Haiguste märksõnad

Väsimus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse väsimust, jõuetust, loidust või soovitatakse taime ergutamiseks juhul, kui ei ole selgeid viiteid mõnele konkreetsele loetletud haigusele.

Väsimust, jõuetust peeti halvaks märgiks, see tähendas sageli, et inimene kas juba on või hakkab haigeks jääma. Ka tähendas see, et ta ei olnud võimeline tööd tegema, mis oli eriti oluline kibedal tööajal. Väsimuse peamiseks tunnuseks peeti tööst ja toidust loobumist. Haiguseks ei arvatud tavalist raske töö järgset puhkusevajadust.
Tihti peeti väsimust nõidumise või kaetuse tagajärjeks.
Jõuetuks jäämine. Seda tuleb väga sagedaste ette, et inimene jõuetuks jääb, süüa ei taha, söök on suus, nagu haava koor, mõru ja maitseta. Isegi leib ei taha hästi alla minna ja tükib suus, nagu kasvama. Selle haiguse järel on jõuetuks jäämine väga tuntav: ei jõua midagi teha, talitada, nagu ütelda, mitte lilligi liigutada. Kui niisugust haigust ette tuleb, siis arvatakse kohe, et ära nõiutud on. Juba see arvamine, et nõiutud, paneb haige kohkuma. - - ERA II 146, 722/3 (49) (85) < Saarde - J. P. Sõggel (1917)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Jalatõve ja jõuetuse vasta on toomingakoore vesi.

Väristamisrohi või tuulelindava. Kui inimene tunneb ennast väsind olevat, siis tehakse nende teed ja juuakse.
Väristamisrohi – Briza media.

Ku ineminõ om tüüst ja mäntsest murrõst ka viil vaivat, siis sööge õga õdagu häste palohka marju, siis tulõvat uni.

Tahaks märkida, et siin hinnati ja hinnatakse kadaka ravivat toimet väga laialt ja näib, et ka edukalt. „Kadakakeedi eli“ (kanget kadakateed) joodi kõhuvalude vaigistamiseks, „ängse olemise“ (haiglase oleku) ning rammestuse peletamiseks, sellega pesti mädanevaid haavu, tubaka ja pihlakakoorte keedisega segus loomade kärnadele ja söödikute hävitamiseks neilt; kadaka vees kuumutati ükskord nädalas läbi kõik puust valmistatud piimanõud: lüpsik, pütid, koorekirn, lähkrid.

Pihlamarja tee - joomiseks niisama, ka haiguste, peavalu ja väsimuse vastu.

Hapukapsa vedelik on nõrkuse vastu. Üks naine peale sünnitust jäi nõrgaks. Ta hakkas jooma hapukapsa vedelikku ja sai terveks.

Naistepuned on nierude vastu, pea uimasuse vastu.

Ka köömnetee oli (ja on) hea soolegaaside puhul ja hea enesetunde jaoks.

Jõhvikas - otseselt südametegevuse reguleerimiseks, mahl (kissell) haigele kosutusjoogiks.

Põdrasammal.
Kurguhaiguste puhul teena kuristamiseks ja rüüpamiseks. Keedis kosutusvahendiks.

Tammetõru kohv annab jõudu.

Nõgesetee on hea. Kui oled nagu väsinud või, siis kuivatatud nõgese tee, küll aitab.

Raudrohtu korjan, pidi ergutama. Ta pidi olema, kõik sapid ja maksad, kõigile head tegema. Ma tunnen ta vastu vajadust.

Mul tütar on ka nisukese viletsa tervisega. Kes kurivaim seal oli, Tallinnast oli üks. Kes taimedega ravis. Oli soovitand, et pihlakapuu on kõige jõuduandvam. Et mõjub. Ja tema kah lõikas omale pihlakajuppisid, et kanna taskus ja kaasas ja. [Toob teisest toast ~ 10 cm pikkused ja ~ 1-2 cm läbimõõduga pihlakajupid.] Nisukseid juppisid lõigati siis, et seda pidi enda läheduses hoitama. Annab jõudu - kas ta on siis või.

Muidu olen kuulnud ikka, et tammel, tammepuul pidi olema nisuke - jõuallikad. Kes jälle oli seletand ja rääkind, et tammepuu vastas, kui oled väsind või, kasvõi seljaga või rinnaga seista, et see pidi jälle siis energiat andma.

Pärnaõie teed saab praegugi tarvitada. Ta on närvide jaoks hea ja kehale jõudu andmas.

[Palju tema [Seppari Triinu] tundis maarohtusid: palderjanid /---/.]
Palderjanid erutasid organismi ja selitasid verd. Juurikaid korjati.

Varesetanu.
(Halliste kihelkonnas kutsutakse varesetanu sagedaste ka kuningakübaraks, sest et selle õiel väga sarnane välimus ja värv sobib kuningakübarale. Saarde kihelkonnas olen kuulnud seda taime ikka kutsutavad kuningakübaraks, kuid nime varesetanu Saarde pool kuulda ei ole olnud.)
Varesetanu õisi on tarvitatud vanal ajal teiste õite ja juurtega segatult mitmesuguste haiguste vastu, nagu nimelt rabanduse, maalise ja uimastuse arstimiseks.
Saardest.
Varesetanu [Campanula pera]. Sinised kuljuste moodi õied. Õisi ühel varrel mitu. Kasvab heinamaadel, isegi ka karjamaadel. Vana-Karistes kutsutakse jänesetanuks.

