Rahvapärased taimenimetused

Sookaer

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 11, 31 (9) < Rakvere khk., Kohala v. (1889) Sisestanud USN, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006
Sookaeru pruugiti peavalu vastu - pandi sookaera kimp ööseks pea alla, siis pidi haigus öösel ära minema.

E 56667 (69) < Tallinn l. (1926)
Kui tuas palju kirpa on, korjaku sookaelud (kaerad), pillugu põrandale maha, siis ei ole enam kirpa.

ERM 168, 24 (24) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Plekilise soojatõbe vastu antakse rabakaerte (mõnel pool sookaerad, teevad peavalu) teed.

RKM II 351, 270/1 (18) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Minu poeg Aare oli noor mees, aga lapsepõlves oli rahiitis ja see andis ennast vahest ka tunda. Kord, kui tal jälle selg väga haige oli, sui aegu, siis minu täditütar õpetas: korjake aga sookaeru, tehke sooja vanni, aitab. Noh, korjasin siis neid ligidalt rabaäärest. Naabrelt saime suure vanni ja noormees muudkui sulistas sees. Ja tegi kohe paremaks. Täditütar oli oma emalt seda kuulnud, ütles veel, et piab sügise talveks korjama, siis nad ka kõikse kangemad. Aga poiss sai sügise sanatooriumi kuuks ajaks, sai ka sedakord terveks ja sookaerad jäiedki mul korjamata. Oli 1972. a, sel aastal tehti soost kraav läbi ja sookaerad, mõni ütleb kailud, kadusid. Änam ma neid ei tunnekski.

ERA II 27, 585 (12) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Jooksva vasta mädarõigas sisse võtta ja mänd, takjas, sookaerad vanniks.

ERA II 167, 181 (48) < Järva-Madise khk. (1937)
Sookaerad (Ledum palustre) - on hääd ka südamehaiguste vastu. (Peedu)

ERA II 167, 182 (62) < Järva-Madise khk. (1937)
Tuhkpola varred, põdrasamblad ja suokaerad on tiisikuse vastu kõige paremad.

ERA II 199, 490 (46) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Sookaerad olid kopsuhaiguse ja köha vastu, siis tehti nendest lehtedest teed.

RKM II 160, 23/4 (12b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
[Tiisikus.] Sookaerateed juua.

RKM II 160, 230 (28) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Suguhaigused. Sookaerateed juua. On mürgine, lahja teed juua. Tundsin ema ja poega. Ema ravis poja ära. Ema ise rääkis mulle.

RKM II 254, 334 (22) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
[Ravimtaimi]
Jooksva vastu tehti vannisid sookailtega, leotati umbes 40 kraadi sees. Kerge savisegane vesi - sellisena nägi välja sookailte leutis. Meil hüütakse - sookaerad.

KKI 65, 389 (6) < Kadrina khk., Võhma k. < Kadrina khk., Muike k., Liivaku t. (s. Tamm), s. 1904 (1974)
Mõnegi haiguse puhul olid vannid. Minul oli peapõlendik. Sookaeravannid, sipelgavannid. Mis nied siis viel olid? Soolase vie vannid. Mina pidin üleni käima [vannis], siia saadik [rinnuni]. Nõgesevannid tehti minule endale. Sie haigus oli selline, et sie ei paranend ühegi vannidega. Ametlik viega arstimise õpetus, sie aitas kõige rohkem. Viinistu inimene tõi selle raamatu. Arst Mäekalda tänavalt õpetas sama.

Vilbaste, TN 11, 333 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Sookaerad on head.
Sookaerad peavad head olema, kui jalad valu teevad inimesele. Siis sookaeru keedetakse ja selle vee sees hoitakse jalgu, kui jalad valu teevad, ööseti on vaene kõndida. Siis sookaera vannid aitavad.

Vilbaste, TN 2, 326 (7) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Sookaer [Ledum palustre] on südamehaigustele hää. (Peedu küla)

Vilbaste, TN 2, 328 (22a) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Tuhkpohla varred, põdrasamblad ja sookaerad on tiisikuse vastu kõige paremad. Sookaeru keedetakse veega ummukses. Tarvitada kortlitäis korraga.

