Haiguste märksõnad

Verevaesus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus haiguse põhjuseks arvatakse olevat verevaesus, paksus või muu vere kui kehavedeliku häire.

Verevaesus (üld.) - kehvveresus (anaemia) (Vilbaste 1993: 94).
Verevaesuseks nimetati tavaliselt olukorda, kui inimene jäi nõrgaks ja oli arvata, et see on põhjustatud halvast (ühekülgsest, toitainetevaesest) toidust või et veri oli “halvaks läinud” - ei olnud koostiselt selline, nagu olema peaks.
Kõhnumine, arvati, et sisemine aigus, midagi on kas neerude sees või veri kuivab, süüa ei taha. - - RKM II 101, 424 (57) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)

Lisaks halvale toitumusele arvati verevaesuse võimaliku põhjusena ka kaetamist või mõnda muud põhjust.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Tammetõrudest valmistatud kohv on hea juua kõhulahtisuse vastu, samuti aitab verevaesuse puhul.

Verevaesuse vastu juua raudrohu teed. Veel parem on raudrohtu ja kummelit võrdselt võtta ja teeks teha. Annab punast verd.

Verevaesuse vastu joodi raudrohu teed.

Verevaesus. Sooja piima juua kohe peale lüpsmist. Metsmaasikaid süüa.

Verevaesus.
Kibuvitsa marja.

Kõrge vererõhk ja verevaesuse puhul.
Võtta 1 kg peete, 1 kg porgandeid ja ½ kg rõigast. Läbi masina lasta. Juure lisada üks klaas mett, 1 klaasitäis sidrunimahla ja 2-3 supilusikatäit konjakit.
Kõik valada klaasnõusse ja lasta natuke aega seista. Tarvitada 3-4 korda päevas 1 supilusikatäis.
Väga nõrga tervise puhul tarvitada peale sööki.

Kanavarbad (Primula officinalis) - südamenõrkuse puhul ja kui on vähe verd.

Verevaesuse puhul juuakse kikkapüksi (nurmenukk - Primula officinalis Jacq.) teed.

Verevaesuse puhul on väga vanast ajast tuntud ja nüüdki tarvitatav naistepuna e. viinalille (Hypericum perforatum L.) tee, juues seda 1-2 kl. päevas.

Kohv tammetõrudest (Quercus robur L.) parajalt tarvitatuna on rohuks luunõrkuse ja verevaesuse puhul.

Naistepuna [Hypericum perforatum] õitest ja lehtedest teed juuakse naistehaiguste ja verevaesuse puhul.

Verevaesuse vastu joodi raudrohu teed.

Koirohi - temast on abi kõhurikete puhul, annab söögiisu ja kosutab verd ka.

Porgandid. V. K. Морковь, Морковки. L. K. Daucus carota.
/---/ On ka väga kasulik süüa lastel ja verevaestel, ka saab porgandist väga maitsvat pudru, ka on hea porgandid ära riivida, segada hulka peenikest suhkurt, hoida alal klaaspurgis, sisse võtta iga söögi alla 15 minutit enne sööki supilusikatäis, nõrgatervislistele. /---/

[Rauarohi, raudreiarohi. V. K. Тысячелистник. L. K. Achillea millefolium.] Ka on raudreiarohu tee hea verevaestel ja külmetuse korral.

Verd annab niineõie tee ja poolgaõie tee.

[Raudrohi]
Juuakse seda ka verepuuduse vältimiseks ja köha puhul.

Pihlapuumarjad pandi heinte sisse elu pääle, laudi pääle. Sääl külmasid ära. Säält toodi siis, sulatasid üles (mitte vees, ahjukummi peal sõela sees). Ilusad süia. Pihlapuumari andis verd, oli väga hea. Oli üks magusroog.

Raudrohi on rinnarohi, kopsuhaiguse vastu, verd annab ka. (Jaani ema räägitud.)

