.

E 85167/8 (5) < Pärnu khk., Sauga v., Ridalepa k. (1933)
Põdrasamblatee on hää kopsude tervenemiseks. Teda tuleb korjata vanas kuus enne jaani ja tarvitada ainult vanas kuus.

ERM 22, 25 < Rõngu khk. (1920)
Kopsuhaiguse vastu aitavat “rinnasammal”, tuleb suitsetada piibus. Sammal kasvab suurtel kuivil männiraendikkudel ja on hall ning kuiv. Tuntakse ka põdrasamblana.

ERM 21, 25 < Rõngu khk. (1920)
Mehitsekanarik = rinnatee, kopsurohi.

ERM 21, 87 d < Rõngu khk. (1920)
...noh sõs rinnasammal om kopsule, ja kes neid oskab...

ERA II 37, 95 (51) < Jõhvi khk., Järve v., Kukruse k., Otsa t. (1931)
Arnikarohod korjati kopsuhaiguse vasta.

ERA II 79, 243 (2) < Vigala khk. (1934)
Kopsuhaiguse vastu: esimesed noored tammepungad. Need ära koorida ja koor ära keeta. See must koor ära kraapida, aga see alumine koor ära keeta ja seda keend vett juua.

ERA II 142, 371 (74) < Karksi khk. (1937)
Tammesamle tee ja põdrasambla tee ollu kopsurohi. Mõni tunnebki põdrasammalt kopsurohi nimega.

ERA II 148, 154 (13) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. < Vigala khk. (1937)
Kopsuhaiguse vastu keedetakse põdrasammalt ja raba-kaljusid, seda vett juuakse.

ERA II 148, 249/50 (2) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Takjajuured on head kopsuhaiguse vastu. Takjajuuri korjatakse kas kevade vara ehk hilja sügise.

ERA II 167, 179 (31) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Liivatee - influentsa ja kopsuhaiguse vastu, korjatakse õitsmise ajal.

ERA II 167, 180 (41) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. (1937)
Sookaelad (Ledum palustre) - kopsuhaiguste vastu. Keedetakse õisi ja oksi vees; võib oksi koguda talvelgi.

ERA II 199, 484 (14) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (1939)
Männikasudest tehti teed, siis see pidi aitama, kui kopsud olid haiged. Männi okstega ehiti talvel rehetuba ja kambrit, kui olid pulmad või muud pidud. Mändisi toodi ka talvel kitsedele närida.

ERA II 199, 490 (46) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Sookaerad olid kopsuhaiguse ja köha vastu, siis tehti nendest lehtedest teed.

ERA II 202, 21 (30) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Kopsuhaiguse vastu. Tilliõied ära keeta ja seda vähehaavald juua aitab kergemine hingata ja puhastab kopsu. See vesi aitab ka silmahaiguse vastu, kompressid panna peale.

ERA II 202, 63 (5) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Kopsu-rinna haigusele.
Ehrenpreis, Scabiosen, Beifus, 1 Handvoll Isopen, Salbey, Acker minnig, Bethonien, Lungenraff, blaue Violen Engelsüsse 5 doth, Alan wurzel, Sussholz, Violenwurzel, Rhaberbära, Sennes, Blätter, köömleid 4 loodi, Pfefferkümmel 2 loodi. Keeta segu.

ERA II 191, 526 (238)a < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Kopsuhaigele keedeti rohutied, põdrasammaldest. Mõni oma kust kua juon.

ERA II 191, 526 (238)b < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
[kopsuhaigele] Männikasvudest tied tehti.

RKM II 14, 58/9 (148) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947) , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pärnaõied on kopsu- ja köharohod. Pärnaõietie ja raudrohi ka, kopsu- ja köhahaigus ja tiisikuse haiguse rohod. Väha kõhätama hakkab ja lisab suuremaks, sis hakkab röga ajama. Kui hakkab niisukesed segased ilmad, siis on rindas valu.
Tiisikus hakkab külmetamisest. Eks tuulest tulegi sie, mis on külmetus, tuul läbi tõmbab.

RKM II 53, 502 (4) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Kopsuhaiguste puhul tarvitati ubalehte, põdrasambla- ja männiurbade teed. Samuti tehti kobralehtedest. See kuivatati, hõõruti puruks, segati meega ja tarvitati.

RKM II 72, 122 (4, 5) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Partsilumbi t. (1959)
Kopsuhaiguste puhul joodi männiurbade, põdrasambla ja ubalehtede teed.
Samuti kobralehed kuivatati ära, hõõruti pulbriks ja siis koos meega söödi.

RKM II 81, 291 (46) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Nõmmekõrvad, iislant (= islandi sammal) on kopsuhaiguse ja küha vasta, ära keeta, ta on esmalt küll sant ja libe, jusku valge sült, see siis väga küharohi. Rohkem paned, viha ja moru, aga ega ta sapp (= liiga kibe) ka ei ole.

RKM II 91, 384/5d < Tartu l. < Sangaste khk. (1959)
[---] paiselehed, tee tarvitati kopsuhaiguse puhul.

RKM II 111, 99 (318) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Kopsuhaiged pidid jooma oma uriini. Hea oli ka veel kadakakännuvesi.

RKM II 111, 88 (272) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Soouba lehti keedeti kopsuhaiguste vastu, aga ei tea, kas see aitas.

RKM II 111, 79 (235a) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Aloe mahl on kopsuhaiguste vastu.

RKM II 111, 67/8 (180) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Kopsuhaigetel kästakse oma kust juua. Pidavat veel aitama soouba lehed - nendest valmistatud tee, ka männikasvudest keedetud teed juua. Pidi aitama.

RKM II 111, 52/3 (148) < Muhu khk., Suuremõisa II k. (1961)
Kivisõnajalg. Umbes 20 cm kõrgune taim, kasvab kividel, vähjataolised juured. Need juured kuivatatakse ja keedetakse teed. Teed juuakse köha, kopsuhaiguste korral. Annab head lauluhäält, st mõjub häälepaeltele hästi.

RKM II 111, 43 (113a) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Kobralehe tee on hea kopsuhaiguste puhul ja ka siis, kui rinnus on valu.

RKM II 111, 37 (85) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Kopsuhaiguste puhul on hea kadakamarjateed juua.

RKM II 111, 21 (36) < Muhu khk., Vanamõisa k. (1961)
Kortsleht e. kasteleht [Alchemilla vulgaris]. Kasvab heinamaadel, madalamatel maadel põõsaste all. Tee sellest taimest on kopsuhaiguste vastu.

RKM II 106, 146 (58) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Tieditelehe juured kuivateti ja lõigeti viina sisse. On kopsuhaiguse vastu.

RKM II 106, 146 (55) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Suakaela tie on kopsu- ja köhärohi.

RKM II 106, 145 (44) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Kadakamarju süädi nindasamate ja tehti tied, kui kopsud õlid haiged.

RKM II 106, 143 (35) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Männikasud võis panna tuorelt. Aga tagavara kaa. Kuivadeti. Agädas mitte. Suajas. Siis sai pienest teha. Sie on kopsuhaige tie. Ja vannid on hiad juoasivale. Suur potska, et saab istuda. Ülä vierand tunni ei kannata, siis lähäb pia uimasest. Riide piab ülä pia õlema, et sie äur, et seda kaa hingad sisse.

RKM II 106, 143 (34) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Kasepungaid liudeti piirituse sies ja juodi, kui oli sisemine haigus vai kopsuhaigus.

RKM II 111, 168/9 (555) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Kopsuhaigused. Joodi metsoa juure vett või kuueaastase lapse kust igal hommikul 1 klaasitäis. Joodi ka tõrvavett. Selleks oli seda kahes pudelis. Niikaua, kui ühte pudelit tarvitati, teine pudelitäis hapnes.

RKM II 138, 125 (87) < Palamuse khk., Kudina v., Aruküla k. (1958)
Kadakamarja teele omistati kopsuhaigusi ravivaid omadusi.

RKM II 147, 58 (41c) < Häädemeeste khk., Kägiste II k. (1962)
[Ikki peeti männaõhust lugu ja kuuseoksad panti lae vahel ju hää õhu pärast.] /---/ Kopsuhaiged käisid männaõhus jalutamas.

RKM II 175, 266 (20) < Audru khk. ja v., Kõima k., Valgu t. (end. Sepp), 68 a. (1964).
Kasetaela võetakse kopsuhaiguste vastu, keetmiseks ja juuakse.

RKM II 186, 32/4 (11a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Ravitaimi koguti metsast, heinamaadelt, kraavikallastelt ja liivastelt mägedelt.
Taimed korjati sooja kuiva ilmaga, seoti kimpu, pandi lakka penni külge nööriga rippuma tõmbetuule kätte, nii et päikest ei saa. Kui ravimed kuivad olid, puhastati õied ja lehed varte küljest, pandi kinnise purgi sisse, kust võeti ja tarvitati. Kogujad olid, kes taimi tundsid.
Metsast koguti põdrasammelt maksa- ja kopsuhaiguse vasta, karukollad vanni tegemiseks.

