Haiguste märksõnad

Hääle vead

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse hääle kähisemist või kadumist kui sümptomit.

Kähisemise põhjuseks peeti tavaliselt külmetamist või hääle ära karjumist.
Hääle kähisemine tuleb teine kord ka külmetamisest ja mõnikord inimene karjub hääle ära. - - RKM II 135, 192 (1) < Hargla - M. Kokk (1962)
Hääle kadumine võis aga olla põhjustatud lisaks sellele veel üsna erinevatest põhjustest, nagu näiteks ehmatus või hundi nägemine.
Kui hääl ära on läinud, kas külmetuse tagajärjel ehk mõnel muul põhjusel, - - ERA II 113, 593 (43) < Saarde - J. P. Sõggel (1932)
Kui “hääl ära” ehk “hääl viit” (kui pool kiunudes veel rääkida saab), siis oli enamiste hunt süüdi, sest kes häkitselt hunti nägi ja tahtis appi karjuda, siis tal ei tulnud üldse hääl välja ja jäigi mõneks ajaks hääl ära. Et häält tagasi saada, selleks hõigati läbi värava metsa poole: “Hunt anna mu hääl tagasi”. ERA II 186, 91 (111) < Äksi - J. Johanson (1937)
Et aga juhtus sedagi, et hääl lihtsalt ühel ilusal päeval kadus ja seda kuidagi seletada ei osatud, siis oli ikka mõni põhjendus tagavaraks olemas.
Inimese heale ärajäemine tuleb sellest et hunt inimest metsas nii on näinud, et inimene hunti pole näinud. Inimene saab oma hääle siis jälle tagasi kui ta hunti nii näeb, et hunt teda ei näe. E 5813 (1) < Ambla - O. Hintzenberg (1893)
See tähendab, et hunt näeb inimest enne, kui inimene hunti märkab ja vastupidi.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Raudreie tiivesi oleva hää juua, kui hääl ära on, sii tuub hääle varstigi tagasi.

Kui hääl ära on läinud, kas külmetuse tagajärjel ehk mõnel muul põhjusel, siis tuleb juua kummeliõie teed ja seda muidugi õige kuumalt. Kummelitee joomist hääle äraoleku ajal tarvitatakse maarahva juures õige laialt.

Maakõrvu - tarvitetakse teeks, külmetamise puhul, kui hääl ära.

Kivisõnajalg. Umbes 20 cm kõrgune taim, kasvab kividel, vähjataolised juured. Need juured kuivatatakse ja keedetakse teed. Teed juuakse köha, kopsuhaiguste korral. Annab head lauluhäält, st mõjub häälepaeltele hästi.

Hääl kähiseb - hautist teha: soojad kaerad või sooja pudelit, soe rätik ümmer, sooja tuhka panti sukasse, villane sukk pidi olema, villatse suka sisse ja suka tallapool pidi kaela vasta olema.

Hääle kähisemine tuleb teinekord ka külmetamisest ja mõnikord inimene karjub hääle ära, siis joodi kuuma pärnaõie teed. Kuuma piima ja mis kõige parem, hästi kõva viina kas või samokonni, ma nägin noort tüdrukut, kes oli kaotanud hääle, rääkis ainult sosinal, viina joomisega sai mõne nädalaga hääle kätte.

Köha ja hääle äraoleku puhul on väga hea ka õunatee: koorimata õunad lõigatakse viiludeks, pannakse teekannu, valatakse keev vesi peale ning lastakse umbes ½ - ¾ tundi ahjus seista, mille järel on tee valmis.

Hea hääle saab, kui juua kadakamarja vett.

Hääl ära. Koirohu vesi võtab hääle lahti, kui hääl on ära.

Kui lapsel või vanal hääl kahises, siis keedeti pihlakaõie teed ja see aitas.

Hääle kähisemine. Küpsesibulat söödi.

[Hääle kähisemine] Kummeliteega kuristati.

Kurk haige, hääl ära.
Kaerad panni peal ära kõrvetada, puuvillase sukasääre sisse ja ümber kaela nii öösel kui päeval, ka väljas käies.

Kui hääl ära, aitab kas piim meega või mesi viinaga - muidugi tuliselt, siis veel piim sibulaga ja piim soodaga. /---/

Kui hääl oli ära - teelehe teed.

Pärnaõie teed joodi, kui kurk oli haige või hääl ära.

Maakõrvu tarvitetakse teeks, hää külmetuse puhul, kui hääl on ära.