Väga kasulik oli kehvveresuse ja maksahaiguse korral porganditee või ka toores porgand.

Pihlakamarjad - seedimist soodustav, südametegevust reguleeriv, talvel lastele kehvveresuse puhul. Peale esimese külma muutuvad magusaks. Söödakse toorelt ja keedisena.

Veriheina tee kaotab verevaesust, parandab haavu ja vähendab krampe.

Valgeärjape (valge ristik) on verekosutuse rohi ja annab ka söögiisu.

Isegi vähjahaigele ma olen teinud rohtu, mis on ära parandanud. Toore peedi mahl, mis tuleb juua. Seda Tartu arstidki soovitavad. Olen proovinud oma tuttavatega. Ühte söödeti sondiga suust, panin talle pune ehk majoraan, naistepuna, raudrohi, kummel. Olen isegi retsepte teinud nendest. Ja heinputk, see on vähja vastu. Ja muidugi peedimahla. Peet kosutab verd. Üldse verevaestele.

Raudrohi ja kummel segi kasvatab verd.

Raudrohi on verevaesuse vastu ja verd puhastab ka.

Raudrohi oli nisukese verevaesuse vastu ja naistele, kes valgevoolust põevad. Õisi korjad, nendest teed teed. Kui ma veel nooreke olin, siis meile naabriks tulid ühed Venemaa eestlased, üteldi ikka Valtsuni memm. Valtsuni memm ikke rääkis, et tarvitab palju seda raudrohu teed. Nemad olid ka alati nisukesed punapõselised.

Raudrohutie oli, mis tarvitati vanasti. Et teeb vere tugevaks.

Nurmenukk - köha, nohu, verevaesuse ja kurguhaiguse vastu, keeta õiekeedis.

Veriheina teed tarvitasid need, kellel käisid krambid või kes olid verevaesed.

[Valge emanõges.] Ka on ta kõhuvalu ja verevaesuse arstija.

Raudrohi, see on ju vanast ajast kuulus, teed teha mitme häda vasta. Piamiselt rinnahaiguste vasta ja annab verd, kui verepuudus on. See tee on küll mõru, aga üeldasse: mis suule viha, see kõhule magus.
Isegi endisel mitmed suitsetasid piibu sees. Tõmbasid nii, et piip ragises, mehed kui vanemad naisterahvad. Kes piipu ei kannatanud tõmmata, see keeras paberi sisse, paberipläru õli pehmem, põlnud nii kibe kui piibus. Mõned segasid korkatubakaga raudrohu õied segamile ja siis tõmbasid piipu.
Mõned rinnahaiged segasid korkatubaka õdraketega pooliti jo, siis suitsetasid piibu sees.
Üks neske suitsetaja õli Näduvere külas Treiali talu peremees Hindrik Summer. Nooremas eas õli ta Lullikatku küla koolmeister. Kui isa Toomas ära suri, siis tuli kooli kõha pealt ära isa talusse.
Kui tema veskil tangu tegi, siis korjas kõhe tangutegemise aeg veskis kotikese neid õdrakesi täis, mis tubaka hulka segas.

Valge ristik - valgeärjap.
Valgeärjap vai verekosutusrohi. Valgeärjapest tehtud tee annab söögiisu.

Kamelid [Matricaria chamomilla]. Teena - rinnahaigusele, väheveresusele. Hautatult - paise peale panna.

Kumelid [Matricaria discoidea]. Vann teha - krampidele, palaviku vastu; kompressid - krampide vastu, paistetusele, haavaplaastriks; teena (õitsemise ajal korjata) - köhale, väikestele lastele, tiisikusele, külmetusele, väheveresuse korral.

Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Teena - jooksvale, krampidele, ehmatusele, vereselituseks, närvihaigusele, venitusele.

Porgandi [sööma- kui ka loomaporgand] söömine kasvatada verd; praeguse aja arstide poolt soovitatult.

Piimanogulased: verevaesuse puhul.

