Haiguste märksõnad

Hambavalu

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud hambavaluks, hambapõletikuks; samuti kirjed, milles on nimetatud muid hammaste või igemetega seonduvaid probleeme.

Hambavalu peeti ebameeldivaks haiguseks, mida kardeti ja mille korral tavaliselt valutavast hambast ilma jäädi.
- - aga hambavalu võtab mehel meelegi pääst ärä. H II 29, 425 (40) < Tartu-Maarja - Lõhmusmägi (1890)
Arvati, et hambavalu on vanemate inimeste häda, tulnud alles viimasel sajandil.
Mäletan ja tean mõnd vana inimest, kes on surnud 80 a. vanaduses ja vanemalt veel on naernud hambavalu kohta tõendades, et mida sellel hambal valutada on, luupulk. Minu isa rääkis vanapäevil, et sellel ajal kui tema noor olnud, kuuldud ja tulnud ette väga väha hamba haigusi. - - ERA II 134, 420 (1) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
- - Inimesed hakasid siis hamba valu tundma, kui kartul Eesti toodi. - - ERA II 205, 403 (9) < Tallinn - E. Kriitmäe (1939)
Hambavalu põhjustajaks peeti mõnikord ussi, kes hamba all pesitses ja mis on vanemaid mütoloogilisi haigusseletusi.
- - olla esiti ammaste alt ussisi är veetud. Rohi pandud keeva vee sisse ja inimene olnd siis suud pidi sääl aurus. Siis tulnd uss amba alt välja kukkunud sönna lehtede peale. ERA II 304, 482 (4) < Tallinn - P. Alvre (1942)
Hambavalu, eriti kui see juhtus nooremas eas tulema, peeti halvaks endeks ja püüti sellest iga hinna eest hoiduda ennetava käitumisega.
Kui hammad noorelt valutama hakavad, see sureb noorelt ära. H II 58, 264 (18) < Tallinn < Põltsamaa - J. Vompson (1896)
Pane pahem jalg enne ja parem jalg pärast kinni, siis ei ole hambavalu. ERA II 34, 358/9 (1) < Äksi - O. Loorits (1927)
Hambavalu järgi püüti mõnes kohas ka ilma ennustada.
Kui hambad valutavad (viiruvad), siis tuleb põhjatuult. ERA II 147, 614 (1) < Emmaste - H. Üksik (1937)
Mõnikord arvati hambavalu põhjuseks ka kaetust (kurja silma mõju) või tavapärase käitumismalli vastu eksimist.

Vaata ka: .

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H III 14, 261 (6) < Tarvastu khk. (1893)
Hambit sorgites siiluharjastega, ja lääb sii, kel hamba valuteve, üüse kolme haava manu ja võtab tagatsellä ega haava küllest tiksukse kuurt ja paneb sedä pääle.

H III 14, 436/7 (2) < Viljandi khk., Uusna v. (1893)
Kui hammad valutasid, siis lasti auk oherdiga uksepaku sissi. Siis tehti pihlakupuust kolmeharaline ork, sorgati iga haruga kolm korda hamma igemesse, mis valutas, nõnda et veri välla tulli, siis süllati kolm korda augu sissi ja tehti pihlakupuust punn ja löödi augu ette. Siis pidi hammavalu järgi jääma.

H III 18, 221 (9) < Tallinn l. < Kullamaa khk. (1894)
Kui hammas valutab, siis peab haavapuu küllest ühe tiku võtma ja sellega haiged hammast nennakaua turkima, kunni tikk veriseks saab. Siis peab selle tiku ukselääve alla sügavasse matma, et ära mädaneb. Siis ei jää see hammas ilmaski enam haigeks.

H III 18, 221 (10) < Tallinn l. < Kullamaa khk. (1894)
Kui hammad haiged on, siis peab köömleid piibu sees ehk muud moodi suitsetama ja suitsu suus hoidma, siis saavad hammad terveks.

H III 20, 730 (21) < Viljandi khk., Uusna v. (1894)
Hambavalu jäävat tagasi, kui hambaid välgust purustatud haavapuu tükikesega sorgitavat.

H III 23, 348 (9) < Harju-Jaani khk., Kehra v. (1895) Sisestanud Ave Tupits 2002, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006
Hambavalu vastu. Võta korja näsiniinepuu oksi ja näri neid niikaua, kui suu rakkus on, siis on häda peagi möödas. (Sarnase puu koor on nii kange (kihvtiline), et varsti närides rakkusi suu täis on.)

