Haiguste märksõnad

Kurguvalu

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud kurguvaluks või -katarriks.

Kurguvalu korral oli tegemist sümptomiga ja selle ravi eesmärgiks oli eeskätt lahti saada valust ja vähendada põletikku kurgus.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Kui inimesel kurk valutab ehk kael paistetanud, võta koirohu õilmed, leuta viina sees ja kurista seda viina. See kaotavad valu ja paistetuse ära.

Kui kurk valutab ja seega söömine ning joomine palju takistatud, siis tarvitatakse joomiseks niinimetatud kurguvalu-rohtu, mida järgmiselt valmistatakse: kummelidest ja köömleidest segatult keedetakse teed, mida tuleb juua nii palavalt, kui vähagi võimalik ja kurk kannatab. See aitab.

Kui kurk haige on, sis tuleb piima palavas aada, mett sisse panna ja seda nii palavalt juua ku väha saab. Sii võtab kurgu varssi pehmes. Mõnikord kästse pärnaõie tiid anda, sii aitava kah.

Kui lesenaise laps haigest jääb, siis anna tämäle kameli (kummeli) teed juua. See avidab keige usinamast.

Kui kurk on valus, juuakse kuuma piima soodaga, meega. Juuakse veel leedri või lodjapuu õie teed, ka pärna- ja vaarikateed. Joodi islandi sambla, rahva seas „põdrasammal“ või „krobiseja“, teed. Suured inimesed söönud ka männikasve.

Pärnaõis köha jaoks ja kui kurk valus on.

Mesi ja sibul oli meie peres kurgurohi. Sibulamahl meega hõõrutud.

Kammeliteega raviti kurgu- ja maovalu.

Kurgu- ja kaelahaigused, hääl ära.
Kui oli kaebus, et neelamine on valus ja hääl hakkab kähisema, kästi näidata keelt ja kurku. Oli kurk punane ja keel tagantpool valgevõitu, tuli kuristada kurku leige söögisooda veega, paraja supileeme soolasusega leige ja kummeliteega. /---/

Kurguvalu.
Kui kurk haige olli, pandi palavid kaaru pääle. Aeti kaarad paa põhjas palavas, nõnda kui praksus, siss pandi sukasääresse ja ümmer kaala. Päeva es panna, ikki õhtu, kui sängi minti. See aas siss higistama. Mööda selga jooksis vesi alla. Kui kaarad jahedas läksid, võeti sukk ära ja pandi kaala ümmer mõni villane asi, et soe on. Mitu päeva soetadi nõnda.
Päeva tehti veel pihlakuõie teed ja anti seda juua. Vahtrakauna tee olli veel parem, aga vänge olli, haisis, sita maik olli, aga aidas hästi. Ubalehe tee olli kige parem [= mõjusam], aga see olli mõrru, jusku tubaku maik olli. Me seda es taha. /---/

Kõrva- ja kurguvalu puhul aeti kaerad panni peal tuliseks, keerati õhukese linase riide sisse ja seoti kas ümber kurgu või nii, et haige kõrv oli soojas. Kõige peale mähiti veel villane sall või rätik. Kurku kuristati soolveega.
Purdis pandi villase soki sisse kuuma tuhka, mis seoti ümber kaela.
Viru-Nigulas, Pärnal, kuulsin Tiivas Luule käest, et aitavat ka kurgu alla seotud soolaheeringas. Ei tea...
Kõige parem kurgutõve rohi oli ikkagi tuline piim võiga või meega.

Kurguvalu vastu oli kõige parem abinõu kuum kaerakott ümber kaela. Kui kaeru ei olnud, aitas ka, kui liiva kuumaks aeti, aga kaerad olid paremad.

Köha ja kurguvalu puhul kasutati pärnaõie teed.

Ka kurguvalu vastu on küüslaugu ja sibulamahla segu.

Kõrvavalule aitas seesama rohi, mis kurguvalu puhulgi: tulised kaerad suka sisse ja ümber haige koha. Vahel pandi kaerte asemel kuuma tuhka.

Sooja kummelikompressi pandi ümber kaela, kui köha oli ja kurk valutas.

Milleks tarvitatakse taimi.
Mõningaid taimi tarvitatakse arstirohuks. Kummeliteed tehakse ja joodakse siis, kui kurk valus on.

Sibulat tarvitatakse mitmel viisil ja mitme haiguse vastu. Paljalt tules küpsetatud sibulat pannakse paisele, vesivillile ja mõne muu veikese haavale peale, mis mädanema on läinud.
Kui kurk ehk rinnad valusad on, kas külmetuse ehk tuule läbitõmbamise tagajärjel, siis keedetakse piima sibulatega sisse lõigatult ja juuakse nii kuumalt, kui juua kannatab.