Kui hääl on ära, siis tuleb keeta rukkiorast ja siis sellele rõõska piima peale panna ja ära juua.

Rukkioras (rõõsa piimaga segatud) - kui hääl ära.

Rukkioras (rõõsa piimaga segatud) - kui hääl ära.

Kui hääl ära on, siis pannasse katussasamlid soojas tehtult rõõvasse ja pannasse siis või seotakse ümmer, siis tuleva hääl tagasi.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kui hääl on ära, siis tarvitati sibulat piima sees (kuum piim).

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Ka hääle kähisemine, nikastus ja oksendamine on arstitavad arnikatinktuuri abil. Kähisemise korral tuleb kurku kuristada veega, millele 40 tilka arnikatinktuuri iga kuue supilusikatäie vee hulka segatud, oksendamise korral 3-4 tilka tinktuuri pitsklaasi vee hulka võtta. Nikastuse korral haige koht arnikatinktuuriga sisse hõõruda.

Islandi sammal [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Islandi sambla tee, siirup ja sült on hääd abinõud krampliku köha, kähisemise ja kopsutiisikuse vastu.
Siirupi valmistamiseks võetagu 15 grammi sammalt, keedetagu 5 minutit veerand toobi vee sees, lastagu kaks tundi soojas kohas tõmbuda ja kurnatagu siis ära. Nii tehtagu ühe ja nendesama samblaga vähemalt kaks korda. Saadud vedelik kallatagu segamini ja lisatagu maiguandmiseks suhkrut juurde.
Süldi tarvis võetagu iga kolme kortle vee kohta 20 grammi sammalt, keedetagu seda väikese tule pääl 1-2 tundi, lisatagu maiguandmiseks mõnda marjasahvti hulka ja lastagu siis tarduda.
Islandi sambla leen ja sült on ühtlasi ka rohuks läbijooksu vastu.

Jooksvarohu tee, 5-10 grammi klaasi vee kohta hommikul ja õhtul on hea hingeldustõve, kopsupõletiku, kopsukatarri, hääle kähisemine, köha ja verekusemise vastu.

Paiselehe õie tee, 10 grammi kuivatatud õisi klaasi vee kohta puhastab rinda ja on hea rohi köha, kähisemise, kopsukatarre ja tiisikuse vastu.

Peniköömne thee parandab hääle kähisemist.

Kui on külmetamisest köha, kõri haige vai hääl ära, siis keeta piima ja sibulat vai mett tulise piimaga. Aga kõige ette on, kui tulisele piimale panna hulka lusikatäis võid.

Hääl ära - tehti sooja jooki piimast ja sibulast. Toorest kanamuna ka.
Pidi hüidma kustki läbi - läbi augu või toru, et anna mu hääl tagasi! Siis pidi tagasi tulema.

Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.

Sibulamahl suhkruga on köha, hingeldamise ja hääle kähisemise vastu.

Kui hääl on ära, sibulas hakid puruks, paned natuke suhkurt sisse ja lased pliidi peal keeda ja sibul tuleb siis ära süüa.

Mailane ravib jooksvat, luuvalu, halba seedimist.
Jaanikuus korjas vanarahvas hoolega mailast, mida kutsutakse Viljandi pool jaanirohuks või jooksjarohuks, soehambarohuks aga Lõuna-Eestis (Valga, Võrumaa, Pärnumaa). Seda taime peab tundma. Teda leidub kuivematel niitude või võsa ääres, on 12-15 cm pikkuse varrega, õied on helesinakad (mitte ära segada äraunustamislille õiega), vahel valged, on kobaras taime tipus. Mailasel on karvased lühivarrelised munaja kujuga lehed. Vars on kare ja lamavalt maas, aga õie osa hoidub püsti (oluline tunnus varrel!). Keeta sellest taimest keedis, mis jääb pruuniks nagu kohv. Juua 1 klaas seda päevas 3-4 korda, kui on jooksva, luuvalu, nõrk seedimine, samuti kopsu- ja maksahaiguse ajal. Korjata tervet taime. Teha sellest ka teed. Seda juua, kui hääl läheb ära, oled külmetanud ja põis haige, sobib ka kurgu kuristamiseks (teha siis kangem tee).
Kui teha sellest tinktuuri, siis saab sellega ravida haavu ja sammaspoolikut, ohatisi.

Kummeliteed tarvitati hääle tagasi toomiseks ja kummelid tarvitati (umbes) umbes kasvamise korral lahti aurutamiseks.