Haiguste märksõnad

Higistamaajav

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

Vabarnamarja tee. Korja ilusid valmid vabarnamarju, kuivata ära, nii et nad ei kopita, siis saap sest tee, mis väga hää ja inemist higistama aeap.

[Rosaceae]
Geum rivale. Härjapää. Õienupud, mis enne lahtilöömist korjatakse, annavad hääd teed, mis higistama ajab, kui külmetanud on.

Higistama paneb kadakas, arnikas ja mädarõigas.

Orashein, mis kasvab kõrgetel liivastel kohtadel, selle juure tee ajab higistama ja ergutab neerusid.

Nurmenuku õitest keedetud teed juuakse külmetuste korral, see paneb higistama.

Kuulus ravitaim takjas.
Lehtede tee ajab higistama, kusele, ravib kõhupuhutust, kõhupõlendikku, kõhu paiseid.

Köömnetee on, kui väljas külma saand, viina sisse panna, võtab higistama, annab kohe tagasi. Ma käisi linnas müümas.

Kui lõhmuse äitsva, siss tuleb korjata nende äitsmit ja kuivatada. Siss neid äitsmit hoida, parem om, kui om mõni kindel anum, kus neid hää hoida om. Siss kui külmetanu oled, siss noist äitsmist tuleb tii kiita, parem om, kui seda tiid enne magamaminekut hästi kuumalt juvva; siss ajab higistama ja küha kaob ära.

Arstiti peaasjalikult maarohtudega. Igal suvel korjati arstirohutaimi. Pärnaõied, kuivatatud vaarikad ja vaarikakeedis olid külmetamise puhul higistamapanevad vahendid.

Vehvermentsi tee ajab higistama. Aias kasvavad.

Vaarikavarred.
Teena higistamist väljakutsuv vahend.

Vaarikatee paneb higistama.

Pärnaõied on rohkem raviks. Higistama ajab see tee, palaviku korral on hea. Hea mahl, teda võid muidu ka juua.

Vaarikavarre tee - higistama ajav vahend külmetushaiguste korral.

Pärnaõie tee - higistama ajav vahend külmetushaiguse korral, ka köha, kopsu limastuse vastu.

Orashein. Tema juurikast valmistatud tee ajab kergesti higistama.

[Kummel (Matricania chamomilla L).] Kummelitee ajab higistama.

Orashein. Juurikatee ajab higistama.

Pärn. Ajab higistama ja on köha ja kopsulimasuse kõrvaldaja.

Kummeltee [kammeltee]. Müüakse ka apteegist. Ämmaemandad soovitavad „nurganaestel“ mõni päev seda juua. Ka juuakse seda teed külmetuse järel ja kergema kaelahaiguse (kurguhaiguse) puhul külmetuse järel, et higistamist tekitada.

Teekummel (Matricaria chamomilla). Kommel (Jaani, Saaremaa). Kommeliõitest teed joodakse Jaani kihelkonnas sagedasti kui kergesti kättesaadavat, sest kommeleid kasvab seal külluses, ka tarvitatakse kommeliteed külmetuse puhul ja higistama ajamiseks haiguste puhul.

Pärn (Tilia cordata L.). Niinepuu. Tee õitest higistamapaneku vahendina külmetamise ja köha puhul.

Higistama panevad rohud: pärnaõied, vaarmarja varred.

Kui inimene oli ennast külmetanud ja tahtis higistamisega terveks saada, siis joodi niineõite teed.

Taimede tarvitamine endisel ajal.
Juba vanal ajal tundsid eestlased taimi ja kasutasid neid mitmeks otstarbeks. Nii näiteks tunti arstirohutaimi, millest rohtusi valmistati. Esiotsa valmistasid igaüks omale rohte ja talveõhtutel, kui tuul toa taga tammikus mühises, andis vanaema kedrates oma ümberistuvatele lastele õpetusi ja teadmisi edasi. Aga et inimestel, kes päev otsa rasket tööd olid teinud, selleks aega üle ei jäänud, siis hakkasid üksikud inimesed endid sellest elatama. Nad käisid mööda küla ja arstisid haigeid. Et aga asja salapärasemaks teha, lugesid nad sõnu peale ja kui haige siis terveks sai, arvasid inimesed, et ka sõnadest on suur abi, ja viimaks hakkasid arstid isegi seda uskuma ja sõnade lugemine sai tähtsaks toiminguks arstimise juures. Kui aga rahvas sai rohkem haritud, ei uskunud nad enam oma arstide rohtudesse ega sõnadesse ammugi ja nii suri isa, viies teadmised enesega ühes mulla alla, sest ta ei usaldanud neid pojale rääkida, kartes, et see teda naerab ja pilkab ta arvamiste pärast. Sedasi kadusid aegade jooksul tundmaõpitud rohud ja taimed igaviku rüppe, kus neid keegi tagasi ei saa tuua.
Toodi välismaalt rohtusid kalli raha eest ja usuti, et need aitavad, aga inimesed ei võinud arvatagi, et need rohud on valmistatud samadest rohtudest, mida tarvitasid meie arstid.
Nüüd teab sellest rohtude valmistamisest rääkida mõni vana eideke.
Kuna surm juba vanasti oli inimestele olnud ähvardavaks tondiks, siis otsiti ka tema vastu hoolega rohtu.
Taimedest on valmistatud palju rohte. Mina olen neist kuulnud järgmisi.
Raudrohi kasvab põllupeenardel, kõvad varred ja valged õied. Varred ühes õitega tehti teeks ja tarvitati rinnahaiguse vastu ja higistama ajamiseks.

