Haiguste märksõnad

Röga

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kui rinnad kinni on, rögisevad, aga röga mitte välja ei tule, siis on kasulik iga hommiku üks teelusikatäis mett ja peenikeseks kaabitud mädarõigast enne söömist sisse võtta. See ajab röga välja ja puhastab rinda puhtaks.

Ubalehe ehk tanuroosi lehtedest tee olla rinnahaiguste (rögastamise) vastu hää.

Suurtest teelehtedest valmistatud leotis mõjub ka hingamisteede haiguste puhul hästi (rögalahtistavalt).

Ka nõgesejuurte tee parandab köha ja võtab röga lahti.

[Toomingaõitest valmistatud tee, kuhu mett ehk suhkrut ja võid ehk searasva natuke sisse pandakse, mida juhtub käepärast olema.] Seda teed joodakse ka kopsupõletiku ja üldse kopsuhaiguste korral, mis kopsudest röga välja puhastab.

Kumelitee jälle nohu ja rögastamise vastu, jälle tee sisse võtta.

Nõgesejuurte tee joomine puhastab verd, hävitab köha ja teeb röga lahti.

Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Endisel ajal tarvitati taimi väga mitmesuguseks otstarbeks. Näiteks arstiti paljusid haigusi taimedest valmistatud vahenditega või jälle otsekohe taime endaga. Nii tarvitati paiselehe ehk vaeselapselehe õie teed kopsu ja rinna rögast puhastamiseks ja tema lehti lahtiste paisete peale panemiseks, sest need kaotasid palaviku ja tõmbasid kahjulikud ained välja.

Kepproosi teed - rinnust röga lahtivõtmiseks.

Raudrohu tee kopsu- ja südameastma vastu kergendab palju - laseb röga välja köhida. Annab söögiisu.

[Haavad] Sibul küpsetatult tulises tuhas anti soojalt kinnise köha puhul rögalahtistajana, ka niinimetatud koeranaela ja paise peale pandi küpsetatud sibulat.

Nõges. Nõgeseid on kahte sorti: raudnõges ja kõrvenõges. Arstimeiks tarvitatakse nii esimese kui ka teise lehti, seemneid ja juurikaid. Nõgeselehtedest tee on heaks vahendiks rögastamise vastu. Seda teed tuleb juua kaks korda päevas: üks tassitäis päeval ja teine tassitäis õhtul.

Kortslehed on ravimtaim, röga võtab lahti.

Paiselehe tee on köha ja röga vastu hea.

Paiseleht on kurgu- ja kõhurohi. Võtab röga lahti.

Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Nõiarohi - vanaaegne rahvarohi, suure mõjuga. Nõiarohu teega arstitud vanal aeal maksa aigust. Pea ja mao haiguse vasta olnd üsna eä rohi, sedä vett juua. Rögä tõbe kopsust parandand ä. Kui lapsed magades alla kusnd arstitud sedä nõiarohu teegä; andes nendele sedä sisse.

Pärn - õie teed ruugitasse rohuks köha, rögä ja kõhu aiguste vasta. Pärnäpuu süüst tõugatud pulbert rõõsa piimäga võetavat sisse maoaiguse korral, seedimese kergemas tegemese abis. Mädänevate aavade ja paesete peäle olla see sööpulber eä.

Raudnõges - tee võtab röga lahti, kompressid silmäaiguse ja ammavalu vasta olla eäd. Tarvitatavad lõnga värvimiseks, annab rohelist värvi.

Raudrohi - tee olla eä maksaaiguse, peäaiguse ja maoaiguse vasta. Kopsu rögatõbe vasta eä rinna tee, mis ästi parandada.