Kummelitest valmistatakse ka teed, mida lapsed köha vastu tarvitavad, sest tal on pehmeks tegev mõju, ka kui kurk on valus.

Toomekoored. Tarvitame siis, kui kurk haige on, siis pantakse peale.

Kaelahaiguste või kurguvaluga keedeti hästi kanget kummeliteed, sellega loputati ja kuristati kurku. Aga peale panti kummelimass, seda kummelit korjati suvel oma õue pealt, nimetati seakummeliks ehk ubinhainaks.
Seda panti päris kuumalt rätiku sisse või vahele ja köideti ümber kaela, muidugi see mass rohkem ettepoole ümber kõri. Siis pealt mässiti veel pehme villase rätikuga kinni, et ta ära ei jahtuks, ja haige kateti ka soojalt tekkidega.

Kuremarjad (toorelt süüa). Kurguvalu puhul.

Sipul. Sibul. Allium cepa. Köhimise, kurguvalu (ka mandlite paistetuse ehk angiina ajal) vastu keedetakse piima sees sibulaid, lisatakse mett ja võid juure - pehmendab.

Kõhuvalu vastu oli sinepipiiritus. See oli ühtlasi ka kõhulahtisuse vastu ja maksahaiguste korral - kui maks paistes oli.

Kasvab lill, kalanhoe, ma võtan selle lehe, panen üöseks suhu lehe, kui kurk valutab. Ja ka ivaja derevo ja kuidas teda nimetatakse.

Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

Mähised ja aurutamised.
Teisel päeval pärast sauna tehti veel, kui vaja oli, sooje mähiseid, nagu kuumaks aetud ja suka sisse pandud kaerad ümber kaela, kui kurk valutas. Ja kui köha oli, siis tehti piimaauru ja lasti tärpentiiniauru sisse hingata. /---/

Kas te korjate ise omale ravimtaimi?
Jah. Mul ongi praegu teoksil. Ma andsin vennale ära. Ma tegin saialillesalvi. Ma ravitsen omal seda veenipõletikku ainult sellega, saialillesalviga.
Kuidas te seda salvi teete?
See peab olema kodusea rasv. Parem on, kui on maorasv. Aga noh, nüüd tapetakse noored sead ära ja mao peal ei olegi rasva. Aga mul noorem poeg tappis siga ja ma siis tema käest küsisin seda sea ploomirasva, nagu öeldakse, see on ploomirasv, mis neerude ümber kasvab. Ja ise kasvatan saialilli. Siis mina ei aja mitte seda rasva läbi hakklihamasina. Vat seal on palju metalli. Ja nüüdisaja masinad on ju kõik alumiiniumisegudega veel. Aga meie ei tea, mis sealt sisse võib tulla. Mina hakin teda roostevaba noaga. Ja sulatan, aga hästi tasasel tulel, et ta mitte oma värvi ei muuda. Ta peab jääma täitsa valge. Ja siis ma kurnan need, öeldakse rasvapiprad välja ja siis ma panen emailkaussi, see ei tohi jälle metallnõus olla. Ja siis selle kuuma rasva sisse panen ma siis need saialilleõied. No ma panen, noh, ma ei oska ütelda, 200 grammi peale panen ma sellise suure peotäie. Ja siis tema ei tohigi enam olla, ainult pliita ääre peal. Tema hakkab nii kohutavalt särisema iseendast. Ja siis ma segan ja siis ma jätan ta sinna pliita ääre peale sinna selle kausiga niimoodi seisma. Ja siis ma kurnan sealt ära ja see tuleb täitsa munarebu kollane. Ja siis ma seda kasutan.
Kõigi puhul. Ja näiteks haavad ei taha enam paraneda, vaata kui veresooned natuke haiged on. Ja näiteks kui nohu. Nina hakkab kipitama, vaata, kui nohu hakkab tulema, siis nina on kibe ja kurk on kare, siis mina võtan, ma panen seda väikse sõrme otsaga seda kummalegi poole ninna, tõmban sisse, ninaalune jääb siit natuke rasvaga, las ta jääb, siis ei uhata ära. Ja siis ma panen ka keele pera peale. Ja siis ma lihtsalt istun ja hoian suu kinni, et ta sulab mul seal, ta vajub mul igale poole kurku ja kurk ei ole valus.
Aga muidugi, mis peab olema - usk peab olema, kõige esimene asi. Ja siis muidugi saialill on minu parem käsi. Ja nüüd ma korjan teda praegu tee jaoks. Seda soovitatakse juua iga päev igaühel üks tass. Lonkshaaval. Ta seisab köögis laua peal ja muudkui läheb. Ja sellel peab ainult need kroonlehed, tolmukaid ja neid ma ei pane. Nii et ma kuivatan nad ära.

Kui köhid ja kurk vallus om, teed hästi kange pärnaõie tee ja tuu võtab kurgu pehmes.