RKM II 194, 329 (10) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Põdrasammal oli kopsuhaiguste vastu. Tied tehti, seda joodi.

RKM II 194, 329 (9) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Maakõrvad kasvavad kuusemetsa all madalas. On hallid. Kopsuhaiguste vastu tarvitatakse.

RKM II 194, 329 (11) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Ubalehe juurikast tehti tied. Seda jõid kopsuhaiged.

RKM II 208, 148 (54) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. (1966)
Kui kopsu' haigõ' olliva', siis tetti tiid kaaraolist [kaeraõled], kolmõkõrralisõst rohost, verehainast, palokobrikost.

RKM II 229, 527/8 (8) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Kopsuhaiguse vastu juua rukkiorase teed ja maikellukese õie teed, paar tilka panna klaasi vee peale. Alma Tiivas sai terveks.

RKM II 231, 487 (23) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Kopsuhaigust raviti koduselt. Haigele anti juua raudrohu teed, kolm klaasi päevas. Siis veel söödi mett ja aloemahlaga segatult.

RKM II 234, 347 (7a) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Kopsurohud. Kasvasid rabas künka otsas. Läikivate ümarate lehtede keskel oli püstjas vars heleroosakate kellukestega, oli kopsu- ja maksahaiguste rohi.

RKM II 250, 499 (1) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Sinilill - kopsuhaiguse rohi.
1 klaasi keedetud kuuma vette panna 1 teelusikatäis sinilille õisi ja juua.

RKM II 250, 500 (13) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Raudrohu tee - kopsuhaigustele. Ummukses keeta paksuks kui sült, et kallerdub.

RKM II 254, 435 (33) < Haljala khk., Pedassaare k., Pärtli t. (1969)
Ubaleht - kopsuhaiguse vastu, mitu inimest arstisid oma kopsud terveks.

RKM II 254, 466 (26) < Haljala khk., Aaspere k., Rünka t. (1969)
Kadakamarjad on kopsuhaiguse vasta. Kadakamarja võib kohe samuti süüa, kui marjad küpsed on.

RKM II 254, 476/7 (41) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Põdrasammal - kopsuhaiged pidid selle teed kasutama, kasvab krõbestikus. (Vähe mulda peal - kruusakrõbestik.)

RKM II 254, 483 (17) < Kadrina khk., Võsu-Metsanurga k., Ligedama t. (1969)
Tielehed olid kopsuhaigusele, tied keedeti.

RKM II 260, 509/10 (2216b) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
[Toomingaõitest valmistatud tee, kuhu mett ehk suhkrut ja võid ehk searasva natuke sisse pandakse, mida juhtub käepärast olema.] Seda teed joodakse ka kopsupõletiku ja üldse kopsuhaiguste korral, mis kopsudest röga välja puhastab.

RKM II 262, 139 (26) < Kadrina khk., Aruküla k., Kaasiku t. (1969)
Põdrasammal - kopsuhaiguse vastu.

RKM II 272, 386 < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Toomingaõie tee on hea juua kopsuhaigetel.

RKM II 279, 455 (269a) < Tartu l. < Krasnojarski krai, Kapritski k. (s. Paju), s. 1902 (1969)
Kopsutõbi.
Kopsutõbe puhul on head verehainad ehk raudrohud. Neid keedad nagu teed, hakkad jooma. Puhastavad ja kasvatavad kopsu.

RKM II 321, 390/1 (17a) < Tartu l. (1976)
Haavapuu koor kopsuhaiguse vastu.
Kopsuhaiguse vastu on parem abi haavakoor. Minu poeg oli nii haige, augud juba kopsus, aga üks tark inimene õpetas, et haavakoor aitab. Mina mõtlesin, kust ma seda haavakoort saan, aga läksin linna puuaida, säält sain mõne tüki, arstisin sellega ja näe, minu poeg praeguseni terve, tal omal lapsed ja. Mina olen seda teistele ka õpetanud, mina tasu ei taha, mina aitan kõiki, annan küll abi, aga tasu ei võta.
[Kuidas Te haavakoort tarvitasite?]
Panin kooretükid supi sisse keema, supp sai valmis, võtsin välja. Ja kohvi sisse ka, kuivatasin kangesti ära, tampisin pulbreks ja segasin kohvijahu sisse.

RKM II 287, 112 (5) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Sootubakut keedeti ja tehti teeks ja anti kopsuhaigetele juua.

RKM II 304, 442 < Setumaa (1973)
Kühä ja kopsohaigusõ vasta juvvas palotakja tšai'i, mis om väiga mõrro.

RKM II 308, 94/5 (45) < Karula khk., Koobassaare k., Kalevi t. < Tartu l. < Lätimaa (1973)
Üks kaktus on, aalulill. Kui kops on haige, siis teha. Pool liitrit või liiter, ükskõik. Neljatärni konjak, 200 g aalulille, pool kilo toorest vasikamaksa, 200 g mett, kuus toorest muna, mitte kollast, ainult valget. Maks läbi ajada hakkmasinast ja pool liitrit konjakit, kõik segi segada, soola kah, poole liitri peale supilusik peensoola. Enne sööki 50 g ära juua, pool tundi vahet, siis süüa.

RKM II 321, 390/1 (17b) < Tartu l. (1976)
Tammekoor on ka abi, seda tarvitagu igaüks, kellel kopsuhäda on.

RKM II 329, 241/2 (13) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Männikasvu päästva hingeldamise lahti. Mul olli kõva gripp talvõl, sõs ma kiitsin männivaiku, toda auru hingsi sisse. Tuu tege kopsu terves.

RKM II 348, 512 < Äksi khk., Tabivere < Saarde khk. (Gentalen), s. 1914 (1980)
Ubalehe tee - kopsuhaigustele.

RKM II 355, 443 (94) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Männikasvusid korjati kevadel. Kuivatati ja tehti teed. Joodi köha puhul ja kopsuhaiguste juhtudel. Männiokka vann oli hea mõjuga kopsuhaigetele.

RKM II 356, 548 (59) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kui inimene põdes kopsupõletikku või oli kopsuhaige, tarvitati peenestatud küüslauku koos meega. Tugevdas ja parandas haiget.

RKM II 357, 613/4 (3269) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. (1981)
Kopsuastma rohi.
Üks teeklaasitäis mett, üks teeklaasitäis punaseid vaarikaid (mis on heaste küpsed) ja üks teeklaasitäis piiritust heaste ära segada ja marjad puruks tampida. Õhtul enne magama heitmist üks supilusikatäis vähehaaval ära imeda, rind soojalt kinni katta ja magama heita.
Ka selle rohuga ravis end terveks Albert Mällo.

RKM II 359, 444 (19) < Põltsamaa khk., Pudivere k. (1981)
Ma olen maarohtudest teed teinud, sest mul olid noorest peast kopsud haiged. Männikasvud, need tulevad ummuksis aurutada, sinna juurde panna mett ja aloemahla. Ja seda kolm korda päevas 1 supilusikatäis sisse võtta.

RKM II 362, 116 (23) < Otepää l. < Rõngu khk. (1982)
Kopsuhaigusele värsked männikasud. Mul mammi köhis, kevade metsast võtsin männikasusid, puhastasin ära ja ajasin läbi rasvamasina. Siis üks lusikatäis hommiku ja teine õhtu. Läks köha ära küll.

RKM II 366, 426 < Rannu khk. (1983)
Põlenud kohale määriti seepi, munavalget või aaloemahla. Aaloe ja siirupi segu (keedetud) oli köharohi, anti kopsuhaigetele.

RKM II 368, 306 (40) < Maarja-Magdaleena khk., Kaarli k. < Kodavere khk., Alatskivi v., Nina k. (1983)
Põdrasambla teed olen joonud ka, kopsuhaigusele.

RKM II 368, 378/9 (13) < Maarja-Magdaleena khk. (1983)
Sookail on kopsuhaiguse vasta. Sookaila tuleb ühe nädala tarvitada ja kaks nädalat vahet pidada. Võtta paar vaksapikkust ladvaga oksa ja sellest saab kolm liitrit teed. Aga tükk aega tuleb võtta. Üle kahe klaasi ei tohi võtta päevas. Helepruun saab.
Metsamajandi tööline oli siin ja köhis. Ma ütlesin, et proovi õige nende sookaeltega. Ja tema oli oma köhast lahti saand.

RKM II 369, 376 (12) < Maarja-Magdaleena khk., Kassema k., Sillaotsa t. (s. Limberg), s. 1895 (1983)
Kalmusejuured on head kuivatada ja nigu pulbrist tambid, siis kui nad on kuivatatud. Ja see on siis kopsuhaigustele hea.

RKM II 371, 394 (4)a < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Raudrohi on rinnarohi, kopsuhaiguse vastu, verd annab ka. (Jaani ema räägitud.)

RKM II 371, 394 (4)c < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Sookail on kopsuhaiguse vastu. (Jaani ema räägitud.)

