Haiguste märksõnad
Iiveldus
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- jõhvikas
- koirohi
- palderjan
- piparmünt
- putke
- sibul
- tedremadar
- tedremaran
- vehverments
- pütsik
- entsijaan
- kahetsekõlla
- hiiemarjad
- lesnäk
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
ERA II 36, 565 (2) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Rutikvere as. < Põltsamaa khk., Pajusi v., Pajusi m. (s. Jaanson), 66 a. (1931)
Vehvermensid, keedetakse lehti ja varsi. Saab vehvermensiteed. Lehed ja varred kuivatatakse ennem ära. Võetakse siis, kui süda paha on.
ERA II 113, 589 (28) < Saarde khk. (1931)
Kui süda haige ja pööritab, siis tuleb kahetsekõllasid keeta, seda keedist rohuna sisse võtta, küll siis haigus silmanähtavalt paraneb.
H III 13, 658 (10) < Halliste khk. (1893)
Kui seest valutab, süda vesine on ja rindealuse ülesse ajab, siis tuleb pütsiku (putke) ja entsijaani juuredega keedetud leent sisse võtta. Enne sissevõtmist tuleb aga pahema käega rinnade peale kolm risti tõmmata.
H III 19, 327 (10) < Halliste khk., Kaarli k. (1894)
Kui seest valutab, süda vesine on ja rindealuse ülesse kisub, siis tuleb pütsiku ja entsijaani juuredest keedetud vett sisse võtta.
E 3897 (31) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. (1893) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui seest valutab, süda vesine on ja rindealuse ülesse kisub, siis tuleb pütsiku (putke) ja entsjaani juuredest keedetud vedelikku sisse võtta. Haigus saab nagu vari kaduma.
RKM II 214, 30/1 (15b) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1966)
[Kui söämest pahaks lähteb ja oksele ajab] Ja veel kasvavad pähknepuie all heinämaal hiiemarjad. Nee on mustad marjad, vaaksa pikkuse varre otsas kasvab kobaras ja varrel on külis kaks lehte. Nee mustad marjad tuleb puruks heeruda, ehk, noh, panna riidelabi sise ja taguda haamriga sinne marjule pääle labi sees. Täüdüb olla aga kova alune, kas pagu pääl vai kive pääl, nee marjad täüdüväd olla enne ärä kuivadetud, siis on paremb.
RKM II 250, 500 (9) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Tedremadara juured viina sisse panna iivelduse vastu.
RKM II 272, 354/6 (2279c) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
[Sibul. V. K. Лук. L. K. Allium cepa.] Kui on süda paha ehk valutab kõht ehk kui on südamevill, talupoegadel oli enne ikka kõige esimene rohi süüa toorest sibulat.
RKM II 329, 239 (2) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Ku süda paha om - iiveldas - siis keeda piparmündi tiid.
RKM II 381, 339 (102) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Vehverments.
Münt on halli lehtega, suured laiad karvatsed lihavad lehed, pikad õietorud, vehverments [= piparmünt] on vähema lehtega, väheldased rohelased lehed, seda ostetse apteegis, münte ei osta keegi.
Kange vehvermentsi tee on päävalu vastu. Vehvermentsi tee teeb südame hääs [= võtab iivelduse ära], kui süda alam on. Ja rinnad teeb lahti [= kui kinnine köha on, röga ei tule].
Vilbaste, TN 1, 807 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris). Jõhvikas. Marjamahl vahendiks seedimisrikete ja südamepöörituse vastu.
Vilbaste, TN 2, 704 (9) < Räpina khk. (1930)
Südame pööritamise ajal söödi sibulaid.
Vilbaste, TN 7, 245 (3) < Setumaa, Värska al. (1930)
Tedremarahaina juurõ. Pandakse juured tee ehk viina sisse ja juuakse kõhuvalu ehk südame pööritamise vastu.
Vilbaste, TN 7, 246 (9) < Setumaa, Värska al. (1930)
Lesnäkujuured. Südamepööritamise vastu rohi.
Vilbaste, TN 7, 446 (25) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Sibulaid tarvitati köha vastu, kui süda paha.
Vilbaste, TN 9, 536 (1) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Ravimtaimedest.
Teed.
Koirohi: õitsemise ajal noppida, siis kui õied kollast värvust näitavad.
Minule isiklikult mõjus see tee heasti kõhulahtisuse juures, ka maksahaiguse vastu. Ma jõin teda ainult kaks korda, siis kadus valu maksa ümbruses ja üldiselt tundsin end paremini. Ka andis mõnekorraline koirohu tee joomine mulle head söögiisu. Isegi kui vahel süda paha, aitas mõni lonks sellist teest. Järjekindla joomise järele ta aitas isegi meeleolu tõsta, kuid siis ainult lahja teena tarvitatult. Kange teena ta mõjus järjekindlalt juues kõhtu kinnipanevalt, tähendab ebasoodsalt.
Üle veerand liitri korraga, kange teena kaks minutit keedetud, peotäis kuiva teed ja lastes tõmmata mitte otsesel tulel. Ta mulle oli harilikult tarvitamiseks, kui vajasin tõhusamat abi temast.
Üks 10 cm pikkune õiteoksake kuivatatult ehk värskelt aitas keeva vee sees, korra lastud üles keeda, lahja joogi, teena tarvitada.
Vilbaste, TN 9, 546 (1) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Ravitaimed.
Koirohi: õitsemise ajal noppida. Minule isiklikult mõjus heasti kõhulahtisuse juures, ka maksahaiguse vastu ma jõin teda. Ainult kaks korda, siis kadus valu maksa ümbrusis, ka andis ta mulle head isu. Kui süda paha on, üks lonks koirohu teed, mulle heasti aidanud.
Järjekindla joomise järel aitas ta isegi meeleolu tõsta, kuid lahja teena.
Kange teena järjest ta mõjus kõhtu kinni pannes ebasoodsalt. Nii ma võtan teda, kui ma tunnen “isu” ta järele. Veerand liitrit korraga kaks minutit keedetud, võib olla paar grammi kuivatatud taimi.
Vilbaste, TN 7, 485 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Sibulaid tarvitati köha vastu ja ka siis, kui süda paha.
Vilbaste, TN 7, 713 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Palderjan. Palderjani õied korjatakse ja keedetakse teeks. Teed võetakse sisse südamepöörituse ja rahutuse korral.