H III 24, 97 (16) < Saarde khk., Laiksaare k. (1895)
Hambavalu jääda järele, kui põhja poolt pihlakapuu küljest koort näritakse.

H, R 9, 140 (16) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Hambahain = Hyoscyamus niger. Die Samen werden hamba pääle gelegt, kui hamba valutase. Tuost om nimi.

H III 25, 245 (251) < Valjala khk., Lööne k. (1895)
Kellel hambad valutavad, hautagu palavaid lepapulke ja närigu neid, siis kaub hambavalu ära.

H III 28, 354 (1, 2) < Kõpu khk., Suure-Kõpu v. (1896)
Hambavalu vastu aitavad. Kui piknel löödud puu pilpaga sorgid.
Mõned närida kalmukujuurt, et see võtvad valu ära.

H III 28, 354 (3) < Kõpu khk., Suure-Kõpu v. (1896)
[Hambavalu vastu]
Köövits ehk majavitsast tehtud ork, ning sellega sorkida, võtvad ka valu ära.

H I 5, 212 (44) < Kaarma khk. < Pöide khk. (1894)
Hambavalus torgiti pulgaga valutavat kohta ja pulk pisteti põhjatsi poole külge pihla sisse.

H I 7, 94 (10) < Harju-Jaani khk., Perila k. (1895)
Hambavalu arstida. Pihlakapuu küllest peab reede õhtu lõikama, selg vastu tuult, ühe tüki koort lahti, nii et pealt ots kinni jääb, ja sealt koore alt puu küllest välja lõikama ühe tiku, ja selle tikuga valutajad hammast kolm korda torkima, nõnda et veristada saab hammast. Siis see tikk sinnasamasse koore alla tagasi pandama, aga nii, et ise enam sinna ei vaata, s.o. selja takka tagasikätt koore alla pistma ja see peale vautama. Peab hambavalu kautama.

H I 7, 599 (1) < Palamuse khk. (1895)
Hambavalu arstitakse järgmiselt. Võetakse 9 lepakasu lepikust, aga üksnes nii, et juured leppadel kokku ei puudu, neil kasudel tehakse ladva ots teravaks ja tõise otsa rist. Siis torgitakse teravad otsad haige hamba igeme külles veriseks. Siis lastakse ühe suure pihlakapuu sisse põhja poole külge oherdiga auk, umbes 2 tolli sügav, ja pannakse siis need veriseks torgitud pulgakesed sisse, teravad otsad puu südame poole. Siis tehakse üks punn lepapuust, mõlemiste otsade pääle ristid, ja lüiakse kõvast aaugule pääle. Kes nüüd selle puu maha raiub, see saab selle hambavalu omale.

H III 3, 99 (4) < Jüri khk., Nabala k. (1889)
Hamba valu vastu pruugitakse väga palju vahendikkusi, mõned on üsna naljakad. Tahan siin mõned ülestähendada. Pihlaka puu seisab esimises reas, sest teda saab väga laialt ja mitmel viisil hamba rohuks ehk hamba arstiks pruugitud. On kellelgi hambavalu, leigaku pihlakapuu põhja poolt küllest oksuke, tehku sellest üks tikk, torkigu sellega haige hammas veriseks, puurigu sellesama pihlakapuu põhja poole külge auk ja tagugu verine tikk senna sisse.

H I 10, 196 (6) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Hambavalu vasta um hää saarõpuu töüdäs (tökat), puumvilluga hamba pääle panda, sõs jääs valu vähämbälle.

H II 6, 310 (I) < Hiiumaa (1890)
Jooksihaiguse vastu tarvitatakse mädarõigast, ka pruugitakse sedasama hambavalu vastu. Ja saab esimelt õllega keedetud, siis viina sisse pandud. Ka kõhu lahtiolemise vastu on mädarõigas pruugitud, tuleb siis aga üksinda õlle sees keeta ja võtab rindu alt valu ära.

H II 8, 69 (12) < Jõhvi khk. (1889)
Vana rahva arstimise kunts.
Leppapulk, mis toores, kästi tuliseks teha ja sellega haiged hambud vajutada, nenda kuda kannatas.

H II 11, 31 (8) < Rakvere khk., Kohala v. (1889)
Vene- ehk piitsarohtu tarvitati hambavalu vastu - suitsetati tubakana piibus.

H II 12, 169 (35) < Väike-Maarja khk. (1890)
Heinputkede rohi on väga hea hambavalu vasta.