RKM II 372, 290 (8) < Tartu l. (1984)
Põdrasambla tee meega kopsuhaiguse vastu. End ise arstinud.

RKM II 380, 22/4 (25) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Kopsuhaigusi - tuberkuloosi - oli tsaari- ja kodanlikul ajal meie kandis palju. Enamiku, keda haigus oma haardesse oli saanud, põhiliselt noored, 20-30 aastased, viis haigus hauda.
Mõni, kel haigus alles algusjärgus, suutis ravimisega elu tublisti pikendada. Illuka valla sekretär Uustalu (kodanlikul ajal) sõi aaloed ja männikasve, jalutas hommikuti ja õhtuti vallamaja lähedal ja ümbruses olevas männikus. Ei teinud füüsilist tööd ning oli pidevalt arstide järelvalve all. Temal õnnestus piir panna sellele haigusele.
Kolhoosi algusaastail haigestus minu ema väga raskesti tuberkuloosi. Tal oli kaks korda kopsust verejooks. Põhiline ravi toimus haiglas, sest oli juba leiutatud streptomycin. Kuid haiglajärgseks raviks kasutas ta mõningaid omavalmistatud ravimeid. Üks neist oli - kanamunad koos koorega lahustati sidrunimahlas ja pandi konjakisse. Seda ta võttis 2-3 korda päevas supilusikatäis.
Teine retsept - aaloe koos mee, searasva ja kakaoga keedeti ja seda ta võttis ka paar korda päevas supilusikatäis. Pärast haiglat oli ta kergemalt ja ta paranes täiesti, elas veel 22 aastat pärast haiguse ägedat algust (83 aastani). /---/ Mõnel pool on kasutatud ka murakaid ja murakamoosi tuberkuloosi vastu.

RKM II 380, 32 (52) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1984)
Kopsuhaiguse tarbeks korjati põdrasammalt (islandi samblik) ning tehti teed ning herilasekärje teed.

RKM II 380, 516 (17)a < Viru-Nigula khk. (1985)
Külmetuse korral sai abi tulisest teest, kui pereemal leidus kodus viina, lisati seda pisut teele. Lastele anti kummeli, pärnaõite või vabarnavarte teed, korjati veel nurmenukke, raudrohtu (köhale, ka kopsuhaigustele) ja männikasvusid. Maarohtude tundjaid oli vanasti rohkem ja nende tarvitamine tõhus, küllap saadi abi isegi kopsutõvele, kui muud tingimused olid enam-vähem rahuldavad. Minu virulasest vanaema tundis veel päris palju ravimtaimi, neid õppisin temalt veel minagi, kuigi lapsearu ei annud mahti süvenemiseks. Külmetushaigustega tuldi üsna hästi toime, kui ei lisandunud midagi hullemat. Kopsuhaigusi esines külas sel ajal siiski õnneks harva, need olid rohkem linnaläinute nuhtluseks.

RKM II 381, 92/3 (18) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Kopsuhaiguse rohuks oli põdrasambla tee ja üht samblaliiki kutsuti nõmme kopsusammal, sellest keedeti ka tee. /---/ Ka pidi kopsuhaige hästi sööma, et veri võidu sai ja ise pisikuid surmama hakkas. Eriti toorest porgandimahla, see sisaldas rauda, rõõska piima, koort. /---/

RKM II 381, 333 (93) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Ubaleht.
Ubalehe tee olli kopsuhaiguse [= tuberkuloos] ja pika[ajalise] köha rohi. Mõrru olli, mis hirmus.

RKM II 383, 425 (28) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Kopsuhaigust raviti põdrasambla keedisega ja kuusekasu keedisega, kopsurohu teega, nurmenuku teega.

RKM II 384, 166/7 (21) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Kopsuhaigus, tiisikus.
Tiisikust parandav ainuke rohi oli porsaokstest ja -käbidest tuhalehelisega keedetud vedelik, mida võeti üks supilusikatäis kolm korda päevas enne sööki sisse. Mina jäin kolmeteistmeaastaselt tiisikusse. Suvest sügiseni kasutasin ¾ pudeli sellist rohtu ära ja sügiseks olin terve, läksin kooli. Oli küll mõru võtta, kuid kui terveks tahad saada, pidi võtma. Naabri poiss jõi kitse piima ja mett, väikse lapse pissi, kuid ei aidanud, suri ära.

RKM II 385, 497/20 (20)a < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Kopsuhaigused.
Tuberkuloos on ohtlik nakkushaigus. Toit pidi olema täisväärtuslik, pidi jalutama männimetsas, pungade keedist kasutati köha puhul. Ravimine: tarvitati mett, islandi samblikku, sibulat, küüslauku. Kilingi-Nõmme haiglas üks naine kõneles, et on oma poja tuberkuloosist küpse sibula ja meega terveks ravinud.

RKM II 385, 579/82 (1a) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
Meenutusi rahvameditsiinist.
/---/ Näiteks rõõska piima antakse juua mürgituste puhul, raudrohu teed kopsuhaiguste korral.

RKM II 390, 99 (8) < Suure-Jaani khk. (1985)
Kopsuhaigused. Paiseleht, raudrohi, köömned, teeleht.

RKM II 390, 128 (17) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Kopsuhaigele tehti hingamisvanni. Kallati ämbrisse kuuma vette tärpentiini, laotati riie üle pea, nii et see ämbri kattis. Hingati siis sisse seda sooja tärpentiiniauru. Ka padja pääle tilgutati tärpentiini. Joodi sisse männikasvu teed. Pandi rindadele sooja männiokka hautise kompressi. Teevee joomisel kasutati palju mett, joodi kalamaksa õli ja võimalikult palju lüpsisooja lehmapiima.

RKM II 391, 378 (4) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Paiseleht on meie sageli esinev umbrohi. Tema lehe ülemine pind on alumisest teravalt erinev, lehe pealmine pind on tumeroheline, alumine aga valkjas ja peenekarvaline. Kui paigutada vastu keha lehe alumine pind, tundub see soe, ülemine pind aga külm. Paiseleht on ammust ajast rahvameditsiinis kasutatav arstimina köha vastu, teaduselikus meditsiinis kasutatakse paiselehte kui rögastama ajavat arstmit mitmesuguste kopsuhaiguste puhul. Arstimi valmistamiseks valatakse ühe supilusikatäie kuivatatud lehtede kohta teeklaasitäis keeva kuuma vett ja lastakse seista 10 minutit. Seejärel tõmmis kurnatakse ja võetakse sisse üks supiluiskatäis 3 korda päevas.

RKM II 391, 380 (14) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Sootubak kopsuhaiguse korral teeks teha ja 3 kord päevas, ka neerudele mõjub.

RKM II 391, 380 (15) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Porgandimahl kopsuhaigele.

RKM II 391, 429/30 (20) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Kopsuhaige inimene pidi sööma toorelt kevadel pedajakasve ja jooma kanarbikust teed.

RKM II 393, 412 (18) < Rõngu khk., Põrja k. (1985)
Kopsuhaiguse vastu keetsiva noore männi kasusid.

RKM II 395, 230 (89) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Vägihein. Roosad pikad õied ja pikad kole karedad lehed, see on kopsuhaige rohi. Linnast oli üks, tal olid kopsud haiged, see jõi kogu aeg teed - juured ja lehed.

RKM II 395, 230/1 (90) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Siis on veel maavits, ümber puie mässib, nagu kartuliõied, aga pärast on punased marjad. Kopsuhaigusele jälle. Hobune köhib, siis joota, ja inimesed joovad seda.

RKM II 395, 406 (35) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Põdrasammal - seda joodi, kui kopsuhaigus oli.

RKM II 395, 421 (3) < Võnnu khk., Kaagvere k. (1986)
Teelehe teed jõin. Kopsuhaiguse vastu on see rohkem ja köha vastu ja tõesti tunnen, et tablettidega võrreldes on parem.

RKM II 396, 127 (20d) < Võnnu khk., Lahu k., Haagi t. (1986)
Pärnaõie tee on külmetuse, kopsuhaiguste ja rinnahaiguste vastu.

RKM II 400, 77 (3c) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Sookaislad olid kopsuhaiguse vasta.

RKM II 401, 121 (25) < Juuru khk., Umbru k., Mäe t. (1987)
Mul isal lõi kopsu kangesti. Väga palav oli rehetoas, kõik aknad tehti lahti. Läks kopsu ja rohtu sai ka toodud, aga ei aidand. Üks vanainimene ütles, et põdrasambla tie. Läksime nõmme ja tõime seda põdrasammalt ja aitas, sai terveks, muidu oli kohe suremas.

RKM II 401, 293 (12) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
/---/ Kopsurohi on maateedest ka: kopsurohi, kask on väga hea ja muidugi pärnaõied.

RKM II 401, 582 (10) < Juuru khk., Härgla-Ridaküla (1987)
Raudrohu tee peaks reuma vastu ja kopsuhaiguse vastu olema.

RKM II 414, 611 (26) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Arstimiseks oli raudrohu tee. Kopsuhaigetele, kel oli astma.

