Rahvapärased taimenimetused
Porss
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik küüvits Andromeda polifolia
- harilik porss Myrica gale
- sookail Ledum palustre
- soovõhk Calla palustris
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 260, 429 (54) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Kõht lahti. Porsavett või söö kuivi porssi.
RKM II 379, 466/71 (7) < Viru-Jaagupi khk. < Lüganuse khk. (1985)
Luudehaigused.
Minu õemees jäi haigeks. Saand arugi, mis tal viga oli. Karjus kondivalu ja keha läks tal sihukeseks imelikuks, oli paistes ja tursus ära siit-sealt, oli plekiline, kohe kole oli igatepidi näo ja teo poolest. /---/ Üks nendest, Miili Koljal, kuulus kodus ja kaugemal. Tema teadis ja tundis maarohtusi, tema oskas sõnu, tema mõistis masseerida ja veel muud, mida harilikud surelikud ei teadnud. Tema juurde mindi hädaga. Miili tuli ja lubas mehe terveks teha. Käskis osta mitu pudelit tinaturkat (denatureeritud piiritus, mida eesti ajal müüdi). Käskis metsast ja rabast korjata porssa, saarepungi, saarekoort, pohlavarsi, kasekäsna, mustikavarsi, seal oli teisi rohtusid veel, ma kõiki enam ei mäleta. Läksime metsa ja korjasime neid mitu kotitäit. Panime sealt igat sorti vanni ja valasime keeva vett peale, sinna hulka tinaturkat ka. Vanni peale paar-kolm pudelit. See polnd ju kallis, seda jõudis osta. Ja kui nüüd oli vesi paralt ära jahtunud, segati vett ja siis tuli haigel vanni minna. Pidi ennast seal leotama, liigutama, loputama ja soputama. Sedasama vannivett pidi ta ka mõne lonksu sisse võtma, et oleks seespool ja väljaspool. Iga päev oli pool tundi vannis. Tegime talle 22 vanni ja siis oli mees terve ka. Iga vanniga mehe tervis läks paremaks, viimaks täitsa hea. /---/
RKM II 384, 166/7 (21) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Kopsuhaigus, tiisikus.
Tiisikust parandav ainuke rohi oli porsaokstest ja -käbidest tuhalehelisega keedetud vedelik, mida võeti üks supilusikatäis kolm korda päevas enne sööki sisse. Mina jäin kolmeteistmeaastaselt tiisikusse. Suvest sügiseni kasutasin ¾ pudeli sellist rohtu ära ja sügiseks olin terve, läksin kooli. Oli küll mõru võtta, kuid kui terveks tahad saada, pidi võtma. Naabri poiss jõi kitse piima ja mett, väikse lapse pissi, kuid ei aidanud, suri ära.
Vilbaste, TN 3, 545 (6) < Tartu l. (1932)
Porsarohi: saab vanne ja pannakse õllele juurde.
Vilbaste, TN 11, 5k < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Myrica gale - porss. Eraldatakse suve- ja talveporssa. Kasutatakse käbikesi õlletegemisel ja viinas leotisena mingi haiguse vastu.
Vilbaste, TN 1, 798 (b 1, 2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Porss (Myrica gale). Kärnatõve ja naha kesteldamise vastu keedeti lehti ja varsi ja pesti keedisega.
Porssi varte ja lehtede keedist lisati mõnel pool koduõllele sisse selle valmistamisel, et jook parem “murraks”.
ERA II 201, 255 (9) < Karja khk., Leisi v., Päitsemäe k. (1938)
Kui kõht lahti, tuleb katkihõõrutud porssi süüa.
Vilbaste, TN 7, 80 (36) < Martna khk., Martna v. (1929)
Myrica gale L. (porss). Pannakse kalja sisse maitseks
Vilbaste, TN 7, 440 (a) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Pähküla k. (1930)
Sigurit tarvitatakse kohvi valmistamiseks.
Nõgesest keedetakse suppi.
Jänesekapsast lapsed söövad.
Porssi tarvitatakse õlletegemise juures omalate asemel.
Apuoblikaid lapsed söövad.
Omalatega tehakse olut.
Päevaroosi seemneid süüakse.
Seent tarvitatakse toiduks.
Murulaugust valmistatakse kartuli sousti.
Mäerõigast pannakse värske liha soustisse.
ERA II 191, 313 (29) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Nurme as., Lillevälja t. (1938)
Õlut tehti vanasti rohkesti, jõuluks ikka 2-3 vakka. Ühest vakast saab 120 toopi õlut. Odralinnased. Umalaid kaks naela vaka jaoks. Porsse pandi ka mõni kamalutäis, kui neid oli. Meski - kui umalaid pole kas mette. Umalaid keedeti äraldi. Mõni tegi seda ka, et valas raba sisse - said seal kividega veel uie keedu /---/.