Rahvapärased taimenimetused
Pedakas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
E 49752 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Kevade võta noort röaorast ja pedaka- ja kuusekasusid, keeda padas hästi ära, sellega võib niisugusid haikuisi määri, kui ihu sisen mulgud on ja mädanevad. Saab tervest.
RKM II 269, 243/4 (206) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Sii om kah umberohi.
Kuuse- vai pedajavaik vai tõrv, see hästi vedel, mis om õkva puu siist vällä tulnu. Sii pannas selle haige kotuse pääle, pannas kas mõni paise- vai tiileht pääle, nii et sii vaik ei jää mähise külge. Sii om väga hää rohi kui sel hädal viil algus, ta ei lase enam sinna musta sisse minna ja tiib haava puhtaks, kisub kuumuse vällä ja siis häda ei saagi rohkem edasi minna. Mina ise olen seda alati tarvitanu; vana haavale om ta kah väga hää, teeb ruttu terves.
RKM II 391, 429/30 (20) < Urvaste khk., Antsla l. (1985)
Kopsuhaige inimene pidi sööma toorelt kevadel pedajakasve ja jooma kanarbikust teed.
Vilbaste, TN 1, 385/7 (155)a < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Mänd; pedajas, pedakas [Pinus silvestris].
/---/ Männaõisi peetakse tiisiku vastuliseks rohuks: nendest teed teha ja juua, ka seda tee auru sisse hingata aitavat parandavalt. Olen ka kuulnud tõrva (vaigu) söömist, mis puu otsa katkilõikuse kohale koguneb ja ära kuivab, hea olevat tähendud haiguse vastu (samuti ka kuusetõrva söömine). Tervist parandavalt mõjub ka männametsas jalutamine või elamine suvel.