RKM II 415, 27 < Simuna khk. (1989)
J. Abner soovitas eriti juua kõrvenõgese teed: küll kõhukinnisuse korral, küll kõhukrampide vastu. Seedehäirete, soolte haavandite, isegi kopsuhaiguste korral, ka verele ja hingamishäiretele mõjub hästi seesama kõrvenõgese tee, soovitav juua ilma suhkruta, lisad pisut mett.

RKM II 430, 37 (16) < Kursi khk., Jõune k., Sopi t. (Jõune nõia tütar) (1989)
Jutustajal oli noorena kopsuplekid. Ise oli neid ravinud aaloega. Aaloe on hea kopsuhaiguste vastu. Üks vana naine õpetanud: aaloe, mesi ja kakao segada teatud vahekorras, siis portsudena sisse võtta. Värske õhk ja hea toit aitasid ka.

RKM II 433, 576/7 (25) < Lääne-Nigula khk., Palivere as. (1990)
Raudrohi ja liivatie ja põdrasammal on kopsuhaiguse vastu. Kui ikka tõsine viga on, ei ta siis aita kedagi.

RKM II 442, 808 (2a) < Tallinn (1991)
Minu isa ravis kopse (endal) islandi (põdra)sambla teega. (Elas ligi 80 a.)

RKM II 445, 328 (19) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. < Torma khk., Enniksaare k. (1991)
Vend suri kopsuhaigusesse, siis öeldi, et kopsuhaigust raviti kusega - sisse võeti. Ja põdrasambla teed joodi vanasti, Roostoja tagant toodi.

RKM II 445, 671/2 (10) < Torma khk., Jõemetsa k., Oja t. < Maarja-Magdaleena khk., Kudina k. (1991)
Mul mehel oli ühtelugu kops haige, mina võtsin jälle kõva kummelikompressi ehk viinakompressi ja jälle aitas.

RKM II 445, 731 (17) < Simuna khk., Kullissaare k., Kullissaare t. (1991)
Männikasvud aitavad kopsuhaiguste ja köha korral.

RKM II 446, 320 (23) < Torma khk., Lohusuu v., Lagedi k. (1991)
Põdrasammalt kasutatakse hingamisteede ja kopsuhaiguse vastu.

RKM II 449, 40 (36) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (s. Kolina), s. 1936 (1992)
Männikasudega panevad oma portsu, sie vist piirituse sisse panevad. Kopsude, kopsusuonte vastu. Sastav seal on palju, ei ole üksi männikasud ja piiritus.

RKM II 449, 403/4 (29) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
On isegi magujuurikad, siinsamas koolimäe veerel. Kui kopsud on haiged või köha, me neid närisime. Köha ei old millagi. Neid siis hautad ja jood. Ta on magus.

RKM II 453, 16/7 (4a) < Laiuse khk., Päde k. < Torma khk. (1992)
Pohlavarre tee ja pärnaõie tee on head kopsuhaigele.

RKM II 466, 438 (8) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Koidula k. (s. Välk), s. 1927 (1994)
Teeleht ehk padarožnik on kopsuhaiguse vasta.

RKM II 467, 31 (37) < Halliste khk., Veelikse k. < Saarde khk., Napsu k. (1989)
Kummelitee aitab tõesti kopsu.

KKI 49, 221/2 (3) < Rakvere khk., Tobia k. (1969)
Maarohtusid. Vereurm.
Kui ninast või kopsust jookseb verd, siis võta sisse. Kollast piima tuleb temast välla. Kautab soolatüükad ära see piim.
Kui on nakkushaigusi, kas maas magand või, siis selle veega tuleb pesta. Seda vett, teed - sisse võtta; aga palju ei tohi teda võtta, see on väga mürgine. Ma olin plikake, kaks korda sain pesta selle veega, kohe läks üle. Teda kasvab mitmes kohas. Kadrina surnuaias ja Rakvere vallimäe ääres.

KKI 62, 162 (37) < Karula khk., Puusmetsa k. (Maali) Kannukene, s. 1905 (1973)
Aaloemahla kasutati kopsuhaiguse puhul. Mõned kasutavad pidevalt.

KKI 62, 384/5 (12c) < Karula khk., Lüllemäe k., Kalmistu t. (1973)
Verihein [= raudrohi]. Kopsuhaigele rohi. Kutsutas kopsu- ja rinnatii. Kuivatada õhurikkas kohas, aga mitte päikesepaistel.
Emä kõnõl. Vanast meil siin Valgan ütsainus arst olgi. Üts miis käve arsti man. Arst ütel, õt ei olõ enamb midägi tetä, õt juba sülitab verd. Teine mees tuli vastu, soovitas: „Mine kodu, korja verihaina!“ Ja miis sai abi. Kaunis tugõv liim tulõ tetä.

KKI 70, 83 (19) < Karja khk., Linnuka k., Aadu t. (1980)
Kasekäsnast tehakse raviteed kopsuhaigele.

KKI 70, 74 (1) < Karja khk., Kopli k., Kontori t. (1980)
Mailaserohi - paisete vastu, pesta sellega, vöib sisse ka vötta, 99 haiguse vastu (neeru-, kopsuhaiguste vastu).

Vilbaste, TN 6, 327 (6) < Koeru khk., Koeru al. (1942)
Kibuvits - kõhukrampide, neeru- ja kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 4, 62 < Palamuse khk., Kaarepere v. (1934)
Arstirohuks tarvitavad taimed.
Aaloed tarvitakse arstirohuna põletamise ja kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 4, 62 < Palamuse khk., Kaarepere v. (1934)
Palderjani tarvitakse rahustamiseks ning on ka hää kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 4, 342 (7) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Teelehe juurtest valmistatud tee on kasulik köha, palaviku ja kopsust verevoolu vastu.

Vilbaste, TN 4, 342 (11) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Männikasvudest valmistatud tee on väga hea roht kopsuhaiguste ja tiisikuste vastu.

Vilbaste, TN 3, 132 (5) < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Raudnõgese juure tee olevat ka kaunis hää tiisikuse ja teiste kopsuhaiguste vastu. Juured tulevad peenendada ja samuti valmistada ja tarvitada, nagu number 2 on öeldud. [tuleb panna kastruli natuke sõrmeotstega, mida samuti tuleb ummuses keeta. Teda võib juua samuti nagu harilikku teed suhkruga.]

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Pärnaõie tee - higistama ajav vahend külmetushaiguse korral, ka köha, kopsu limastuse vastu.

Vilbaste, TN 3, 579 (1a) < Tartu l. < Otepää khk. (1932)
Ubinahein ehk kummel kasvab maal, õuedel ja põllupeenardel. Ta on väike rohtaim ja ladvas kasvavad tal õunataolised seemnepungad. Teda tarvitatakse teeks, mis kopsuhaigetele rohuks on.

Vilbaste, TN 3, 704 (34) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Teeleht. Tee on köha ja kopsust verejooksu vastu.

Vilbaste, TN 3, 710 (4) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Hiirekõrv (Capsella Bursa pastoris Much). Tema lehtedest valmistatud tee parandab lahtisi haavu. On abinõu kopsust verejooksu, ninast verejooksu ja kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 3, 714 (38) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Näär, harilik. Juuretee on hingeldamise, kõhulimastuse ja limastand kopsude vastu.

Vilbaste, TN 3, 715 (48) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Pärn. Ajab higistama ja on köha ja kopsulimasuse kõrvaldaja.

Vilbaste, TN 3, 716 (58 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Teeleht. Juuretee kopsust verejooksu ja köha vastu.

Vilbaste, TN 11, 80 (1 f) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kasekorba teed õli kopsuhaiguste vastu tehtud vai tarvitatud.

Vilbaste, TN 11, 211c < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Kopsuhaiguse korral (tarvitati) soovitatakse rahvameditsiinis süüa kuusevaiku ja haiged tarvitasidki seda rohuks.

Vilbaste, TN 11, 269 < Nõo khk., Elva l. < Räpina khk., Veriora v., Virsküla k. (1963)
Palosammal, kutsutakse ka palokobrik. Ta om tiisikuserohi. Kui sellele kuum vesi pääle pantas, siis tuleb kui süldikaller. Teda tarvitatakse kopsuhaigete rohuks. Tema olemine om nigu kobrik.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Põdrasammal [Cladonia, ka Cetraria]. Teena - tiisikusele; kopsuhaigusele. Ummuksis keeta.

Vilbaste, TN 1, 567 (1) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Arstitakse aloega. Pidada olema hea rohi köha vastu, niisamuti ka tiisikuse ning kopsukatarri vastu. Ka põlenud kohtadele (tulehaavadele) määritakse peale tema harudest välja pigistatud sahvti (mahla).
Esimest olen vast hiljuti kuulma hakanud, teist on mulle teadmata ajast tarvitatud.

Vilbaste, TN 1, 567/8 (3) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Harnikad. Sellest (õitest) tehakse teed. Seda juuakse arstimiseks köha, iseäranis tiisikuse ja muude kopsuhaiguste vastu. Harnikateed müüakse ka apteekides ja venimishaiguse vastu müüakse „harnika tilgad“.

