Rahvapärased taimenimetused
Vererohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 32, 631/2 (101) < Räpina khk. (1889)
Vererohud, takjajuured ja kahruohtja juured keedetud kokku ja antud juua, need aidanud verekusemise vastu.
E 29574 (95) < Viljandi khk. (1896)
Vererohud, takjajuured ja kahruohtja juured keedetud kokku ja antud juua, olnud head verekusemisele.
ERA II 308, 102 (76) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Raudrohi ehk vererohi, keedeti teena verejooksu vastu. Ku ninast verd jooksis, siis hõeruti katki ja pandi nina sisse. Siis jäi pidama.
ERA II 27, 340 (39) < Nissi khk., Laitse v., Laitse as. (1930)
Vererohud, suured valged tarjad peal. Kui inimesel on vähe verd, siis joodakse seda vett.
ERA II 27, 340 (40) < Nissi khk., Laitse v., Laitse as. (1930)
Köha vasta on ka vererohud head.
Vilbaste, TN 1, 795 (1) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Raudrohi (Achillea millefolium L.). Raudrohi, ka vererohi. Lehti peeneks hõõrutult tarvitati värsketele haavadele panekuks vere sulgemiseks.
Vilbaste, TN 2, 307 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Vererohi (kasvab 0,5-1 meetri kõrguseks, tal on pehmed varred, kui katki murda, siis tuleb nagu veri, lehed on mitmeharulised; kasvab viljaaedades ja ka harva kraavikallastel). Teed tarvitatakse kopsuhaiguste vastu.
Vilbaste, TN 7, 374 (1) < Jõhvi khk., Toila v., Voka k. (1930)
Vererohud. Vererohud on siis hääd kui lehm punatõves on. Keeta ära ja lehmale sisse anda.
Vererohud on ka tiiskuse vastu. Tehakse teed, põletatakse suhkru ja viina segu tee sisse, juuakse pool klaasi korraga.
Vilbaste, TN 10, 279 (10) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Kadrina (end. Vaigar), s. 1914 (1966)
Verehurmarohi, vererohi, sügeliserohi. Mahlaga määriti sügelisi ja see tegi terveks.