Rahvapärased taimenimetused
Kõrvits
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 193, 489 (28.2) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Pajusi as. (1938)
Pikaldase kõhukinnisuse puhul on hää vahend süüa toorest riivitud kõrvitsat mingi marjamahlaga.
ERA II 193, 497 (30.7) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
[Soolteussid]
Kõrvitsaseemneid toorelt süüa. (Kõrvits - Cucurbita pepo L.)
ERA II 202, 20 (28b) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
[Kõhuusside vastu.]
Head on kõrvitsaseemned ka.
RKM II 90, 166 (38) < Märjamaa khk. (1959)
Laiussi vastu olla kõrvitsaseemned olnud.
RKM II 159, 60/1 (2) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Paelussi väljaajamine.
Kõrvitsaseemned, värsked või kuivatatud, puhastati kestast, hõõruti peeneks pulbriks. Võeti enne sööki noaotsatäis ja joodi vett peale.
RKM II 160, 209 (22) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Paelussi vastu söödi kõrvitsaseemneid.
RKM II 169, 399/400 (600) < Sangaste khk. (1963)
Paelussi rohi.
150 kõrvitsaseemend ära koori, hommikul tühja kõhuga ära süüa, pits viina pääle juua, kahe tunni pärast 1 tl inglisesoola 1 kl vee peal sulatada, teega kõhu lahti, see ajavat paelussi välja.
RKM II 186, 43/4 (10b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Usside vasta kadakamarjad ja kõrvitsaseemned, söödi kuivalt ja rüübati vett peale.
RKM II 375, 238 (43) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Paelussi aeti välja kõrvitsaseemnetega. Selleks tuli 100 kõrvitsaseemet ära süüa. Need olid mürgised ja paelussi ajas sooltest välja.
RKM II 380, 40 (95) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Kõrvitsaseemneid kasutati soolenugiliste tõrjeks.
RKM II 384, 183 (54) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Paeluss.
Paelussist oli raske vabaneda. Söödi toorest sibulat ja heeringat üks päev. Teine päev oldi hoopis söömata, nii korrati mitu päeva. Iga kord ei ole ka see aidanud. Söödud oli ka ainult kõrvitsaseemneid.
RKM II 391, 432 (26) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Kui lastel olid solkmed, anti ussiköömneid, kõrvitsaseemneid ja petrooleumi suhkruga.
RKM II 443, 21/4 (39p) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Kõrvitsaseemned süüa hulgi on kõhuusse vastu ja nii edasi.
Vilbaste, TN 1, 962 (17) < Kihnu khk. (1942)
Kõrvits. Toored seemned „viigi“, paelussi vastu.
Vilbaste, TN 7, 911 (a, 23) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Keedetud kõrvits hävitab usse.
RKM I 12, 244 (59) < Tartu l. < Valga l. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Kõrvitsaseemneid toorelt süüa, ajab paelussi välja.
Vilbaste, TN 7, 1026 (60) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Kõrvitsaseemned.
Vilbaste, TN 7, 1210 (22) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kõrvitsaseemed keedeti jõeveega savinõu sees süldisarnaseks paksuks ja võeti sellest hommikul ja õhtul kaks-kolm supilusikat sisse kivihaiguste vastu.
Vilbaste, TN 7, 1223 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kõrvitsaseemnete söömisega hävitatakse paelussi. Selleks tuleb olla üks päev söömata. Siis tuleb süüa üks suur heering kolme sibulaga (sibulaid ei tohi noaga lõigata, vaid tuleb otse hammustada sibula küljest) ja natukese aja pärast ühe-kahe kõrvitsa seemneid. Juua ei või.
Vilbaste, TN 7, 1223 (13) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kui on kopsud haiged, tuleb süüa palju kõrvitsatoite.
EFA II 2, 172 (3) < Omski obl., Ivanovka k. (1995)
Kui lastel on väiksed valged ussid, siss pead kõrvitsaseemneid andma.
EFA II 18, 196 (33) < Rõuge khk., Lompka k., Tsukimäe t. (1995)
Kui olli latsõ, nuil olli kõtuussig. Paelussi vasta omma kõrvitsasiimne. Linaluug - kas tuudi apteegist midägi vai... tšasnok oll vast neide jaos. 2-3 cm, nuu omma liinaluug, naid om mul ollu, 10-15 cm omma solkme, noid olõ ka küll nännü. Millest na tulli, kas oll ihu must vai oll aig sääne...
EFA II 22, 158 (24) < Kanepi khk., Magari k., Kõosaare t. < Urvaste khk., Kurenurme k., Matto t. (1997)
Paeluss oll, sii, kel oll, siis söönu kõrvitsasiimnet, ja oli 25 meetrit ollu, kui oli välla tullu.
EFA I 26, 17 (30b) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Kui oli olemas kõrvitsaseemneid, siis neid söödi toorelt - alati aitas see välja ajada nii solkmeid kui paelussi.
Vilbaste, TN 7, 626 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Vaarikad: teeks. Turvas: loomadele põhuks, kütteks, maarammutamiseks. Tomat. Rukis, nisu: jahuks. Oder, kaer: jahuks, tanguks. Kapsas, porgand, kaalikas, naeris: toiduks, supiks ja muuks toiduks. Peet: liha juures maitseainena. Kaer: kisselliks. Sigur: kohviks. Kurgid, kõrvits: söögiks. Kadakas: kõva tarbepuu. Kõik puud kütteks.
Vilbaste, TN 7, 396 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Köömned - pannakse vorsti sisse maitse ainena.
Seened - tarvitatakse söögiks.
Pitersell - pannakse supi sisse.
Tilli - tarvitatakse supi juure maitseainena.
Kurk - süüakse.
Kõrvits - keedetakse suppi.
Hapuoblikas - süüakse ja keedetakse suppi.
Mäerõigas - pannakse sousti sisse.
Peet - tarvitatakse söögiainena.