Vilbaste, TN 1, 803 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Kuusk (Picea excelsa). Tee noortest kasvudest kopsuhaiguste vastu. Koort tarvitati parkimiseks.

Vilbaste, TN 1, 804 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Islandi samblik (Cetraria islandica). Põdrasammal. Keedis keedetud tarretiseks ja segatud meega ravimiks kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 807 (3) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Harilik mänd (Pinus silvestr L.). Mänd. Tee noortest männikasvudest vahendiks kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 1031/1028 (8) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Nogulased: vereväljaheide, (kopsu) hingamise ajal valu, viina ehk vee sees keedetult, üks tassitäis päevas.

Vilbaste, TN 2, 267 (h) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Põdrasammal, rukkioras ja kasehabe kurgu- ja kopsutiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 272 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Endisel ajal tarvitati taimi väga mitmesuguseks otstarbeks. Näiteks arstiti paljusid haigusi taimedest valmistatud vahenditega või jälle otsekohe taime endaga. Nii tarvitati paiselehe ehk vaeselapselehe õie teed kopsu ja rinna rögast puhastamiseks ja tema lehti lahtiste paisete peale panemiseks, sest need kaotasid palaviku ja tõmbasid kahjulikud ained välja.

Vilbaste, TN 2, 272/3 (8) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kõrvenõgese teed tarvitati rinna ja kopsu puhastamiseks.

Vilbaste, TN 2, 276 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Sassabarilla teed kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 306 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Jaanipuna (kollaste õitega, pikergused lehed, kasvab kuivas kohas). Tarvitatakse maksa-, rinna- ja kopsuhaiguse vastu. Hää vastumõju tõttu nimetati teda ka nõiduserohuks.

Vilbaste, TN 2, 307 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Metsubaleht (kasvab soomaades ja heinamaal, lehed on hariliku oa lehtede sarnased, ta kasvab madala taimena). Metsoalehe teed tarvitatakse kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 307 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Vererohi (kasvab 0,5-1 meetri kõrguseks, tal on pehmed varred, kui katki murda, siis tuleb nagu veri, lehed on mitmeharulised; kasvab viljaaedades ja ka harva kraavikallastel). Teed tarvitatakse kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 307 (5) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Teeleht (kasvab kraavikallastel ja õuedes). Lehed kuivatada ära ja viinas leotada soojas kohas ja selle teed tarvitada kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 335 (31) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Liivatee - selle influentsa ja kopsuhaiguse vastu, korjatakse õitsmise ajal.

Vilbaste, TN 2, 336 (1) < Ambla khk. ja Järva-Madise khk. Peedu, Lehtmetsa ja Mägede (kaartidel Punama) küladest (1931)
Lisan mõned märkmed kooli ringkonnast Peedu, Lehtmetsa, Mägede (kaartidel Punama) küladest.
Sookaerad - kopsuhaigusele. Keedetakse oksi ja õisi vees, võib tarvitada suvel, talvel.

Vilbaste, TN 2, 373 (3) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Kopsuhaiguse vastu tarvitati sookaera lehtede ja õite teed, seda tarvitati suhkruta.

Vilbaste, TN 2, 389 (6a) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Männikasud: tehti teed rinna- ja kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 389 (8) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Sookaelad kasvavad rabas, väiksed madalad varred, kitsad lehed nagu männil ja valged õied. Tehti teed kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 394 (3) < Hageri khk., Hageri (1933)
Varsakabjad (kasvavad niisketes paikades ja õitsevad aprillikuus), neist valmistatakse teed kopsutõbe vastu.

Vilbaste, TN 2, 446/447 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Arnikas, kasvab kuivas kohtades ning aedade ääres, kus ta jaanipäeva ajal õitseb. Tal on kollased õied, lehed on tõmbelised, siledad, mitme läbipaistva soonekestega. Need on täis õli ning purpurpunast sahvti. Värske haavadele põletamise juures ei ole paremat abirohtu kui see lehesahvt, parem veel, kui seda joodava viinaga pääle määrida. Tarvitatakse ka kopsutõbes ning ka teiste haiguste juures.

Vilbaste, TN 2, 493/4 (9) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Pärnaõied, mis kasvavad veel üsna elavalt kuni 2000-aastase kodumaa tuntuma puu okstel. Arstirohuks kasutatakse pärna ilusaid õiekesi, millest teed keedetakse ehk ekstrakti viinas valmistatakse. Pärnaõie tee osutub kosutavaks joogiks haigetele, kes põevad kopsuhaigusi, kauaaegset köha, veetõbe ja kahvatõbe. Külmetuse vastane ja rindu pehmendav tervendaja.

Vilbaste, TN 2, 529 (4) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Niineõided.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 529 (5) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Männikasvud.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 533 (4) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Männikasvud keedetakse teeks ja juuakse kopsuhaiguse vastu sisse.

Vilbaste, TN 2, 533 (5) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Niineõied keedetakse teeks ja juuakse sisse kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 635 (6) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Kalmujuure tuhka - venitamise ja kopsuhaiguse rohuks.

Vilbaste, TN 2, 665 (9) < Räpina khk. (1930)
Ubinheina vanne kopsuhaigetele ja köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 672 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Nüüd meil on suured kauplused, kust võib saada raha eest kõiksugu tarvisminevat materjali. Seda aga vanal rahval ei olnud, siis tarvitasid rahvas tarvisminevaid materjale vabast loodusest. Enamalt jaolt saadi neid taimedelt. Puust tehti kõiksugu joogi- ja sööginõusid, mida meie ajal ei tarvitata. Samuti tehti põllutööriistad ja teised tööabinõud ikka puust.
Palju tarvitati taimi arstirohuks. Vanad inimesed teadsid iga haiguse korral taimedest vastava rohu keeta, mis pidi aitama. Nii näiteks tehti kopsuhaigetele sarnast jooki, kuhu olid kogutud noored männikasvud, mis keevas vees olid leotatud.

Vilbaste, TN 2, 698 (8) < Räpina khk. (1930)
Pärnaõie teed köha- ja kopsuhaiguste korral.

Vilbaste, TN 2, 702/3 (11) < Räpina khk. (1930)
Kuuse ehk kase koored ja kasvud korjatakse, keedetakse vees. Tekib vaigune vesi, mida soovitatakse kopsuhaigetele. Kopsuhaigeile soovitakse viibida okasmetsades, kus on puhas vaigulõhnaline õhk, mis on tervisele väga kasulik.

Vilbaste, TN 7, 86 (6) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Põdrasammal - kopsuhaiguste vastu

Vilbaste, TN 7, 87 (13) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Ubaleht – kopsuhaiguse vastu; juured hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 88 (14) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Kuuseõied - kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 131 (4) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Köha ja kopsuhaiguse vastu tarvitati männikasvu teed. Teed ei keedetud mitte väga kanget, et siis võivat tee neerud haigeks teha. Tee joodi vihalt ja leigelt.

Vilbaste, TN 7, 141 (2) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Arnikad kasvavad karjamaadel ja aasadel kollaseõielise taimena. Ta on väike ja madal taim ja tast keedetakse rohtu, arnikateed, kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 142 (6) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Väikeste kõrvasarnaliste lehtedega maakõrvad kasvavad heinamaadel. Temast saab keetes kopsuhaiguse vastu rohtu nii inimestele kui loomadele.

Vilbaste, TN 7, 142 (7) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Münt kasvab põldudel ja mõnes kohas ka madalamatel heinamaadel. Ta on väike lillaõieline taim. Temast valmistatakse rohtu kopsuhaiguse ja sisemiste organite rikete vastu.

Vilbaste, TN 7, 146 (11) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Pihlakaõisi korjatakse siis, kui nad veel täielikult ei õitse, neid kasutatakse köha ja kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 164i < Räpina khk. (1930)
Kanarbikuteed peaksid jooma kopsuhaiged.

Vilbaste, TN 7, 166 j < Räpina khk. (1930)
Pärnaõie teed tarvitatakse rohuna külmetuse ja kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 166 k < Räpina khk. (1930)
Männa noortest kasvudest valmistatud teed tarvitatakse kopsu-, tiisikuse- ja rinnahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 167 c < Räpina khk. (1930)
Raudrohtu tarvitatakse kopsuhaiguste ja üldse sisemiste valude ja haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 235 (3) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Lõhmusõhäärmed. Tarvitataks teed, kui kopsud on haiged.

Vilbaste, TN 7, 251 (31) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Männikasvud - kopsuhaigetele.

Vilbaste, TN 7, 258 (26) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Koerapuumarjad olid kopsuhaiguse vastu. Kui marjad küpseks said, söödi neid.

Vilbaste, TN 7, 269 (11) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Nõmmekõrvad köha vastu ning kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 277 (41) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kuusepihk on kopsuhaiguse vasta.

Vilbaste, TN 7, 333 (16) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Heinputk on rinnahaiguse, kõhugaaside, kopsulimastuse, pistide, krampide, nõrga seedimise ja kopsupaisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 333 (17) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Alandijuur on kopsukatarri vastu.

