Haiguste märksõnad

Sarlakid

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud sarlakid, särlakid, sarlahid, sarlahaid, sarlatid, sarlad, särlad.

Sarlakid (Scarlatina). Sarlakid on äge nakkushaigus, mis kulgeb kõrge palaviku ja lööbega (mis kujutab endast väikseid punaseid tihedalt üksteise kõrval asetsevaid tähne). Sarlakid on ohtlikud tüsistuste pärast. Haiguse põdemisel tekib reeglina immuunsus (Sumberg 1939: 634).
Sarlakud (scarlatina) lähevad mitmeti leetritega ühte ja neid peetigi vanaste üheks hädaks (Sellest vist tulebki, et sarlakutel päris Eesti nimi puudub, kuna leetritel koguni mitu leidub) (Hellat 1913: 408).
Rahvapärimustes nimetati sarlakiteks lastel esinevat haigust, mille korral keha kattus väikeste punaste täppidega, esines palavik jne.
Sarlakid (riisid) - riisid pääl on peenikesed punased, siis on pää asi, tuuleõhku ei tohe saada, nii ku tuult said, nii ollid läbi. RKM II 101, 435 (87) < Häädemeeste - M. Mäesalu (1960)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

[Vanatarkade rohukastikene.
Vanaaja rohud olid järgmised: ---] Scharlakirohi: ka toomepuu koorealune kaabe.

Riiside (sarlakid) vastu aitab kadakamarjatee.

Pärnaõieteed joodi leetri- ja sarlakihaiguste puhul.

Sarlahaiguse ajal - õpetasid vanemad inimesed - tuleb võtta elavad söed panni peale, võtta kadakamarjad, tampida katki ja raputada süte peale. Paks villane tekk endale üle võtta ja laps enda sülle. Minul olid mõlemad pojad August ja Volli sarlahaiguses. Seda suitsu lasksime teki alla ja ka pärast tuppa. Iga päev suitsetasime niikaua, kui tereveks said.

Leetrite ja sarlakite puhul anti naeriseemne keedist.

Tedremadara juured ja vallerjaanijuured. Kui ma särlahaiguses olin, panin viinasse, siis oli tumepunane, oli hia.

Sarlakihaiguse vastu ei tea muud rohtu, hoiti pimedas ja anti kummeliteed. See oli raske haigus, palju lapsi suri ära, kui see haigus külasse tuli, kus sai haigeid soojas hoida, seal said ka ennem terveks, aga kus haige külma sai, see põdes kaua, mõnel tuli köha, mõnel mädajooks kõrvust ja mitmed eluaegsed vigad on sarlakihaiguse tagajärjed.

Nakkushaigused.
Pimedas ruumis hoiti haigeid, kel olid leetrid, sarlakid ehk rõuged, sest valgus pidi silmad rikkuma. Hoiti ka tervetest eraldi ruumis.
Rõugeid raviti viinakompressidega, kasteti linane riidelapp viina sisse ja pandi üle keha haigele peale, korrati mitu korda. Sarlakite vastu anti männikasu teed.

Sarlakid. Raudrohu teed soojalt juua ja soojad õiemähised ümber kaela panna. Olin ise haige ja sain terveks.

Sarlakihaigus tõi sageli surma, kuid vahel sai ka koduse ravi puhul abi. Suure palaviku tõttu anti juua haput jooki ja kurku loputati mustasõstra vartest keedetud veega. Nahka hõõruti viinaga.

Leetrite ja särlade korral peeti lapsed pimedas tuas ja anti neile juua sooja piima võiga ja leetripuu õie teed meega (venekeele калина).

Sarlakid ja leetrid. Raudrohu tee aitab.

Ema pani sarlakitele sooja kummelihautise peale.

[Kurguhaigused.]
Sarlakki eristati harilikust kurguhaigusest seetõttu, et sarlaki puhul on pulss kiire ja palavik kõrge. Sel puhul tuli juua kuuma kadakamarja teed.

Ema ütles, et ära pallast vett anna sarlaki puhul. Anna kummeliteed.

Sällakarohi; vaenelaps; vaeselapse silmavesi [Viola arvensis].
Arstirohi sallaka (sharlachi) haiguse vastu. Selleks tehakse nendest taimedest teed, mis haiguse korral juua tuleb. Vana arstimine.

Pärnaõied [Tilia cordata]. Teena - köharohi, rinnahaigusele, sarlakite vastu, kurguhaigusele, palavikule, neeruhaigusele.

Leetripuu õied [Sambucus]. Teena - sarlakitele.

Pärnaõie tee ajab sarlakid ihu seest välja.

Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

Kurguhaigused. Kurguvalu põhjuseid võis ju olla väga mitmesuguseid, harilikke külmetushädasid ja ka nakkushaiguseid angiini, difteeriat, sarlakki. Kuna aga polnud arste ega laboratooriume haiguse diagnoosimiseks, siis vaadati lihtsalt kurku, lusika varrega keelepära alla surudes ja leiti samas ka otsus, mida ette võtta. Kui kurk paistis olevat põletikus ja neelamine oli takistatud, siis pandi hautatud, kuumad kaerad suka sisse ja seoti ümber kaela ehk pandi kaela ümber muud soojad mähised. Vahepeal tuli kurku kuristada maarjajää ehk jälle keedusoola lahusega, jalgadele tehti kuumavee vanni.
Kui ma Toris kihelkonnakoolis käisin siis seal tegi koolitädi Toomessoni seda lastele peaaegu igal külmal talvel suure keevavee vaagna kohal „tärpentiini auru“.
Kauss oli põrandal, laps käpuli kausi kohal, mitu tekki üle pea visatud. Seal tuli nii kaua olla, kuni keegi vastu pidas.
Haiguse ravitsemist ei peetud täielikuks seni, kuni polnud joodud kuuma teed kas siis pärnaõitest, köömnetest, palderjanist, kummelitest või veriheinast.