Vaher. Sellest saab magusamat mahla kui kasest, selle mahlast tehtud enne vanemal ajal õlut. Selle mahla antakse ka haigele kosutuseks juua. (sarnaselt nagu pudeli kvassi)

Ristilill /---/ Galium (Familie Rubiacea). Tema pisukestest õitest tehti teed, mis väsinud kontidele hea olevat (valged).

Sõnajala lehed pasteldesse ja saabastesse panduina kõrvaldavad jalgade väsimuse ja soojendavad külma ilmaga jalgu.

Nõgestega oleme pead pesnud ja vihelnud, et villid järgi jääks. Luudele hea ja väsimuse vastu. Kanamunaga saab pead pesta, see on ka kõõma vastu.

Pihelgas on väga hea voolu edasiandmiseks inimesele. Mul jõud sai otsa, võtsin kahe käega pihelgast kinni ja rääkisin, et anna mulle jõudu, ja varsti süda läks paremaks, tuli jõudu.

Vanainimese rohi jõuetuse korral.
Kui tunned, et oled järsku jäänud viletsaks ja vaevaseks, nohu, köha ja külmahood kallal, teha rohtu. Võtta 2 klaasi mett ja 250 g sibulaid, sama palju küüslauku ja 3-4 mädarõika juurt, 2 kl jõhvikaid ja mustasõstra moosi (~ 1 kl). Muu toores materjal peenestada (riivides), valada peale mesi ja moos ning lasta 1 ööpäev seista jahedamas kohas. Võtta iga päev 1-2 supilusikatäit, pärast juua raviteed, milles kummeleid, paiselehti, raudrohtu, piparmünti ja pärnaõisi. See aitab peagi.

* Käed, mis väsinud päevatööst, muutuvad taas energilisteks, kui neid vannitada kummelitees. Seda teevad ka jalad.
Kummelitest. Need kummelid, mida siin soovitan, ei pea olema apteegikummelid, vaid meie eesti tavalised õuekummelid, nn lõhnavad kummelid. Neid koguda suvel sellistest kohtadest, mis on looduslikud, mitte reostatud paigad. Olgu öeldud, et kui 1930.-1970. aastateni oli veel kummeleid kõikjal, siis nüüd neid pole sageli enam kuskilt leida. Aga tegelikult on, tuleb otsida ja ka teistelt küsida. Nagu näete, on neid vaja varuda suuremal hulgal ja just suvel ning ka sügisel - ikka koos teiste raviteedega, ent kuivatada eraldi. Hoida paberist või riidest kotikestes.

Verevaesus, kõhnus.
Süüa punapeeti! Süüa-juua piima, koort, ka salatitena. Aitab mõlemal juhul.
Nõrkus, loidus - vitamiinide puudus. Süüa rohelist sibulat, murulauku - ikka kõike värsket.

Karukell (Pulsatilla pratensis) - tinktuuri (õied-lehed värskelt) võtta sisse süüfilise, läkaköha ja melanhoolia puhul. (Teave kuuldud 64 a naiselt (endine kooliõpetaja), Ahjal 1970 a.-l.)

Paiseleht - paesete peäle pannes olla eä parandama. Palaviku ja nõrkuse korral paise lehed peale pannes ja riidega kinni mässitult olla eä rohi. Teeks keedetult puhastada kopsu ja rinnad eäks. Tiiskuse (tiisikus) vasta olla eä rohi.

Kuid siis, kui kõik juba õitsema lõi – lilled, viljapuud, põõsad, kui ainult mul joovastus selles looduse lõpmata kaunidusest, ilust – tuli minu peale, raske painalik mure – hiilides, vargsi algamas seni kui ilusamad ajal kole piin tõmbas kramplikult mu vana inimese terve olemise.
Arstid saatsid või andsid saatekirja mulle Tartu, et siin haiglas ei saa enam midagi aidata. Ma olin kange siiski - ma ei läinud. Tundsin ära, et sinna oleks ma jäänud. Sain kodu, oli nii palju veel tahtejõudu mul, et keetsin kohe kanget teed – „vereurmarohust“. Selle väga kange mürgise ravitaime teega algas mul enda arstimine - küll 2 korda päevas paar lonksu sisse võtsin, jõin ja 1 kord enne magamaheitmist pritsisin endal sisse seda. See on ju suur vähja ja polüüpide ravim. Ja näe imet - kadus see õudne kramplik valu sooltes ja need nõrgestavad verejooksud.
Olin omadega enne selle tähtsa ravimi tarvitamisel – läbi. Lapsed muretsesid väga olles kindlad, et peagi pannakse mind mulda Tuhalaane kalmistule. Kuid nüüd? Tunnen, et paremast ja oleku palju paranenud, aga ainult süda annab vahest tunda end, kui on kodust käimist asjaõiendustel.