Vilbaste, TN 7, 338 (7) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Heinputk rinnahaiguse, kõhugaasi, kopsulimastuse, pistete, krampide, nõrga seedimise, kopsupaisete jäuks.

Vilbaste, TN 7, 338 (8) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Alandijuur kopsukatarrile.

Vilbaste, TN 7, 368 (9) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. < Rõuge khk., Vana-Roosa k. (1930)
Kadagumarjad. Kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 368 (10) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. < Rõuge khk., Vana-Roosa k. (1930)
Männikasvud. Ka kopsu- ja köhahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 395 (23) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Mänd - männakasudest tehakse teed, mis kopsurohi on.

Vilbaste, TN 7, 436 (28) < Kullamaa khk. (1930)
Põdrasammal - kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1253 (1) < Lääne-Nigula khk., Saunja k. (1934)
Puude osi, mida tarvitadi muistselt ravimisvahendena.
Tomingaõied.
Erilise tähtsuse omasivad ka tomingaõied arstimisvahendena. Oli inimene haigestunud kopsuhaigusesse, siis leidis ta päästvad abinõu veel sellest. Ta oli korjanud puilt õitseajal õisi ja kuivatanud neid ahjus. Ent siiski suurim tähtsus oli vaid tooreil õitel. Sellest valmistadi piimleotiskeedis. - keedeti õied piima sees. Ning seda tuli juua haigestunul.

Vilbaste, TN 7, 445 (18) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Punased kuusekasvud on kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 446 (20) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kaislad on kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 446 (21) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Männatõrv on kopsuhaigetele.

Vilbaste, TN 7, 447 (1) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Vanaaegsed arstirohud.
Vanemal ajal tarvitasid inimesed mitmesuguseid arstirohte, mis ka väga palju inimesi terveks tegi. Näituseks olid järgmised rohud, millega nad endid ravitsesid.
Oalehed on kopsuhaigusele.

Vilbaste, TN 7, 459 (34) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Niineõied kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 469l < Jõhvi khk. (1930)
[?]Alonal aitab valude ja kopsude vastu.

Vilbaste, TN 7, 470b < Jõhvi khk. (1930)
Männikasud kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 480 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Niinepuu õied kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 9, 326 (24) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Paiselehe (Tussilago farfara) lehe tee kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 9, 326 (25) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Heinaputke (Angelica silvestris) juure tee kopsu-, maksa- ja südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 9, 348 (3) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Mänd - kasvandid teeks kopsuhaiguse korral.

Vilbaste, TN 9, 349 (6) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Raudrohu tee kopsu- ja südameastma vastu kergendab palju - laseb röga välja köhida. Annab söögiisu.

Vilbaste, TN 9, 537 (2) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Raudrohu tee: õitsemise ajal noppida, värskelt tarvitada ehk kuivatada.
Ta on mõjuv tee külmetuste vastu, soodne kopsude jaoks. Rahustav, verd puhastav ja verejooksusid kinnipanev tee. Tugevdab nerve ja tõstab üldist meeleolu, aitab kergendada valusid. Veerand liitrit korraga juua, üks peotäis värsket ehk kuiva teed lasta keeda kuni see vedelik roheliseks saab, aga mitte liiga kaua keeda, et ta lõhna kaotab. Ta peab keedu järel aromaatsuse säilitama. Tugeval tulel viis minutit, keskmisel kümme minutit, kui ei aita, veidi kauem. Kui ta omale tumedama värvuse saab, mõjub ta paremini köha vastu ja ka õhtasel tarvitamisel rahustab paremini nervisi. Kui nina verd jookseb ja muud verejooksud ette tulevad, on tarvis teda üsna tugevasti keeta ja jääkülmana, igatahes nii külmalt, kui saab, tarvitada. Ka peene pulbrina nina verejooksu juures abistab ta veidi. Talle võib siis lisada soola, maarjajääd ehk veidi koort.

Vilbaste, TN 9, 542 (17) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Nõmmatee kasvadest. Veerand liitrit tugevat teed köha- ja kopsutee.
Vannina jooksva vastu. Tulisesse vanni suurem peotäis kasvusi värskelt ehk kuivalt.
Järjest teha mõjub kergendavalt jooksva juures.
Ka viina sees leotud annab hea kompressivedeliku jooksva vastu.
Hiljem määrida terpentiini ja vasiliiniga.

Vilbaste, TN 9, 547 (3) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Raudrohi: hea tee külmetuse vastu, eriti kopsude suhtes. Verd puhastav, närvi rahustav, kõhu suhtes heasti mõjuv, järjest juues teeb tugevamaks. Verejooksude vastu mõjuv. Kui nina verd jookseb, eriti selle kange teega loputada, isegi kuiva taimepulbert ninasse panna. Parem aga teda enne ninaloputamiseks tarvitada ja juua. Õitsemise ajal.
Närvide juures ka.

Vilbaste, TN 9, 548 (6) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Mustikaid süüa kopsude tugevdamiseks, parandamiseks, sealjuures peab iga päev enne mustikasöömist vähemalt kümme minutit hingamisharjutusi tegema. Seejärel süüa enne sööki mustikaid kolm korda päevas, pool liitrit korraga.
Mustikaoksi õitsemise ajal noppida. Suhkrutõbe vastu teena üks liiter päevas. Kui janu on, järjest, nii kuidas mõju on.

Vilbaste, TN 7, 486 (29) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Punased kuusekasvud kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 486 (31) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Männitõrva tarvitati kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 491 (6) < Jõhvi khk., Järve k. (1929)
Põdrasamblad kopsunäärme põletiku vastu.

Vilbaste, TN 7, 492e < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Männapungadest tehakse kopsuhaigetele rohtu.

Vilbaste, TN 7, 498c < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Männikasvud tiisikuse- ja kopsuhaigetele.

Vilbaste, TN 7, 666/7 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Heinputk [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuks loomade juures tarvitetakse heinputke juurikaid ja seemneid. Neist valmistet keedis on hää abinõu puhutuse vastu. Heinaputke tee on krampisi vaigistav abinõu, rohi jooksja ja nahahaiguste vastu (pesemisvee hulka kanget teed lisada), ajab gaasid sooltest, parandab kõhuvalu ja on rohuks kopsu limanemishaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 667 (5b) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. Kopsu verejooksu (kolm korda päävas üks supilusikatäis).

Vilbaste, TN 7, 695 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Sookaer. Teiseks oli sookaer. Sellest taimest valmistasid inimesed teed ja jõid seda siis tiisikuse ja kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 697 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Noored männikasvud. Noortest männikasvudest keedeti teed tiisikuse ja kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 721 (8) < Harju-Jaani khk. (1929)
Ristikheina õied. Ristikheina õied keedeti ära ja joodi seda vett kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 721 (10) < Harju-Jaani khk. (1929)
Sibul. Sibul keedeti siirupiks ja pandi suhkrut hulka ja võeti seda sisse kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 731 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Koirohu tee. Kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 731 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Ubalehe juure tee kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 734 (9) < Harju-Jaani khk. (1929)
Pohlaõied. Pohlaõied on kopsuhaiguse vastu. Keeta teed ja juua.

Vilbaste, TN 7, 789a < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Taimede nimed Harju-Madise kihelkonnast 1930 a.
Palutakjas on kopsuhaiguse ja kange köha vasta. Palutakjale tuleb keeva vett peale valada ja seda tükk aega hautada ja siis seda sisse võtta.

Vilbaste, TN 7, 790c < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Arnikavett võtta sisse iga kahe tunni pärast kopsutõbes ehk kui inimene kukkumise läbi viga saanud. Värsketele haavadele, muljumises, põletamises ei või paremat abirohtu leida kui selle rohu sahvti, - parem veel, kui seda joodava viinaga võimalik segada, peale panna. Villu värvitakse temaga kollaseks. Viina sisse pandud, teeb ta seda pruun-punaseks.

Vilbaste, TN 7, 1012 (14) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Põdrasammal (islandi sammal) - kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 10, 253 (13) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Ubaleht. Ubalehe juur on kopsuhaiguse vastu. Teed teha.

RKM I 9, 373 (8) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsu puhastavad: islandi samblik, köömned, nõmmeliivatee, nõges, pärn, raudrohi, teeleht, vesikress, võilill.

RKM I 9, 377 (3) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Aaslangi juure tee (15 grammi 1 liitri vee kohta), päevas 1-2 klaasitäit (supilusikas) kopsukatarri, köha ja seederikete puhul.

RKM I 9, 379 (5a) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Heinputke tee: 1-2 klaasitäit päevas, mõjub südant tervendavalt, on hea rohi rinnahaiguste, kopsulimastuse, paisete, seedimiskorratuste, kõhugaaside, pistete ja krampide vastu.

RKM I 9, 379 (6) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Jooksvarohu tee, 5-10 grammi klaasi vee kohta hommikul ja õhtul on hea hingeldustõve, kopsupõletiku, kopsukatarri, hääle kähisemine, köha ja verekusemise vastu.

