Rahvapärased taimenimetused
Ubinahein
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
E 49741/2 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Teevee jaos korjata, enne jaani omava hääd ja terved juvva:
1.Mehitsehainad. Tee.
2. Maasikahälmed ja -varred, liivamaa päält.
3. Pihlakahäälmed. Tee.
4. Ubinahainad, on küll enamb rohi kui alatine tee juua.
Need keik enne jaani korjata, kui häälmed veel nupun on, vilun kui vaatada ja hoita, et ei kopita. Ja peran ahjun hästi kuivatada. Siis on hää tee.
RKM II 303, 272 < Tartu l. < Võrumaa (1973)
Kummel.
Kummel, mis aiaveeren kasvan - aiaveere kummel. Sellel on ikka suurem mõju. Ubinahein ka nimetatakse. Tal on väga vänge hais. Apteegis on teine, valgete lilledega. Ubinaheinal kollane nupuke otsan. See on kõige parem palavikurohi. Ka köharohi.
Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Ubinaheina tee aitas köha ja paistetuse vastu.
Vilbaste, TN 3, 199 < Võnnu khk., Mäksa v., Sootaguste k. (1932)
Arstimiseks [tarvitatakse]:
Ubinaheina, sookaelmeid, veriheina.
Vilbaste, TN 3, 579 (1a) < Tartu l. < Otepää khk. (1932)
Ubinahein ehk kummel kasvab maal, õuedel ja põllupeenardel. Ta on väike rohtaim ja ladvas kasvavad tal õunataolised seemnepungad. Teda tarvitatakse teeks, mis kopsuhaigetele rohuks on.
Vilbaste, TN 7, 852 (132) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Ubinahein [rahvapärast nimetust pole kirjas] - teeks.
Vilbaste, TN 7, 868 (1) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Arstirohud.
Ubinahein (kummel). Rohi külmetuse vastu.
Vilbaste, TN 5, 3 (2) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Ubinaheinu teena palaviku puhul.