Mitme haiguse vastu on pärnaõied. Neid korjatakse parajal õitsemise ajal ja õied kuivatatakse ära ning keedetakse teeks. Seda teed tarvitatakse higistamise tarvis.

Raudreiarohi.
Raudreia õitest tehti teed. Raudreia tee oli hää külmetuse vastu ja ajas higistama.

Teekummelt rahustajana krampide korral ja higistamise tekitajana.

Pärnaõisi tarvitati teena külmetuse vastu, millega haige higistama aeti.

Siis veel teekummelit tarvitatakse higistamise tekitajana.

Lõhmuseõitest valmistatud teed tarvitatakse higistamiseks,

Taimede kasutamine endisel ajal (praegu).
Vanarahvas juba mõistis hoolitseda oma tervise eest hästi. Arstirohte siis veel niipalju ei tuntud kui nüüd, ja võib-olla, et üldse ei tuntud. Siis, vanal ajal, peeti arstirohtudeks mitmesuguseid taimi, mis kasvasid põllul või metsas. Suvel, kui kõigil oli neid võimalik kätte saada, siis korjati ja kuivatati neid, et siis võtta oleks, kui tarvis. Iga rohi, mis kasvas põllul või mujal, teati ta nime ja ka teati, mis haiguseks teda tarvis on. Nüüdse aja inimesed aga enam ei tea niipalju, see on juba neile seljataha jäänud. Võib-olla, et mõned vanad külaeided teavad sellest midagi jutustada. Siis usuti ka nõidadesse. Neid rohte nõiad ja külatargad aitasid ka tõendada. Kui mõnele loomale rohtu anti, siis pobiseti ikka sinna juure veel nõiasõnu, et ikka see rohi aitaks. Kui mõne haiguse vastu rohtu ei teatud, siis mindi ikka nõia või külatarga käest nõu küsima. Vahel rääkisid nad küll tõtt, kuid mitte alati. Nõiad ja külatargad oma tarkust ja saladust teistele ei avaldanud, sest see oleks nende leivapalukest vähendanud.
Õige palju rohte oli, mida tarvitati köha ja külmetuse vastu.
Liivatee õisi korjati suvel, kuivatati ja joodi nende teed. Seda kasutati siis, kui oli köha, ja see ajas hästi higistama. Ka tarvitati teda loomadele arstirohuna. Liivatee kasvab liivasel maal ja ta õied on lillad. Ka nüüdki kasutatakse liivateed.

Teekummeli teed tarvitati krampide rahustajana ja higistamise tekitajana.

Teekummel - tema teed tarvitatakse rahustajana krampide korral ja higistamise tekitajana.

Liivatee - rabajuse ja külmetamise vastu, liivatee kuivatatakse ära ja keedetakse teed, see ajab veel keha higistama.

Teekummeli teed tarvitatakse krampide rahustajana ja higistamise tekitajana.

Vabarnaõie (Rubus idaeus L.) tee ajab higistama.

Ahtalehise pärna (Thilia parvifolia) õie tee meega ajab higistama.

Mustasõstra (Ribes nigrum) keedise tee ajab higistama.

Pärn - õitest tee paneb higistama, kaotab palaviku, annab söögiisu.

Pärnaõied ravimtaimena. Palaviku puhul higistama ajava vahendina kasutati väga sageli pärnaõie teed. Mäletan, et Tormas kogusid pärnaõisi paljud perenaised. Ei teagi nimetada teist ravimtaime, mida niivõrd eelistati. Üks “traditsiooniline” kogumispaik oli Vaiatu külas Aia talu lähedal (endine mõisasüda ja mõisaaed), kus kasvas palju pärnasid.

[Köha] Pihlakaõied, teed palavalt juua, higistada.
Pihlakamarju söödi toorelt, tule peal küpsetatult, külmavõetult, kuivatatult teena, viinaleotises.

Pärnaõie tee: üks peotäis teed ühes liitris keeta, õhtal juua külmetuse juures. Kange tee mõjub higiajavalt. Päeval soovitav lahjemat teed juua, parem enne voodi minekut.

Vahrakad. Vartest tehakse teed. Higistamiseks.

Pärnaõite tee ajab higistama.

Pärnaõiede tee ajab higistama.

Teekummel - rahustaja krampide korral ja higistamise tekitaja.

Niinepuu õied - külmetumise vastu ja verepuhastaja neeruhaiguste korral, higistama ajamise vahendina.

Vaarikavarred - metsikud, tee hästi kange, ajab tugevasti higistama.

