Rahvapärased taimenimetused
Jooksvarohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- hingeldamine
- hääle vead
- jooksva
- kopsuhaigused
- kopsupõletik
- köha
- seedehäired
- verekusemine
- reuma
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik karutubakas Pilosella officinarum
- harilik kortsleht Alchemilla vulgaris
- harilik kuutõverohi Polygonatum odoratum
- harilik luuderohi Hedera helix
- harilik maajalg Glechoma hederacea
- harilik maasapp Centaurium erythraea
- harilik mailane Veronica officinalis
- hõbemaran Potentilla argentea
- kellukas Campanula
- kibe tulikas Ranunculus acris
- külmamailane Veronica chamaedrys
- mõru vahulill Polygala amarella
- nõmm-liivatee Thymus serpyllum
- roomav jooksjarohi Ononis repens
- sootulikas Ranunculus flammula
- südame-emajuur Gentiana cruciata
- sügisene seanupp Leontodon autumnalis
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 27, 717 (1) < Kursi khk. (elukoht Laiuse khk.) (1889)
Arsti rohtutest.
Jooksvahaiguse vastu olevat jooksvarohud.
E 51154 < Lääne-Nigula khk. (1920)
Jooksvarohud. Neid keedetakse ja juuakse teena ja tehakse ka vannisid.
E 51166 < Lääne-Nigula khk. (1920)
Jooksva.
Jooksvarohi (I) keedetakse ja juuakse seda vett.
EKS c, 65 (5c) < Jõhvi khk. (1891)
[Labiatae]
Glechoma hederacea
Jooksvarohi. Ära kuivatada ja hästi kaua ummukses keeta, siis kanguse järele kuni toobini korraga juua jooksvahaiguse vastu.
ERA II 83, 249 (20) < Jüri khk., Kurna v., Sausti k., Maksimi t. (1934)
Jooksvarohi keeta veega ja juua seda vett, peab aitama.
ERA II 158, 184 (79) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Jooksjarohi - keedetakse jooksvarohtu.
ERA II 167, 185 (110) < Järva-Madise khk. (1937)
Jooksvarohi (kirjelduse järgi nähtavasti Ranunculus flammula), jooksva vastu toored taimed siduda riide vahel haigele kehaosale, ilma riideta võtab naha kupla; ka teena võetakse sisse.
ERA II 258, 391 (93) < Väike-Maarja khk., Vao v, Rae k. (1939)
Jooksvahaiguse vastu keedeti ummukses jooksvarohtu ja seda vanni tehti. Rohud olid ka vannis. Vesi pidi olema nii kuum, kui kannatas.
RKM II 234, 346/7 (6) < Tallinn l. < Kose khk. (1967)
Kui ma karjas käisin, oli meil nõmmepealne karjamaa ja ka rabakarjamaa. Kasvasid seal kahte moodi taimed. Ühed olid sootaimed, teised nõmmetaimed. Vanaema õpetas: kui sa näed nõmmemaal niisuguseid madalaid roomavaid taimeid helesiniste pisikeste õitega, need on eerumpressid (jooksvarohi). Ta põdes reumat (rahvakeeles jooksva) ja astmat (hingekitsikust), sellepärast jõi omakeedetud rohtusid.
Vilbaste, TN 1, 315 (51) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Jooksvarohi [Linnaea borealis].
Arstitakse sellega jooksva (reumatismi) haigust. Selleks keedetakse neid padas ja juuakse seda keedist (teed).
Vilbaste, TN 1, 621 (3) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Jooksvarohi. Korjata lehed vartega. Õied on sinised. Õitseb kesksuvel. Tarvitatakse teena jooksva vastu.
Vilbaste, TN 1, 1031 (3) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Jooksvarohi: nõrga seedimise puhul.
Vilbaste, TN 2, 329 (29) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Jooksvarohi - mitmed on tarvitanud eduga jooksva vastu. Toorelt siduda riide vahele, muidu ajab haige koha pääle pandult naha kupla (Ranunculus flamula) (kirjelduse järele tulikas: sooheinamaas, madal lamav vars, kollased õied). Ka võetakse teena sisse.
Vilbaste, TN 7, 63 (10) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Polygala amara: jooksvarohi.
Vilbaste, TN 1, 706 < Jämaja khk, (Anseküla khk), Lõopõllu küla (algkool) (1937)
Hedera helix - on tarvitatud arstimiseks jooksvahaiguse vastu, rohkem luujooksva vastu. Selle varsi ja lehti on keedetud ja selles vees niinimetatud luujooksvahaigust potitud (vannitud).
Sellest ta ehk oma rahva seas oleva nime on saanud: soonuked, luuderohi - jooksvarohi.
Vilbaste, TN 7, 251 (21) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Jooksvarohi - jooksvahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 393 (4) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Jooksvarohi - jooksvahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 425 (20) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Jooksvarohi: arstirohi.
Vilbaste, TN 7, 478j < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Jooksvarohu teed võtsid vanal ajal jooksvahaiged sisse.
RKM I 9, 375 (13) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Köha: jooksvarohi, koeranaeris, maasikas, mesikas, nurmenukk, paiseleht, põldmünt, raudrohi, sibul, teeleht, vägihein.
RKM I 9, 379 (6) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Jooksvarohu tee, 5-10 grammi klaasi vee kohta hommikul ja õhtul on hea hingeldustõve, kopsupõletiku, kopsukatarri, hääle kähisemine, köha ja verekusemise vastu.
RKM I 9, 373 (7) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kopsukatarr: aedvaarikas, jooksvarohi, lina, maasikas, paiseleht, raudrohi, tamm, teeleht.
Vilbaste, TN 7, 1025 (6) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Arstirohu taimed.]
Kurekatel (jooksvarohi).