RKM I 9, 381 (11) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Luuvaluheina tee (hiirekõrv). 12 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas on veresülitamise, kopsuverejooksu, maost verejooksu, rohke kuupuhastuse, keha- ja kõhuvalude, põrnapõletiku, kollatõve ja põiekivihaiguste vastu.

RKM I 9, 381 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Paiselehe õie tee, 10 grammi kuivatatud õisi klaasi vee kohta puhastab rinda ja on hea rohi köha, kähisemise, kopsukatarre ja tiisikuse vastu.

RKM I 9, 385 (23) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Tammekoore tee, 5-10 grammi kuiva koort klaasi vee kohta, 1-2 klaasi päevas mõjub südant tervendavalt, verejooksu vaigistavalt, oksendamise puhul, näärmetõve, põie- ja kopsukatarri puhul.

RKM I 9, 373 (7) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsukatarr: aedvaarikas, jooksvarohi, lina, maasikas, paiseleht, raudrohi, tamm, teeleht.

RKM I 18, 96 (14) < Iisaku khk. (1984)
Põdrasammal (islandisammal) - kopsuhaigele.

RKM I 18, 96 (25) < Iisaku khk. (1984)
Männiõied ja -kasvud - kopsuhaigusel ja nii edasi.

RKM I 18, 116 < Tallinn (1984)
Idanenud teravili. (H. Schmidt - arst Rootsist)
1950. aastal viis doktor Kollasis mind mõttele, et AUKSON-B-rühma kuuluv vitamiin, mis on tähtis element organismi rakkude ülesehitamisel, hävib leiva küpsetamisel.
Alustasin katseid värskelt peenestatud täisteradega, mida pean vajalikuks toitumisalastes katsetes, seepärast, et AUKSON, mida leidub nisuterades, kaotab efektiivsuse, puutudes kokku õhuhapniku ja niiskusega. Katseid tegin alguses oma perekonnas, andes hommikusöögiks „Kihteri kisselli“, mida valmistatakse värskelt peenendatud teraviljast. Doktor Kollasise juhise kohaselt valmistati hommikusöök tooretest nisuteradest, mida eelnevalt niisutati 12-24 tundi. Selle aja jooksul muutus tera pehmeks ja hakkas idanema. Sellist teravilja serveeriti ühele inimesele, täiskasvanule või lapsele, 50-100 grammi. Öö jooksul niisutatud ja idanenud teravili segati vähese suhkru ja täispiimaga, kuumutades seda kuni keemiseni. Selliselt serveeriti seda hommikusöögiks. Lisada võib veel aed- ja puuvilja, samuti täisteraleiba (kroovimata täistera jahust). See aitab teravilja ravivat toimet tugevdada, kuna püülijahust on AUKSON hävinud. Katsete tulemused osutusid üllatavaiks. Kadusid peaaegu kõik haigusnähud. Selliselt ravisin bronhisõlmede tuberkuloosi. Hakkasin ise kasutama hommikusöögiks idanenud teravilja. Olin siis 54-aastane ja mul oli osaline kiilaspäisus, juuste haprus, hallinemine. Mõne kuu möödudes muutusid mu juuksed uuesti tihedaks ja läikivaks, samuti paranes nägemine, kasvasid vaimsed ja kehalised võimed. Sellest ajast ei söö ma saia, nuudleid, makarone ja muud, vaid ainult täisterasaadusi. Ka ei tarvita ma suhkrut, suhkrust valmistatud toite. Rohkesti tarvitan aga värsket toorest aedvilja ja puuvilja.
Eriliselt sügava mulje jätsid tervistumised haigete kopsudega laste juures ja vanurite paranemine mitmesugustest haigustest. Mitu last olid enne ravi astmaatikud. Juba 4-5 ravipäeva järel kadusid lastel astmahood. Nõrgalt arenenud lapsed hakkasid arenema normaalselt ja nende endokriinne (sisenõristus) süsteem muutus normaalseks. Lapsed arenesid vastavalt oma vanusele, hambad ja juuksed tervistusid.
Valmistamise õpetus:
Võetakse kuivi nisuteri arvestusega 50-100 grammi inimese kohta. Puhastatakse kõrvalainetest, pestakse jooksva vee all ja pannakse niiskena ühtlase kihina taldrikule, kaetakse niiske marliga ja asetatakse võimalikult sooja ja niiskesse ruumi. Sõltuvalt soojusest idanevad terad 12-24 tunni jooksul. Tarvitamiseks on vili valmis siis, kui selle idu on arenenud 1 mm pikkuseks. Idanenud vili pestakse uuesti, kuni vesi muutub selgeks, siis peenendatakse hakkmasina abil. Saadud taignataoline mass lahjendatakse piimaga vedela supi taoliseks, seejärel kuumutatakse keemiseni. Keeta segu ei tohi, siis lagunevad fragmendid ja vitamiinid, mis tekivad tera idanemisel. Igale kogusele, mis toodeti 50-100 grammist kuivteradest, võib lisada 1 supilusikatäis võid ja 1 teelusikatäis mett.
Terad tuleb täielikult ära kasutada koos kõikide koostisosadega, ka väliskestaga, kuna selles sisalduvad fermendid ja vitamiinid ning mikroelemendid on vajalikud organismi rakkude kasvamiseks ja närvikava tugevdamiseks.
P.S. Idanenud teravilja võib kasutada ka keetmata, süües seda toorelt. Selleks on vaja idanenud terad hoolikalt pesta ning väga hoolikalt närida. Lastele võib selliseid teri maitsvamaks teha õunapüree ja rosinate juurdelisamisega.

Vilbaste, TN 5, 3 (12) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Aaloevett põlenud kohale panemiseks ja kopsuhaiguste puhul.

Vilbaste, TN 5, 3 (15) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Ubalehe teed kopsuhaiguste puhul.

Vilbaste, TN 5, 4 (16) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Kopsusambla teed kopsuhaiguste puhul.

Vilbaste, TN 5, 11 (3e) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Nõgesejuurte tee - kopsuhaigetele.

Vilbaste, TN 5, 11 (3g) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Põdrasammal - köha-, tiisikuse- ja üldse kopsuhaigetele (keedeti ära).

Vilbaste, TN 5, 12 (3m) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Männikasvu tee - kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 5, 201 (6) < Kanepi khk., Valgjärve v. (1934)
Männi ja kuuse noori kasve tarvitati kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 5, 206 (1) < Tartu l. (1934)
Taimede tarvitamisviise.
Teesid valmistatakse paljudest taimedest. Neist teeks tarvitatavaist taimeist tunnen: raudheina tee, kummelitee, õunakoore tee, pohlaõie tee, maasikaõie tee, tümmijaani tee (saaremaa keeles), koirohu tee, osjatee, piparmündi tee.
Neist suurem osa on köha ja muude kopshaiguste vastu.

Vilbaste, TN 5, 228 (7) < Tartu l. (1934)
Kui kellelgi on kopsus röga, siis võetakse ja tehakse kuivatatud ja kokkupressitud pärnaõitest teed. Aitab mõne päeva järel.

Vilbaste, TN 5, 602 (6) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Pedaja. Männa noori kasve, mis on vaigused, kuivatatakse ära ja kopsuhaiged tarvitavad, keedavad sellest teed ja söövad vaiku. (Öeldakse, kui pedajakasvud lasevad lonti, siis on paras nisukülv).

Vilbaste, TN 5, 602 (10) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Palukobrik (samblik): kopsuhaiged keedavad omale.

Vilbaste, TN 7, 1178 (57) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Saarepuu õite keedis, kaks teelusikatäit klaasi vee peale kaks korda päevas. Nõrgestatud kopsude juures.

Vilbaste, TN 7, 1180 (66) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Raudhein ehk verehein. Keedis, üks klaas kaks korda päevas vaigistab verejooksu kopsust.

Vilbaste, TN 7, 1190 (49) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Teelehed: keedis, üks tass päevas - köha, kopsu verejooksu ja kuse mitte kinnipidamise vastu, mesilase piste vastu, rohkete mensete vastu.

Vilbaste, TN 7, 1210 (30) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Põdrasambla tee - kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1219 (1b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Rauarohu teed juuakse verevaesuse ja kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1222 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kui saar läheb lehte, ei tule enam öökülma. Saaretõrva võetakse sisse veresülgamise korral (kopsuhaiguse tagajärjel). Tilgutatakse üks-kaks tilka munavalgele ja võetakse sisse kolm korda päevas. Munavalgega sellepärast, et ei jääks halb maik ja lõhn suhu.

Vilbaste, TN 7, 1223 (13) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kui on kopsud haiged, tuleb süüa palju kõrvitsatoite.

