Rahvapärased taimenimetused

Saarepuu

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 37, 62 (60) < Jõhvi khk., Järve v., Kukuruse k., Joorami t. (1931)
Saarepuulehtedest tee on jooksva vasta.

H I 5, 582 (6) < Kolga-Jaani khk. (1894) Sisestanud Ave Tupits 2001, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Tuul Sepp 2010
Jooksvatõbe arstida. Kevadil, kui saarepuu lehed alles väikesed ja vaigused on, kuivata neid varjulises paigas ja joo nendest tehtud teed (kas suhkruga ehk ilma) nii palju ja sagedasti iga pääv, kui süda vasta võtab, ja paari kuu pärast on haigus kadunud. (Mitu minule tuntud haiget on selle rohu läbi terveks saanud, sellepärast oleks soovida, et see rohi laiemalt tuttavaks saaks. Ainult üks näitus: minu isa M. Koit oli kaks ja pool aastat jooksvahaiguses ja nõnda rängasti, et mitu arsti, isigi üks kuulus professor temale enam terveks saamist ei lootnud. Kui haigus juba nõnda kaugele oli läinud, et haige juba mõned korrad ära minestas ja ühestki arstirohust abi ei saanud, siis hakkas ta seda teed jooma ja sai kolme ja poole kuu pärast täiesti terveks, elas peale selle veel kümme aastat, suri rohkem kui 70 aastat vanana ja mitte jooksvahaigusest. Üks minu sugulastest, kes ka kõrges vanaduses ühe õnnetuse läbi surma sai, oli ennast raskest jooksvahaigusest saarepuu tõrva läbi terveks teinud. Viimne on aga raskem saada ja peab väga vastameelt olema sisse võtta. J. Koit.)

H II 46, 880 (6) < Ambla khk., Tapa (1894)
Tiisikuse vastu keedetakse kuuse, männa ja kadakapuu kasude vett, kusjuure ka veel lusikatäis hanerasva lisatakse. Siis seda segi sisse juua; ka saarepuulehe tee olla hea.

H I 9, 147/8 (117) < Viljandi khk. (1897)
Vere kinnipanemise rohuks on sarnane saarepuu laastu, mis järgmisel kombel on kodu toodud. Neljaba õhtu, kõigist nägemata, mine saarikusse, astu ühe saare juurde ja lõika tema tüve päält vastaoksa (see on: alt ülespoole) üks õhukene laastukene ja [pead] teda iga nelja tuule poole keerutama. Siis vii see laastu kodu, mille juures sa mitte ei tohi tagasi vaadata, kuuled sa selja taga mis tahte... On veri kusagilt raiutud ehk tõugatud haavast jooksmas, siis ei ole muud tarvis, kui seda laastud pääle panna, ja veri on kinni.

E 84051 (316) < Mustjala khk., Mustjala v., Ninase k. (1933)
Värske saarepuu ajab põledes valget vahtu, sellega arstitakse soolatüükaid.

H II 58, 273 (17) < Jüri khk. (1897)
Jooksvat arstida: Paburitskipuid keeta, seda vett juua; saarepuu pungasi ja pihlakaõisa segamini keeta ja seda vett juua.

ERA II 58, 641 (19) < Pöide khk., Laimjala v., Saareküla k. (1933)
Jooksvahaigusest valutavad kohta ropsitud (viheldud) kõrvetavate nõgestega; pandud sinna noore saarepuu lehtist kompresse; lastud mesilastel seda kohta nõelata, on tehtud sipelgapatti, milleks võetud sipelgaid koos nende pesaprügiga.

ERA II 205, 321/2 (2) < Tallinn l. < Keila khk., Saue v., Äesma k. (1939)
[Ussihammustuse puhul]
Keeda saarepuu koort nii kaua kahe toobi veega, kuni kahest toobist jäeb järel üks toop. Ka saarepuu koort ehk lehti või ka saarepuu seemneid võib olla üks toop, nii-öelda üks kolmandik. Seda keeda kahe toobi veega, seni kui jäeb järele üks toop. Seda keedist määri peale ehk ka rüüpa sisse. Ja see võtab ussi kihvti mõju. Niisamuti talita ka alkoholiga, mis võtab mürgi mõju.

ERA II 193, 490 (28.6) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Nõmavere k. (1938)
Saarepuu (Fraxinus exelsior L.) koore tee [kõhukinnisuse vastu].

ERA II 202, 21 (31) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Kuulmist tagasi saada.
Võta saarepuu mahl kuuma pliidiraua peale, et soe on, lase seda kõrvaauku, pese siis kõrv puhtaks, kasta vatitükk saarepuu mahla sisse ja hõeru kõrva äärt sellega.

Vilbaste, TN 7, 263 (20) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Saarepuu lehed on vannitamiseks.

Vilbaste, TN 7, 450 (2) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Saarepuu - hambarohi.

ERA II 125, 188 (16) < Jõhvi khk., Vasavere k., Kalmu t. < Iisaku khk. (1936)
Ussihammustuse alandab piibuprosko, keedetud saarepuu vesi ja või.

Vilbaste, TN 7, 473 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Saarepuu kasudest tehakse teed tiisiku vastu.

Vilbaste, TN 7, 491 (3) < Jõhvi khk., Järve k. (1929)
Saarepungad tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 672 (10) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Saarepuu koored ja õispuu koored keedetakse ja pannakse mett sisse köha vastu. Õispuu koori pannakse vähem, sest nad on kihtised.

Vilbaste, TN 7, 1178 (57) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Saarepuu õite keedis, kaks teelusikatäit klaasi vee peale kaks korda päevas. Nõrgestatud kopsude juures.

RKM II 20, 554 (1) < Viru-Nigula khk. ja rannakülad. (1950)
Vanaaegsed arstimisviisid.
Kui jooksvahaigust kannatad, võta toores saarepuu ja koori tema nõnda ära, et koorealune mähka puu peale alles jääb, seda mähka kaabi nüüd noateraga puu küllest lahti ja leika peeneks tükikesteks, milledele keeva vett tassi sisse peale kalla. Kui jook parasjagu jahtunud, võta kaks korda päevas supilusikatäis endale sisse. Küllap nääd, jooksva kaob kohe kui tina tuhka.