H II 15, 113/4 (24) < Kuusalu khk. (1891)
Hambavalu vastu võetakse noaga pihlaka põhjapoolse suurema juurika küllest kild lahti, tõmmatakse nõnda puu küllest ära, et teine ots teravaks jäeb. Selle terava [otsaga] torgitakse valutava hamba igemed niikaua kui verele, siis pandakse pihlakakoore tükk jälle vana koha piale tagasi ja muld piale. See kautada hambavalu.

H II 15, 776 (28) < Harju-Jaani khk., Peningi k. (1889)
Haiguste ravitsemine. Hambavalu kannataja läheb metsa, laseb pihlakapuu sisse augu, paneb hamba verd sinna sisse, pulk ette ja hammas ollagi terve.

H III 3, 99 (5) < Jüri khk., Nabala k. (1889)
Saab ka pihlakapuust tikk, kellega hammast torgitud, maja seina sisse taotud ehk ka pihlakapuu juure alla maha maetud.

H II 18, 602 (5) < Kaarma khk., Muratsi, Vaivere (1890)
Hambavalu. Haiget hammast sossitakse türnpuu pinnaga nii kaua, kud pind veriseks jääb. Siis peksetakse ta (pind) põhjatse poole puukoore sisse. Otsitakse ka niisugune puu üles, mida pitkne purustand. Võetakse selle küljest üks pind ning sossitakse haige hamba sees veriseks, pärast pannakse see pind jälle endisesse kohta tagasi.

H III 3, 99/100 (6) < Jüri khk., Nabala k. (1889)
Kuulsin ka ühest hambaarstist, kes pihlaka ja mitme muu puude koorest üht vedelikku keetnud. Tuli nüüd keegi hambahaige tema juure abi otsima, siis andis arst ühe roostetand naela, mis ta surnuaja pealt olla toonud, käskis selle haiget hammast torkida. Selle peale annud ta eespool nimetud vedeliku suhu rüübata, ise võttis ta nüüd selle naela ja haambri ja läks õue naela teatud kohta saina sisse lööma. Valukandja pidi aga seda vedeliku senni suus hoidma, kunni arst tagasi tuli. Sülitas ta seda aga enne suust välja, siis polnud abi loota.

H III 3, 100/1 (9) < Jüri khk., Nabala k. (1889)
Saab ka teiliskivi kuumaks tehtud, kuhu peale siis koerapöörarohu seemneid pannakse kõrvema. Siis saab trihter võetud ja selle läbi pritsu haige hamba peale lastud. Mõned põletavad neid seemneid ka piipus.

H II 24, 228/9 (256a) < Helme khk., Jõgeveste k. (1887-1889)
[Hambavalu rohud.]
Ehk: Majurivitsa (Solanum) pulgakesega torgiti hambaid.

H II 27, 273 (2) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Oranie puu leht pihus veele hõerutud olla hea valutava hamba peale panna.

H II 27, 366 (81a) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Haige hambale pannasse kervehigi peale. Selle tarvis võetakse kuslapuud, pannasse õts põlema ja hoietakse tungla õts vastu kervest, misläbi pruunikas higi kirve peale lööb, seda pannasse poomvillatopiga haige hamba piale.

H II 29, 425 (39) < Tartu-Maarja khk., Kavastu k. (1890)
Murra metsast pihlik maha, võta säält pind, sorgi sellega hammast ja pane sii pind jälle pihliku külge tagasi sinnasamasse, kus ta olli, ning murra pihlik jälle õigest tagasi, sis saavat hammas tervest.

H II 32, 475 (64b) < Kanepi khk (Johan) Väggi (Vägi) (1889)
Hambavalu harimises. Linasiimne piip - kos linasiimnit seen palotedas.

H II 32, 940/1 (5) < Räpina khk., Toolamaa v. (1888)
Kaalahaiguse vasta pandas lävve alt jalamuta villatse jalgrätiga kaala ümbre ööses.
Valutaja hamba pääle pandas küüvitsapuu kuurt.

H II 38, 275 (3) < Haljala khk., Kisuvere k. (1893)
Hambahaiguse arstimine. Kui hammas valutab, siis mene metsa ja võta kolmest kadakapõesast ühe oksa küllest kuore alt üks kild ja vajuta nendega haiget hammast ja pane killud jälle igaüks oma kohta tagasi. Saab hammas kohe terveks.

