Rahvapärased taimenimetused
Ubalehe
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ALS 2, 483 < Rapla khk., Kuusiku v. (1929)
Kuivatatud haavakoor, kuivatatud ubalehe vääned (need kasvavad vee sees) ja põdrasammal veega keedetud aitab köha vastu ja kasvatab uut kopsu. Seda keedist peab loomale sisse andma, kui ta köhib. Ka inimeste juures võib tarvitada seda rohtu.
ERA II 27, 546 (38a) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. < Harju-Madise khk., Vasalemma k. (1930)
Tiisikuse vasta on veel ubalehe juured, neid teeks teha.
RKM II 53, 462 (11) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Halva seedimise puhul juuakse ubaleheteed.
RKM II 91, 387/8a < Tartu l. < Sangaste khk. (1959)
Oli veel palju ravitaimi, kadakamarja tee, ubalehe tee, kõiksugu haiguste vastu.
RKM II 194, 329 (11) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Ubalehe juurikast tehti tied. Seda jõid kopsuhaiged.
RKM II 348, 512 < Äksi khk., Tabivere < Saarde khk. (Gentalen), s. 1914 (1980)
Ubalehe tee - kopsuhaigustele.
RKM II 349, 511 (10) < Kose khk., Külvandu k. (Anni), s. 1855 (1981)
Ubalehe (Menyanthes trifoliata) juurte teed kasutati tiisikuse raviks.
RKM II 381, 282/3 (32) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Kurguvalu.
Kui kurk haige olli, pandi palavid kaaru pääle. Aeti kaarad paa põhjas palavas, nõnda kui praksus, siss pandi sukasääresse ja ümmer kaala. Päeva es panna, ikki õhtu, kui sängi minti. See aas siss higistama. Mööda selga jooksis vesi alla. Kui kaarad jahedas läksid, võeti sukk ära ja pandi kaala ümmer mõni villane asi, et soe on. Mitu päeva soetadi nõnda.
Päeva tehti veel pihlakuõie teed ja anti seda juua. Vahtrakauna tee olli veel parem, aga vänge olli, haisis, sita maik olli, aga aidas hästi. Ubalehe tee olli kige parem [= mõjusam], aga see olli mõrru, jusku tubaku maik olli. Me seda es taha. /---/
Vilbaste, TN 2, 272 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Ubalehe teed tarvitati tiisikuse ja seedimiserikete puhul.
Vilbaste, TN 2, 682 (2) < Räpina khk. (1930)
Ubalehe teed tiisikuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 365 (23) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Ubalehe juuri tarvitati selsamal ajal ja selleks samaks otstarveks, milleks ka kalmusejuurigi [(hõõrutakse purus ja juuakse veega, ema-ema-ema ajal, selle kõhuhaiguse ajal.].
Vilbaste, TN 7, 724/5 (13) < Harju-Jaani khk. (1929)
Ubalehe juured tiisikuse vastu, tehakse teed, juuakse iga ajal.
Vilbaste, TN 7, 998 (8) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Tiisikuse vastu aitab ubalehe, porsa ehk sootubaka, paiselehe, haavakoore, paplipungade ja sookailude tee.
Vilbaste, TN 7, 1089 (13) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Ubalehe õied ja lehed - kuivatatult teeks. Tiisikuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 1112 (3) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Tiisikuse vastu juuakse tammekoore (Quercus) ja ubalehe (Menyanthes) teed.
H II 37, 813 (13) < Kose khk. (1892)
Külmatõbe vastu peab aitama, saab ubalehe ja kupulehe juurikaid võetud ja veega kiedetud ja seda vett joodud, siis kaduda külmtõbi sootumaks.
Vilbaste, TN 7, 1112c < Halliste khk., Abja as. (1930)
Tiisikuse vastu juuakse tamme (Quercus) koore ja ubalehe (Menyanthes) teed.
See oleks esialgu kõik. Parkimist tunnevad veel vanemad inimesed. Samuti arstirohud on nende tarkus. Jah! Eks neil oli apteek ja värvikoda metsas.
Austusega