Tammetõru kohvi tarvitati verekosutuseks.

Kanavarbad - südamenõrkuse puhul ja kui on vähe verd.

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Kummelitee segatult raudrohu teega on verevaestele joogina kosutavaks vahendiks, mõni klaas päevas.

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Valge emanõges. On tuntud rohttaim. Arstimiseks korjatakse ainult õisi. Rahvas keedab neist teed, 200 grammi liitri vee peale. Juuakse üks-kaks klaasi päevas hingeldamise, kusetakistuse, kõhutõve, nahahaiguste, verevaesuse vastu.

[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Pärnaõied, mis kasvavad veel üsna elavalt kuni 2000-aastase kodumaa tuntuma puu okstel. Arstirohuks kasutatakse pärna ilusaid õiekesi, millest teed keedetakse ehk ekstrakti viinas valmistatakse. Pärnaõie tee osutub kosutavaks joogiks haigetele, kes põevad kopsuhaigusi, kauaaegset köha, veetõbe ja kahvatõbe. Külmetuse vastane ja rindu pehmendav tervendaja.

Verevaestele anti porgandikeedetist, mis väga kosutav ja kasulik oli verevaestele.

Raudrohi vere kosutamiseks.

Jõhvikaid: toorelt verevaesuse vastu. Silmadele mõjub heasti.

Või oli keegi liiga verevaene, siis anti talle raudrohu teed või maasikaid.

Raud- ehk verihein. Verevaesuse vastu.

Kalmus [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Kalmusejuure tee: üks lood peeneks lõigatud kuivi juuri poole toobi vee kohta on abinõu isupuuduse, inglishaiguse, kahvatõbe, külmatõve vastu.

Porgand. Porgandid kuivatati ära, lõigati tükkideks ja tehti teed. Teed joodi selleks, et inimesele verd rohkem tuleks ja inimest kosutaks.

Koirohu tee (4-5 grammi klaasi vee kohta), 1 supilusikatäis iga kahe tunni tagant - puhituse, kõhulahtisuse, isupuuduse, kõhuusside, krampliku oksendamise, maksatõve, kollatõve ja verevaesuse puhul.

Emanõgese tee, 10 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas hingeldamise (astma), kõhuhaiguste, põrnahaiguste, kusekinnisuse, verevaesuse ja korratu kuupuhastuse puhul.

Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.

Verevaesust raviti peedi ja porkana (porgandi) söömisega.

Palukavarre tee luuvalu ja verevaesuse vastu.

Pedajekasv - teega verevaestele.

Verihain - verekasvatuseks juua teega.

Lõhmuseõitsõ - teega juua verevaestele.

Tamm - tee verevaesuse korral.

Kalmused (hilja sügise ja vara kevadel): juuretee, kümme grammi ühe liitri veele keeta. Kirpude vastu, parandab laste isupuuduse, rahhiiti, verevaesu vastu, luujooksva, südamekloppimise, kõhulahtisuse vastu, loomadele söögiisu puudumisel.

Mairoosi tinktuur: üle kahe päeva võtta, kaks korda päevas üheksa tilka rõõsa piimaga verevaesuse vastu.

Piimanõges. Aprilli- ehk maikuul korjata õige noori nõgeseid ühes juurtega, kuivatada päikesepaistel ja keeta teeks. Peotäis nõgeseid viie klaasi kuuma vee kohta.
Verevaesuse ära arstimiseks.

Rauarohu teed juuakse verevaesuse ja kopsuhaiguse vastu.

Värskest kui ka kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja tervendavalt nii köha, rinnahaiguse (kui rinnast tuleb röga ja verd), tiisikuse, kõhukorratuse, pistete ja krampide, soetõbe, verevaesuse ja mitmesuguste külmetushaiguste puhul. Teed tuleb tarvitada haiguse korral kuni üks toop päevas, juues vaheaegade järgi kas poole või terve klaasi viisi.