H II 38, 789/90 (6) < Koeru khk. (1893)
Hambavalu vastu. Kui inimese hammas valutabs siis murtakse leppade küllest 9 tikku, arvata 3e tolli pikkused. Luetakse vastoksi, see on tagant ettepoole 9,8,7,6,5,4,3,2,1. Kui tikud luetud on, siis pistetakse iga tiku ladvaotsaga haiget hammast, üeldes: "Esimesega 9, teisega 8, kolmandega 7" jne., kunni 9 tikku läbi on. Iga tikk pistetakse kohe vastoksi maa sisse, kui temaga hammas torgitud on. Iga tiku vahele piab kõige vähemast üks toll vahet jäema ja nõnda kõrvalise kohta maa sisse matma, et keegi neid enne mädanemist ülesse ei kaeva. Teiste nähjes ei pia mitte seda tehtama. Muudkui see inimene võib pealt vaadata, kes teist õpetab. Kui keegi küsib:"Kas said sellest abi, et tikkudega torkisid?", siis ei pia temale mitte õigust ütlema, et sellest abi on olnud. Siis ei pia teine kord tikkudega torkimine aitama, vaid ütle küsijalle: "Katsu ise, kas aitab!" Tähendus: Seda õpetas minu ema minule, kui minu hambad poisikesepõlves valutasid!

H II 46, 357 (1) < Haljala khk., Essu v. (1894)
Kui hammas valutab, siis peab neljapäeva õhtu kasepuu sisse, vasta põhja, oherdiga augu laskma, hambaigeme lõhki torkima ja siis kolm korda verd sinna augu sisse sülitama, ja siis pihlakane prunt tagurpidi ette lööma - siis on hambavalu kohe kadund.

H II 46, 634 (78) < Kadrina khk. (1895)
Kel hambad valutavad, võtku pihlakast 9 tikku, nendega igaühega kolm korda haiged hammast vajutada ja siis tikud pihlaka sisse tagasi lüia.

H II 46, 757 (30) < Ambla khk., Tapa (1894)
Hambavalu vastu otsitakse põhja poolt üks pihlakapuu, leigatakse ta põhja poolt küllest kolm orki ehk pilbast - torgitakse sellega valutavaid hambaid ja pistetakse nad siis jälle vana kohale puu külge tagasi.

H II 46, 775 (37) < Ambla khk., Tapa (1894)
Hambavalu vastu pidanud mõned veikese karduli alati pahemal pool vestitaskus.

H II 49, 704 (7) < Pilistvere khk., Kabala k. (1895) Sisestans Ave Tupits 2001, kontrollis Salle Kajak 2006
Hambavalu vastu olla naese-niinepuu koor väga hea.

H II 53, 499 (439) < Simuna khk. (1895)
Hambavalu vasta lastakse pihlaka sisse põhja poole oherdiga auk ja puhutakse kolm korda senna sisse ja võetakse oherdi viimane käbi, torgitakse sellega hammast, kuni veri välja tuleb, siis pannakse see senna peale tagasi ja lüüakse lepapulk peale.

H II 53, 500 (445) < Simuna khk. (1895)
Hambavalu vastu aitab kolme lepa küllest kolmanda aasta kasusi võtta, igaühega hammast torkida ja siis senna tagasi panna, kust võetud.

H II 53, 506 (501) < Simuna khk. (1895)
Hambavalu vastu aitab kolm lepavõsu võtta, nendega torkida, siis maa sisse panna ja kivid peale taguda. Need olgu kolmanda aasta võsud ja sedasama viisi maa sisse pandud, nagu nad kasvavad.

H II 53, 507 (508) < Simuna khk. (1895)
Orjavitsa pulgaga hammast torkida, jääb valu ära. (Orjavitsa mina ei tunne, aga pidada ahervarte ääres kasvama.)

H II 56, 1043 (5) < Rõuge khk. (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896)
Küüvitsad - hambavalu vastu, koort pääl pidada ja ta puuga tsuski.

H II 56, 1044 (6) < Rõuge khk. (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896)
Hambavalu vastu veel: köömneid, linaseemneid suitsutada piibus tõrva pääl pidada jne.

H II 58, 568 (1-3) < Vändra khk. (1897)
Hammavalu rohud on: nasipuu ehk tomilgakoor. Nasipuu ehk tomilgakoor kaabitakse puu pealt ära ja pannakse haige hamma peal, mis siis kohe terveks saab.

H II 60, 716 < Vastseliina khk. < Setumaa (1897)
Küüvitsuga hambit tsuski - vähändäs ja võtt hambavalu ar.