Nurmenukk (kikkapüks) - käokannus (õitsemise ajal korjata). 15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas - külmetuse korral ajab higistama, kergendab rinnahaigusi, mõjub närve rahustavalt, lihaste ja luujooksva puhul mõõdukalt tarvitada, ka köha vastu.

Pärna-, lõhmuseõie theed juua külmetuse puhul, ajab higistama.

Külmetuse puhul on tarvitatud higistama paneva vahendina vaarmarja (vaarika) teed.

Köömne (Carum carvi) teed tarvitatakse higistama ajava abinõuna ja tarvitatakse külmetamise puhul. Mõned tunnevad teed kasuliku olevat kõhu lahtioleku korral. Tee peab laskma hästi tugevaks tõmbuda, parem ühes veega keeta.

Vabarnaid ja mustesõstraid tarvitakse teena külmetuse puhul higistamise abinõuna.

[Ärakirjutatud]
Kodumaa sagedamad arstirohutaimed.
Teed.
Pärn: on meie sagedam pargi ilutaim. Tema õis on lennutiivaga varustatud. Neid õisi kogutakse juunis-juulis, kui nad täiel õiel, tee valmistamiseks; õitel on õige hea lõhn, mis tingitud õites erituvast kergesti lõhnavast õlist ja meest. Varjulises kohas kuivatatud pärnaõisi võib apteekidesse müüa. Rahvas tarvitab pärnateed tähtsa arstirohuna külmetumisel ja verepuhastajana neeruhaiguste puhul. Arstid pruugivad teda aga higistama ajamise vahendiks.

[Ärakirjutatud] [Teed.]
Teekummel: kasvab haruldase taimena meie põldudel. Tema teed võib pruukida rahustajana krampide korral ja higistamise tekitajana. Saadaval apteekides. Meie võiksime teekummelit eduga kasvatada kui hoolealust taime.
Harilikult korjatakse meil teekummeli asemel lõhnava kummeli ehk ubinheina õienuppe, millel valged keelõied puuduvad. Lõhnav kummel kasvab tihti sõtkutud teedel ja õuedel. Lõhnaval kummelil puuduvad teekummeli arstimiomadused. Ekslik on teda korjata kummeliteena.

Pärna- ehk lõhmuseõie teed on siis hää juua, kui oled külmetanud, nii tuleb juua, et higistama hakkad.

Orashain. Ajab higistama.

Takjas. Kurgu kuristamiseks, ajab higistama, sammaspoolikute ja seedimisrikete vastu.

Vabarnaõie (Rubus idaeus L.) tee ajab higistama.

vaba

Pärn (Tilia cordata Mill) meega ajab higistama.

Pähn. Pärn. Tilia cordata Mill. Tilia parvifolia Ebrh. Õitest tehakse teed - higistamise vahend.

Õunalehe teed tarvitatakse higistama ajava vahendina.

Samaks [higistama ajava vahendina] tarvitatakse ka vaarikavarre ja palukavarre teed ning mustasõstra keedist palava teega.

Pärn. Tähtsust arstimisel omavad ta õied. Nendest keedetakse teed, mis ajab hästi higistama ja on sellepärast hääks arstimiks külmetushaiguste puhul. Kollakas pärnaõiemesi on nii hääks toiduks kui ka arstimiks.

Takjas. Arstimisel tarvitatakse päämiselt takja juuri. Takja tee ajab higistama, seepärast soovitav juua külmetuse puhul. Kiirendab neerude tegevust, on maopõletiku ja maopaisete, lihase- ja liikmejooksja ning päävalu vastu, kaotab pääpesemisel kõõma ja edendab juuksekasvu, niisked mähised parandavad paiseid ja mädanevaid haavu.

Kolmekordne teehain kutsutas: siukse madala (ca 15 cm) puhma kasuse, valsstsireni õie omma. Ja tost saa väega hea tee. Ja see on hea võtta, kui oled külmetanud, no aevastad ja kurk on kibe ja temperatuur ja. See ajab higistama ja on vägade hää.

Vanarahvas oskas loodusest palju haiguste vastu saada. Pärnaõisi sai korjata ja talveks kuivatada ja nendest keedeti teed. Selleks sai vesi keema lasta ja kuivad pärnaõied sisse, siis veel vast minut keeda, siis muutus kangemaks. Seda teed oli hea juua palaviku puhul, ajas higistama, kui tulisena juua, ja siis teki alla kohe. Pärnaõie teed sai ka muidu igapäevases elus hea maitse pärast juua, joodi suhkruga.

Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

Nurmenukk.
C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust. Ürti lisada 1 tl klaasile veele, lasta jahtuda, juua 1/3 kl söögi peale 3 korda päevas.
Juues iga päev 1-2 kl nurmenukuteed, valud vähenevad ja kaovad. Mõjub hästi vesitõve ja südamelihase põletiku ning ajurabanduse puhul. Juuri keetes annab hea neerutee, mis lahustab põiekive. Õied on hinnatud kosmeetikas. Selleks leotada õisi 2 ööpäeva destilleeritud vees ja saadud leotist kasutada näopuhastusveena. Seisab külmkapis umbes nädal aega.

Pärnaõie tie on jälle köha vastu. Juuakse palavat tied. Ajab higistama.