ERA II 170, 687/8 (6) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Lina. Linaseemned sisaldavad rasvast õli, mitmesuguseid ekstraktaineid ja ka vaha ning liimi. Nende linaõliste ainete tõttu mõjub lina pehmesti kõigi inimese kui ka looma organismi ilanahkade peale. Linaseemne tee mõjub limavabastavalt, erutust vähendavalt - tarvitatakse kopsuhaiguste ja ummuksuse puhul, viimasel juhul sellepärast, et ta teeb kõhu lahti. Ka neelatakse kõhukinnisuse puhul alla terved linaseemneid, mis kergendavad väljaheidet.

ERA II 170, 696/7 (17a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Teeleht. Teelehe tee on hää igasuguste limanemiste vastu, puhastab verd ja soodustab sisenõrestusi, seepärast kasulik tarvitada köha, kopsukatarri, palaviku, nõrga põie, kõhulahtisuse ja maolimastuste vastu ning suud loputades kaotab ka hambavalu.

ERA II 170, 696/7 (17b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
[teeleht] Mahla saadakse värsketest lehtedest surumise teel, mida sellejärgi läbi puhta linase riide pigistatakse. Seda mahla vähese veega segatult võetakse sisse 2-3 teelusikatäit korraga paar korda päevas kopsulimastuse puhul. Haavad paranevad selle mahla abil kiiresti, samuti kaitseb see veremürgituste eest.

ERA II 170, 697/8 (19) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Võilill. Kogu taimest valmistatud tee virgutab organismi korralikule tegevusele, tervendab verd, puhastab kopse, seedimisorgane, neere, maksa ja parandab nende vead. Eriti hää on ta seedimisorganite nõrkuse ja ummukuse vastu. Nende haiguste korral võetakse sisse ka mahla, mis pressitakse värsketest vartest ja juurtest, 5-6 nädala kestel kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, kaks supilusikatäit korraga. /---/ Tarvitatakse ka võilillepiiritust, milles mahla piiritusega pooleks, mõned korrad päevas 2-4 tilka korraga. Neeruhaiguste puhul on parem tarvitada teed kui ka tinktuuri. Kui mõnd haiget nimetatud hulk (arstirohtu) liialt ärritab (erutab), siis tuleb anda arstimit nii mõõdukalt, kuidas haige tervis välja kannatab.

EFA I 16, 99 (44) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Linnurohu tee on kopsurohi.

EFA I 19, 135 (9) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Traan), s. 1913 (1997)
Aaloe - põletamise haavad ja inimesed joovad, kui on kopsud haiged. Mett ja aaloed ja veel midagi ja siis joovad.

EFA I 19, 167 (13) < Omski obl., Kalatšinksi raj., Uus-Viru k. (s. Kanamart), s. 1934 (1997)
A pišma, see on petšen, kõvakopsu vasta. Tal on hia hais, ku keedad. Kõvakops on paremal. Kui juod viina või süöd niukest asja. Ja kui teed kõva tüöd ja ruttad viel ja korraga võib hakata valutama.

EFA I 19, 168 (14) < Omski obl., Kalatšinksi raj., Uus-Viru k. (s. Kanamart), s. 1934 (1997)
Mat-i matšihha, kasvab kuskil kraavis. Siest valutab maks ja daaže kopsud on haiged. Vaja tšaid keeta ja juua.

EFA I 19, 168 (16) < Omski obl., Kalatšinksi raj., Uus-Viru k. (s. Kanamart), s. 1934 (1997)
Kärbseseen, kopsud ku on haiged. Korjad, kuivatad ära, ostad spirti või viina, mitte punast, vaid valget. Ja paned selle, noh rjumkat pudeli peale. Nigu sa täna kell 12 paned, nii homme 12 tee lahti. Sutki ta seisab viina või spirdi sees. Kurna ära läbi marle, poomvillaga. Ma ise olen teinud ja joonud. Mul valutas ka kõvasti rinde alt ja magu. Olaf ütles, et kuule, Salme, sa korja noid kärbseseenesi ja joo. No ja ma ostsin viina ja tegin. Iga päev lusikatäis enne söömist. No i vsjo, delilsja. Ma mõtlesin, et ta on kihvtitatud ja teeb paha. Punane vesi nagu punane viin. Hia rohi, aitab.

EFA I 21, 107 (7) < Kanepi khk., Krootuse k. < Pihkva obl., Velikije Luki l. (Kallis), s. 1913 (1997)
Verihain - tuu om kopsurohi. Köha ja astma aigu tetti tii ja pidevalt pidi juuma.

EFA I 26, 19 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1997)
Mailane ravib jooksvat, luuvalu, halba seedimist.
Jaanikuus korjas vanarahvas hoolega mailast, mida kutsutakse Viljandi pool jaanirohuks või jooksjarohuks, soehambarohuks aga Lõuna-Eestis (Valga, Võrumaa, Pärnumaa). Seda taime peab tundma. Teda leidub kuivematel niitude või võsa ääres, on 12-15 cm pikkuse varrega, õied on helesinakad (mitte ära segada äraunustamislille õiega), vahel valged, on kobaras taime tipus. Mailasel on karvased lühivarrelised munaja kujuga lehed. Vars on kare ja lamavalt maas, aga õie osa hoidub püsti (oluline tunnus varrel!). Keeta sellest taimest keedis, mis jääb pruuniks nagu kohv. Juua 1 klaas seda päevas 3-4 korda, kui on jooksva, luuvalu, nõrk seedimine, samuti kopsu- ja maksahaiguse ajal. Korjata tervet taime. Teha sellest ka teed. Seda juua, kui hääl läheb ära, oled külmetanud ja põis haige, sobib ka kurgu kuristamiseks (teha siis kangem tee).
Kui teha sellest tinktuuri, siis saab sellega ravida haavu ja sammaspoolikut, ohatisi.

EFA I 38, 30 (18) ja 33 (10) < Tarvastu khk., Järveküla k. (1999)
Üks naine keetis rohtu tammekoorest, see oli kopsurohi ja kui kurk haige. „Purtsi rohi“. Nüüd on ka käinud paljud seda küsimas, aga ei ole enam saada. Üks aine seal tuli tõrvavabrikust, seda ei saa enam nüüd, sellest oli pruun. Kõiksugu maarohtusid ka keedeti. Angiini vastu ka.
„Purtsi rohi“ oli kopsurohi. Seal olid siis kõik sees, tammekoored, männikasvud ja ma ei tea, kas kuusekasvud. Leotati ja keedeti ja alkoholi oli ja rahvajutu järgi seal pidi isegi piss sees olema. Seda joodi sisse, pidi aitama, sellepärast, et nende oma poeg sellega ennast ravis, temal oli keegi vana saksa arst seda [Purtsitammel] õpetanud. Seda pissi ei tea, kas oli oma või võõras, ega seda keegi ei avaldanud, anti pudeliga kätte ja millest ta oli. See on nihukene rahvajutt, et kes teda siis keetis. Mina olen ka teda ainult korra suuga maitsnud. Aga siinsamas see Ilvese Linda, see vist ravis ennast sellega välja, olid ka kopsud.

EFA I 101, 183 (21) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lina (harilik - Linum usitatissimum) - kasvab põldudel kultuurtaimena ja metsikult linaligude lähedal. Ravimina kasutatakse seemneid; keedis parandab põiepõletikku, abiks tripperi ravil; puder parandab paistetust ja paiseid; tee pehmendab valu, kuiva köha, kopsuhaigust, kõhukinnisust; linaseemneõli koos lubjaveega ravib tulehaavu. (Kuuldud rahvalt, võetud kirjandusest 1980. a.-l.)

EFA I 101, 185 (30) < Rapla khk. (2006)
Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

EFA I 101, 190 (44) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Vilbaste, TN 9, 197e < Räpina khk. (1965)
Suuvitsto - soovitstu (madal põõsas varsokstega mille otsas tihe valge õis. Õitseb sinika marjade valmimise ajal. õis ja ka varred vänge uimastava lõhnaga ja nagu sugu mürgised kuivatatud õite teed tarvitati kopsu haiguse vastu)

Vilbaste, TN 7, 986 < Vastseliina khk., Misso v., Käbli k. (1937)
Paluohakat tarvitati theena loomadele ning ka inimestele rohuks kopsuhaiguste vastu.

RKM II 21, 103 (17) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Paiseleht - paesete peäle pannes olla eä parandama. Palaviku ja nõrkuse korral paise lehed peale pannes ja riidega kinni mässitult olla eä rohi. Teeks keedetult puhastada kopsu ja rinnad eäks. Tiiskuse (tiisikus) vasta olla eä rohi.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.8) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Paiseleht (vannid, teena); metsauba (vannid, teena); ubalehed (teena); takjas (lehed) – kopsuhaiguste vastu (tiisikuse).

RKM II 75, 367/8 (4) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Leesigu tee (sedamoodi, kut pohla lehed ja varred) on pöiehaiguste, kopsuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1189 (42) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Värsked paiselehed haudunud kohtadele, paisete ja roosi vastu. Pulber kuivadest lehtedest: üks-kaks noaotsatäit tassi vee pääle kopsuhaiguste, hingeldamise, tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1049 (26) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Põdrasamblast valmistatakse teed kopsuhaiguste eriti tiisikuse vastu.