H II 65, 315/6 (4) < Koeru khk. (1884)
Hambavalu vasta. Kui inimese hammas valutab, siis murtakse leppade küllest üheksa tikku, arvata 3 tolli pikad. Luetakse vastaoksi, see on tagand ettepoole: 9,8,7,6,5,4,3,2,1. Kui tikud murtud ja luetud on, siis pistetakse iga pulga ehk tiku ladvaotsaga üks kord haiget hammast, ööldes: esimesega 9, teisega 8, kolmand. 7 jne., kuni 9 tikku läbi on. Iga tikk pistetakse vastoksi kohe maa sisse, kui temaga hambad torgitud on. Iga tiku vahele piab kõige vähemalt üks toll vahet jääma ja nõnda kõrvalise kohta maa sisse matma, et keegi neid (tikkusi) enne mädanemist ülesse ei kaeva. Teiste nähes ei pia mitte seda tehtama; muudkui see inimene võib pealt vaadata, kis teist õpetab. Kui keegi küsib: "Kas said abi sellest, et tikkudega torkisid?", siis ei pia temale (küsijalle) õigust ütlema, et aitanud on; siis ei pia teinekord enaam tikkudega torkimine aitama. Vaid ütle küsijalle: "Katsu ise, kas aitab?" (Tähendus: Sedaviisi tegi ja õpetas minu ema, kui minu hambad poisikesepõlves valutasid!)

H II 70, 693 (23) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Linasiimne kuivatas ärä, pandas piipu, tõmmatas - tuu olõvat kitetav abi hambahalu vastu.

H II 70, 693 (24) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Toorõs kartol, ar riivitült põsõ pääl pitä, kooni põsk, muidogi säältpuult, kos hädä om, palavas lätt - avitas sagadaste hamba vallu vähändä.

H II 70, 700 (60) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Hambavalu rohos kitetäs ka tuud: võta mõrost uibust mõni oss, kuiva ar, nii et tuu höste palas, sis paloda noidõga seenikavva kirvõsilmä pääl, kooni sinna must ravvahigi vällä tegünes - tuud haigõ hamba pääle pandõh lõpõs valu kui tuli vette.

H II 70, 703/4 (83) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Väikene puukõno, kes keväjält lumeminegi aigu, inne lehe tulõkit jo häitses, keda küüvits kutsutas. Kui tuu puuga valutavat hammast tsusitas, kaovat halu kõrraga ar.

H II 74, 816 (10) < Torma khk., Avinurme (1906)
Hambavalu vastu tarvitati näsa-niinepuu (heinamaade peal kasvavad veikesed, punaste marjadega ja viha koorega - niin koore asemel - põesakesed) koort, niint. Seda pandi valutava hamba peale, siis jäi valu ära.

H IV 1, 558 (16) < Jõelähtme khk., Maardu v., Kure k. (1889)
Heinputk, kes heinamaadel kasvab, sagedast mehe pitkuseks. Selle juuri tarvitakse hambavalu vastu, kuna teda veel põleteta ja suitsu peale lastakse.

H IV 3, 774/5 (19) < Tartu l. (Jaaku) (1888)
Viiulijuur (Radix Iridis florentinore), angervaksajuur. Neid juuresi pandakse veikstele lastele nööriga kaela, et lapsed siis neid närivad, kui hambad tulemas on.

H IV 7, 69 (3b) < Jüri khk., Kurna v., Sepamäe t. (1896)
Kui hammas valutab, siis kolme puutikuga hammas veriseks turkida, pihlakapuu sisse vindlaga auk lasta, need tikud sinna auku panna ja prunt ette lüüa, siis kaduda valu ära.

H IV 7, 70 (3h) < Jüri khk., Kurna v., Sepamäe t. (1896)
Heinputkejuurt haige hamma peale panna. See võtta valu ära.

H IV 9, 156 (5) < Jüri khk., Kurna k., Sepamäe t. (1898)
Kui hambad valutavad, siis heinputke juurt peale panna, siis kaub valu ära.

H, Mapp, 951 (9a, b, c) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Abi hambavalu vastu: hoia külma vett suus; hoia tubakast hambaaukus; hoia soola hamabaaukus.

H, Mapp, 951 (9d, e) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Abi hambavalu vastu: lase kukepuu suitsu peale; hoia piibu ehk paberossi suitsu suus.