Tammetõru kohvi vähehaaval tarvitatuna on arstirohuks inglishaiguse (rahhiidi), alalise kõhulahtisuse ja verevaesuse vastu.

Valge emanõges ehk piimnõges. Arstirohuks tarvitatakse ainult ta õisi. Emanõgese tee, 2-3 tassi päevas, on hääks vahendiks hingeldamise, verejooksu, verevaesuse, kusetakistuse ja kõhuvalu vastu.

Mul oli, väike veresoon lõhkes ninas, ei saand verd kinni. Mul oli nii suur verekaotus. Kõigepealt sõin peeti ja nõgeseid, raudrohtu jõin. Suurem osa on juurvili, porgand, peeti, mis verd kosutab.

Lastele kehvveresuse puhul anda käbiheina teed.
Tänassilma jõe org on vesine ja siin kasvab käbiheina, mõned kutsuvad haava- e porirohuks. Seda taime korjatakse õitsmise ajal, nii latvu kui lehti, millest keedetud teed pakutakse neile lastele, kel kehvveresus või näärmetiisikus, 1-2 kl päevas. Tõstab söögiisu ja ajab ka kusele. Võtta 4-5 näpuotsatäit kuivatatud teed ja kallata keev vesi peale, las tõmbab öö otsa.
Taime leiad üles tiigi- või veekogu kaldalt, lompidest, soostuvatest kraaviäärtest. Taim kasvab 15-60 cm kõrgeks, õied pruunjad, kollakad, väga okslikud, lehed 3-5 otsalised, ahenevad, keskmine leht pikem. Seemnenutid tahavad jääda riiete külge. Leidub suvel ja septembriski.

Verevaesus, kõhnus.
Süüa punapeeti! Süüa-juua piima, koort, ka salatitena. Aitab mõlemal juhul.
Nõrkus, loidus - vitamiinide puudus. Süüa rohelist sibulat, murulauku - ikka kõike värsket.

Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

Ei saa ka mainimata jätta aaloe-lille. Ta on ka energialill.
Optiline mõju - ta mõjub rahustavalt, parandab inimese otsustusvõimet.
Energeetiline mõju - ta koondab energiat. Inimesed leiavad tema kaudu uut jõudu.
Aaloe on ka ravimtaim. Sobib põletushaavadele, astmahaigetele, aaloe siirup kehvveresusele.

Verevaesust arvati tulevat kehvast toidust. Verevaesuse puhul söödi marju, marja keedist ja suhkrut ning mett.

Pihelgas, pihelgad = pihlakas.
Nõelusside mättast välja ajamiseks pistetakse mättasse kooritud pihlakapulgad. Uss tuleb välja õige pea.
Pihlakakoore tee on vähja ravivahend, kuna õietee - külmetuse vastu, marjad verevaesuse vastu.

Sinilille teed juuakse kahvatuse ja kõhnuse korral, mis pidavat abi andma.

Kalmus aitab ka kahvatõbe vastu.

Kui naesterahvad kahvatud ja valged seisavad, siis pidada nad naestepuna heinadest keedetud teed jooma. Siis saavat neil puna palgesse tulema.

Vererohud, suured valged tarjad peal. Kui inimesel on vähe verd, siis joodakse seda vett.

Niisugune rohi on, et tedremaran, mõru, pruun, jäme, aruheinamaadel kasvab. See on siis viinaga segada, teed et tedremarana leotis, õhtuti võtta. Väga hea on, korraldab seedimist ja. Ma igal õhtul võtan. Südamele mõjub ka hästi ja verd parandab.

Tedremadar on verehaiguste vastu.

Veriheina õienupud - iseäranis veretõbede vastu.

Siis ükskord hakkas mul ihu sügelema ja see oli vere läbi. Siis mul üteldi, mis ma pean sööma ja sain jälle terveks. Punapeeti pidi sööma, midagi ei tohi juure panna, ainult puhast peeti süia.