Vilbaste, TN 2, 336 (1) < Ambla khk. ja Järva-Madise khk. Peedu, Lehtmetsa ja Mägede (kaartidel Punama) küladest (1931)
Lisan mõned märkmed kooli ringkonnast Peedu, Lehtmetsa, Mägede (kaartidel Punama) küladest.
Sookaerad - kopsuhaigusele. Keedetakse oksi ja õisi vees, võib tarvitada suvel, talvel.

Vilbaste, TN 2, 357/8 (3) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Kui kange köha oli, siis joodi sookaera teed. Neid otsitakse metsast, juured lõigatakse alt ära ja ühes varte ning lehtedega pannakse nad kuivama. Kui nad kuivad on, lõigatakse nad väikesteks tükkideks ning valatakse keeva vett peale. Kui ta hakkab pruuniks minema, siis juuakse vedelik ära ja saadakse terveks.

Vilbaste, TN 2, 359 (2) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Sookaera teed juuakse tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 2, 373 (3) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Kopsuhaiguse vastu tarvitati sookaera lehtede ja õite teed, seda tarvitati suhkruta.

Vilbaste, TN 2, 478 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Sookaerad on jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 38 (4.2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Sookaerad. Sookailad. Õitest ja lehtedest keedeti teed köha vastu. Okste ja varte vett keedeti õlle sisse, et kangem oleks ja „pähe hakkaks“.

Vilbaste, TN 7, 50 (5) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Sookaera ja kadakavann oli jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 86 (8) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Sookaered - lutikate vastu, jooksva ja köha vastu. Sünnitavad peavalu.

Vilbaste, TN 7, 695 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Sookaer. Teiseks oli sookaer. Sellest taimest valmistasid inimesed teed ja jõid seda siis tiisikuse ja kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 714 (12) < Harju-Jaani khk. (1929)
Sookaerad. Sookaerad keedetakse ja juuakse keeduvett tiisikuse korral.

Vilbaste, TN 7, 725 (18) < Harju-Jaani khk. (1929)
Sookaerad tiisikuse vastu, juuakse teed.

Vilbaste, TN 7, 798 (I.1b) < Harju-Madise khk. (1930)
Aga kui köha raskemaks läheb, siis hakkavad inimesed männikasvu ehk sookaera teed jooma.

Vilbaste, TN 7, 805a < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Sookaeru antakse siis lammastele, kui lutikad lambamaksas elutsevad. Inimestele pannakse sookaera kotid haigele palavikust rammetuks jäänud kohale.

RKM I 19, 163 (329) < Lüganuse khk., Aa k. (1984)
Piima Ruudi [Ojaserv Rudolf, umbes 50 a.] tegi jooksva vastu sookaera [sookailu] vanni ja läks hulluks.

Vilbaste, TN 5, 21 (a5) < Tartu l. (1934)
Sookaeru tarvitakse vesiravimisel išia vastu.

Vilbaste, TN 11, 234 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Küüslauku pruugitakse samuti toitude juures maitseaineks. Eesti iseseisvuse ajal ja varemalt (tarvitati) pandi küüslauku vorstidele hulka. Laps olevat öelnud: ema, küüslaugul on vorsti maitse.
Humalaid pandi õllele juure pruulimise ajal.
Sookaelu e. sookaeru panevad saarlased Saaremaal õlle hulka, et kangem oleks.

Vilbaste, TN 11, 87 (16) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Sookaerad kua mürgine taim, aga mõned kes tahtsid et õlu purju paneb siis pandi neid sookaeru õlle hulka. Ja mõned panid sigadele pessa, kui sead rahutud õlid ja tuhnisid. Aga kui neid sookaeru pessa pandi, siis õlid sead rahulikud ja magasid.

ERA II 132, 422 (22) < Harju-Jaani khk., Peningi v. (1936)
Kui vili on parsil kuivamas, tehtakse sookaerte ja kadakasuitsu, seda ei pea ka ussid armastama.