H III 6, 241 (49) < Tarvastu khk., Mõru t. (1888)
Hambarohtu suitsutades ja sedä suitsu lastas läbi lehtretoru suhu, sõs kaob hambavalu ärä.

E 226/7 (28) < Koeru khk., Ramma k. (1884)
Hambavalu vastu.
Kui inimese hammas valutab, siis murtakse leppade küllest 9 tikku; arvata 3 tolli pitkad. Luetakse vastaoksi: see on tagant ettepoole 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1. Kui tikud murtud ja luetud on, siis pistetakse iga pulga või tiku ladvaotsaga üks kord haiget hammast, üeldes: Esimesega 9, teisega 8 ja kolmandamaga 7 ja nõnda edasi kuni 9 tikku läbi on. Iga tikk pistetakse vastaoksi kohe maa sisse, kui temaga hambad torgitud on. Iga tiku vahele piab kõige vähemast üks toll vahet jäema, ja nõnda kõrvalisse kohta maa sisse matma, et keegi neid enne mädanemist ülesse ei kaeva. Teiste nähes ei pia seda mitte tehtama. Muudkui see inimene võib pealt vaadata, kes teist õpetab! Kui keegi küsib: “Kas said sellest abi, et tikkudega torkisid?”, siis ei pea küsijale õigust ütlema, et aitanud on. Siis ei pia teinekord enam tikkudega torkimine aitama. Vaid ütle küsijale: „Katsu ise, kas aitab.“

H II 24, 228/9 (256b) < Helme khk., Jõgeveste k. (1887-1889)
[Hambavalu rohud.]
Ehk: Lepapulk aeti tules soojaks ja panti hammaste vahele.
Ehk: Sukavarda ots aeti tules punaseks ja põletati sellega haige hamba õõnt.

E 4022 (4) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Hambavalu olla raske piinaja valu, ega olla ka niisugust rohtu, kes selle vastu hakaks. Vanasõna ütleb: Hambavalu ja varbavalu võtta mehel meele pääst. Talurahvas panevad haigele hambale pääle: soola, tõrva, piipuprigi, tubakuga mett, tilkutetas ka vitrijooni õõlid; ka küüvitsakoort hammustetakse, et see vigast hammast välja punnistakse.
Hamba välja tõmbmine aga ei andnud ka igakõrd suuremat abi. Ka tehakse paberist torn, mille alumine ots taldriku pääle pannakse ja pealmisest teravast otsast tuli külge süüdatakse. Kui nüüd paberi torn ülemast allapoole põleb, tekib vahane suitsu õli või tahm taldriku pääle, mida siis poomvillastega hamba pääle pannakse. Kõik neist pruugitavad rohud olla aga esimeseks kõvaks hamba valule vastu, teisel korral aga enam mitte.

E 11492 (15) < Ambla khk., Tapa l. (1894)
Hambavalu vastu võetakse põhja poolt pihlaka küllest kolm orki, torgitakse nendega valutavaid hambaid ja pannakse jälle vana koha peale tagasi; siis pidada hambad terveks saama.

E 11496 (41) < Ambla khk., Tapa l. (1894)
Hambavalu vastu pidavad mõned paar veikest kardulit pahemal pool vestitaskus.

E 18925 (3) < Jüri khk., Sausti k. (1895)
Hambavalu saab ära kautada, kui kukepuud ühe vana kirvesilma peal ära põletatakse ja järeljäenud tuhaga haige hamba igemed hõerutakse.

E 27808/09 (15) < Narva l. (1896)
Kui hambad valutavad, siis korja hullukoerarohtude seemneid. Tee kivi tuliseks ja riputa need seemned senna peale. Piisuta ka vett senna hulka, et suits ja aur seltsis tõuseks. Siis hoia suu seal peal. Kui hammastel usside viga on, siis tulevad ussid kohe välja ja kukuvad kivi peale. Need on pisikesed valged, musta peadega ussid, mida igaüks näha võib. Kui aga vereviga on, siis ei aita see tohterdamine, vaid peab muud abi otsima.

E 30803 (34) < Jämaja khk. (1897)
Kui hambad valutavad, siis tuleb vesikaare tuule alt sarapuu küljest pind leigata, sellega kolm kord haiget hammast sorkida ja lausuda:
“Luuhammas, puu nõela
sinu valu võtku,
koore alla matku!”
Siis tuleb puupind sinna kohta jälle panna, kust ta võetud oli.

E 38788 (3) < Palamuse khk., Kaarepere (1899)
Oranie-puu leht pihu vahel veele hõerutud olla hea hamba peale panna, kui hammas valutab.

