Haiguste märksõnad

Mesilase nõelamine

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse mesilase nõelamist.

Mesilase nõelamist tavaliselt ohtlikuks ei peetud, küll aga siis, kui torkeid saadi korraga liiga palju või kui inimene oli mesilasmürgi suhtes tundlik.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Mesilase nõelamisest tekkinud paistutus kaob ruttu, kui panna pääle raudnõgese (Urtica urens L.) ekstrakti (s.o. 1 osa nõgeseid, 5 osa vett, lasta nädal aega seista ja siis läbi kurnata ja ekstrakt ongi valmis.

Mesilase nõõlut kohale pandi toorest sibult, tubakaleht ehk hõõruti mudaga.

[teeleht] Lömakslitsutud lehed on heaks rohuks mesilase nõelamise puhul, põletikuliste paisete peale panna.

Mesilane nõelunu on, külma maamullaga kangesti hõeruti, siis siuti kinni, et päike pääle ei paista, siis ei pasteta üles. Küpsetati sibul pliidi all ära ja siuti sinna pääl, või soolast pekiliha, mis käepärast olli. Kuulatasid üksteisest, kellest üks abi sai, seda proovis teine omakorda. Hõeruda mullaga, ku see nõel katti läheb, siis ei paisteta änam, nõel ajava paistetama.

Paiseleht.
Paiseleht om niisuke taim, kasvab raentiku ja hõreda mõtsa äären, sii om mõtsa veeren. Madal taim, õige suurte sõõrikute lehtega. Äitseb vara keväja ja noid äitsmeid kutsutas võililledeks. Sii om hää rohi, kui koskilt om mõni kihulane purenu vai mõni muu kärvlane purenu, siis hakab sii kotus veretama ja lääb paistesse. Siss tuleb toda paiselehte pääle panna; kui üts ära närtsib, siss tuleb tõine võtta, pääle panna, nii kavva, kui terves saab.

Mesilase nõelamisele võeti - kuipalju ta nüüd avit, aga - võilille piima võeti, hõõruti. Aga ei paisteta kah.

Võimänd oli hea mürgituse puhul. Kui mesilane nõelas, tuli võimänna piimaga hõõruda nõelatud kohta. Vähendas valu ja paistetust.

Sääsekuplade peale aaloemahla panna ja kui mesilane nõelab, siis määrida, ei lähe paistegi.

Mesilase nõelamise puhul külmi teelehti või kummelikompressi.

Mesilasehammustuse vastu võta sibulalauk ladvast, hõõru see mitu korda tugevalt nõela koha peale, hoia seda lauku peal kas viis või kümme minutit ja kui ära kuivab, siis veel, ei lähegi paistesse.

Saialille õitest on tulu mesilase nõelamise puhul. Samuti aitab ka teeleht.

Teelehte tunneb või peaks tundma iga inimene, iseasi on tunda teelehe raviomadusi.
On saabas või king hõõrunud raku jalga, ravivad teelehed, kui panna neid kingadesse. Parandavad vanugi haavandeid, isegi pahaloomulisi. Puruks hõõrutud värsked teelehed ravivad herilasetorkeid, marutõbise koera puremisi, ussihammustusi.

Ükski mesinik ei põe jooksvahaigust. Jooksva vastu on mesilaste nõelamine. Möödunud aastal sain seitseteist nõela kätesse. Kui nõelamisele teelehe mahla peale nõristada, siis võtab paistetuse kohe tagasi.

Arnika (Arnica montana L) parandab mädanevaid haavu ja mesilaste nõelamist.

Arnika (Arnica montana L) parandab mädanevaid haavu, mesilase nõelamist ja pigistusi kõhus.

[Teeleht.] Lömaks litsutud lehed on mesilase nõelamise vastu.

Võilille (Taraxacum officinale) piima pannakse mesilasest nõelatud kohale, siis ei paisteta nii palju üles.

Kord olen saand nõelata ka. Aga läbi suka. Mul midagi suurt häda es ole. Ma võtsin piparmünditilku ja sai terveks.

Arnikas [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Arstirohuna tarvitakse arnikaõisi ja -juuri, millest teed, tinktuuri, salvi ja plaastrit valmistetaks. Mädanevad haavad, pigistused, veripaised, mesilase nõelamine on arstitav niiskete arnikalappide abil. Lappide niisutamiseks tuleb võtta 5 supilusikatäit arnikatinktuuri poole kuni ühe toobi vee kohta; lappe tuleb iga poole tunni takka vahetada.
Pigistuste ja veripaisete korral oleks soovitetav niisutamisevee hulka veel ka äädikat järgmises vahekorras lisada: üks osa arnikatinktuuri, üks osa äädikat ja üks osa vett.

Kui mesilane nõelas, hõõruti seda kohta sibulamahlaga, siis ei läinud paistetus nii suureks.

Teelehed: keedis, üks tass päevas - köha, kopsu verejooksu ja kuse mitte kinnipidamise vastu, mesilase piste vastu, rohkete mensete vastu.

Sibulalõikudega hõeruti mesilastest ja herilastest nõelutud kohti, eemaldades seega paistetuse.

Nõgesetinktuur kaotab mesilase nõelamisest tekkinud valu.

Lilledega saab ravida.
Olen palju kuulnud ja lugenud lilledest, millel on ravivõimed. Õigesti öeldes on enamus rahvameditsiinis tuntud ravimtaimi õistaimed, seega lilled, mida paneme vaasi, kasvatame potis või näeme aias, põllul, niidul ja metsas enda ümber. Nüüd toongi näiteid lilledest, mida tunneme raviomadustega.
Aaloe kasvab aknal potilillena (troopikataim) - leiab kasutust tulehaavade ja põletusnähtuste korral nahal. Sellise tinktuuriga hõõrutakse värskeid ja mädanevaid haavu, samuti mesilaste pisteid. Taimest valmistatud keedist (pooleks veega ) on tarvitatud tiisikuse korral, aga ka bronhaalastma, haavandtõve ja silmahaiguste raviks. Droogiks sobib kogu taim, millel ilusad punased, roosad ja valged õiedki. Olen tulehaavade ja mesilaspistete puhul seda kasutanud alati ise ja ravinud oma lapsigi. (Teave kuuldud Raplast 1930.-40. aastail.)

Kressitõmmis võtab ära putukate torke järel tekkinud sügeluse ja punetuse. Kogu suve jooksul on soovitav süüa iga päev 2-3 kressi ehk suure mungalille lehte. See aitab taastada soole normaalset mikrofloorat, ka pärast antibiootikumiravi. Tee kressilehtedest ja -võrsetest maitsva salati (nt koos lehtsalatiga), kalla peale külmpress-oliiviõli ja tilgake sidrunimahla.