E 48681 (1) < Viljandi khk., Uusna v. (1895)
Kel hambad valutavad, peab palavaid toorid lepapulke närima, siis jääb valu tagasi.

E 51159 < Lääne-Nigula khk. (1920)
Hambavalu.
Suitsetakse küüsikast (kasvab kruusimaal, sarapuupõõsaste vahel) piibus ja keedetakse ka küüsika vett ja hoitakse suus.

E 56668 (74) < Tallinn l. (1926)
Kui hambad valutavad, siis tuleb tuliseid kaeru panna põse peale.

E 57043 < Rõuge khk. (1926)
Kui soovitakse, et hambad ilmaski ei valutaks siis küüvitspuust teha hambaorgid, nendega alati pärast söömist hambavahed ära puhastada.

E 62325 (40) < Jämaja khk. (1928)
Kui valutavat hammast kadakapinnaga muljuda ja selle jälle oma endisse kohta panna, siis kaduda ka hambavalu ära.

E 83894 (1) < Nõo khk., Ropka v. (1933)
Kui küivitsapuu tükki valutavale hambale panna, siis kaob valu ja hammas katkeb varssi.

E II 40 (219) < Rakvere khk. (1925)
Kui hambad valutavad, vaja pihelgaork võtta ja sellega hambaid torkida niikaua, kuni verd nähtavale tuleb. Niisugusel puhul kaob varsti hambavalu. Pihelgal on imeline vägi sees; see peletab haigused ja pahad vaimud eemale.

E XI 60 (169) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. (1928)
Hambahaiguse vasta. Võetakse näsiniine kild, pannakse hammaste vahele. Hammas puruneb aja jooksul aga valu kaob.

E, StK 1, 212 (145) < Tõstamaa khk. (1921)
Hambavalu vastu: pihelgakoort võtta, vaotada haiget hammast, koor pihelga külge tagasi panna. Kui kinni ei seisa, siis tuleb orgiga koor kinni panna.

E, StK 12, 66 (4) < Muhu khk. (Tiitsmann) (1922)
Hambaarstimine kadagapindadega.
Saaremaal Kaarma kihelk. Randvere Antsi küla Peetril oli koplis kadagas, millest lõigati tükk koort, võeti sealt alt 3 pinda, torgiti igaühega seni hammast, kui veri välja tuli. Pinnad pidi tagasi panema, koore uuesti peale, niidiga kinni siduma ja niidile üheksa sõlme peale panema. See kõik pidi ühe hingega tegema, sest muidu polnud sellest abi.

E, StK 14, 148 (3) < Vändra khk., Lelle (1922)
Haige hamba peale pannakse nõgese- ja takjajuuri.

E, StK 28, 72 (8) < Lutsi (1925)
Kuruslaukad on head haigele hambale või haigele kaelale.

E, StK 34, 171 (17) < Kursi khk., Allnuka (1926)
Pikse purustatud puukild ajab hambavalu ära. Näsiniin on ka hambavalu vasta.

E, StK 34, 172 (5) < Kursi khk., Metsnuka k., Vabriku t. (1926)
Kalmujuured aitavad hambavalu vasta.

EKS c, 68/9 (1b1) < Jõhvi khk. (1891)
[Urticaceae]
Urtica urens
Raudnõeksed. Kui hambad valutavad, siis nende lehtidega nii kaua palet hõeruda, kui valu ära kaob.

ERA II 1, 172 (2) < Helme khk., Taagepera v. (1928)
Hambavalu vastu aitavat ka kuuma sibula hoidmine põsel.

ERA II 1, 810 (5) < Tallinn l. (1928)
Hambavalu vastu aidata köömnete suits, seda suitsu lasta haige hamba peale.

ERA II 13, 149 (6) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. (1929)
Hambavalu: heinputkejuurt ja toomingakoori pandud pääle.

ERA II 13, 299 (8) < Simuna khk., Kissa k. (1929)
Hambavalu - ühel aitab üks rohi, teisel teine. Pannakse valutavale hambale pääle silgupäid, tubakat, nelgieli ja lastakse kuppu.

ERA II 26, 69 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. (1930)
Et hambavalu vähämbäs jääs, sis om rohi - küüvitsamarja rohiline jüvä, pane hamba tsoppa!

ERA II 60, 35 (1) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. (1932)
Hambavalu vastu näsipuu niin ja marjad. Kui piksest purustatud puust teha hambatork ja sellega torkida hammast, siis jäävat valu järele. Kui surnuaial hauda kaevates välja tuleb kirst, siis võetavat kirstul nael ära; kui sellega valutavat hammast torkida, siis jäeb valu kohe tagasi.

ERA II 125, 212 (17) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Näsaniine koorega arstiti hambavalu.

ERA II 138, 405 (16) < Torma khk. (1937)
Hambavalu rohuks on jürjenijuured.

ERA II 139, 560 (66) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. (1937)
Hambavalu aegas tehti lepast piip ja suitsetadi hullukoerarohuga. Ennem kuivatadi rohi ära. Lepapuust tehti piip, seest keerati süda välla, külle peale auk sisse. Heinputk või karuputk auku ja lasti hullukoerarohtu hamba peale.

ERA II 141, 380/1 (63) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Heinputke juured hammavalu vasta.

ERA II 150, 429 (8) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Hambavalu. Hambavalu arstitas järgmiselt, kui hammas valutab, siis hoitakse suus leiget vett. Ka hoitas valutava hamba peal kortsleheteed. Ka põletatas hammast kuuma ehk tulise raudoraga.

ERA II 158, 386 (21) < Mustjala khk., Mustjala v., Paatsa k., Tamme t. (1937)
Hambavalu arstitakse koerakuserohu seemnetega; seemned pannakse keeva vee sisse, haigele riie üle pea ja hoitakse suu vaana vastu.

ERA II 167, 177 (21) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Koerapöörirohud (Hyoscyamus niger) - seemned suitsetada paberi sees, siis võtab hambavalu. Kui koer taime sööb, läheb hulluks.

ERA II 182, 456 (351) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär, s. 1859 (1937)
Hambavalu vastu.
Hambavalu vasta tarvitada: toomingakoort, heinputkejuurt, hanisitta. Tuhaga kuumendamine palge pealt.

ERA II 193, 580 (53.3) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
Rukkiorased tampida puruks, segada soolaga ja panna hambaauku.

ERA II 193, 581 (53.7) < Põltsamaa khk., Kose k. (1938)
Kui rähn on männipuusse augu raiunud ja orav käbi sinna sisse kukutanud või on see ise juhuslikult sinna sattunud, siis selline käbi on suurimaks hambavalu rohuks, millega tuleb vajutada valutavat hammast.

ERA II 193, 582 (53.10) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Pajusi as. (1938)
Hambavalu puhul väga mõjuvaks vahendiks on hambale pääle panna tükike "hambavalu heina" lehte või õit. [Ligemalt segitades siinne rahvas, ka mitte kohalik rahvakooliõpetaja ei oska sellele taimele anda paremat nime, kuna ta on väga mõjuv hambavalu puhul, on aga tegelikult koerapöörirohi (Hyoscyamus niger L.) väga mürgine taim. - J.L.]

ERA II 193, 582 (53.11) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Paduvere k. (1938)
Väike tükike sibulat valutaval hambal pehmendab valu.

ERA II 193, 582/3 (53.12) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Toivere k. (1938)
Külmetusest saadud hambavalu puhul võib edukalt tarvitada kortslehe (Alchemilla vulgaris L.) lehtede ja õite kanget teed, hoides seda suus.

ERA II 193, 619 (61.1) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Kamari k. (1938)
Võetakse tükk hambavalu-heina (koerapöörarohi - Hyoscyamus niger L.) lehte ja asetatakse hambaauku. Võtab valu momentaanselt.

ERA II 193, 619/20 (61.4) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Kalana k. (1938)
Hambavalu puhul hoida suus kortslehe (Alchemilla vulgaris L.) ja kummeli (Matricaria chamomilla L.) kanget teed.

ERA II 196, 46 (625a) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
Hambavalu rohud.
Hambavalu rohtusid on palju. Ühele aitab üks, teisele teine. Heinputkejuurt tuleb tükikene lõigata ja hammaste vahele panna - ülemise ja alumise.

ERA II 196, 46 (625b) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
[Hambavalu rohud.]
Toomingakoort kas kaabitult ehk lõigatult panna hammaste vahele. Hambad kokku pigistada ja ta ongi hambavahel.

ERA II 196, 46 (625c) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
[Hambavalu rohud.]
Mädarõikajuurt samuti. [Hambad kokku pigistada ja ta ongi hambavahel.]

ERA II 202, 97 (45) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Nõges võta sealt, kus nõges kasub põhja pool aida ja ladu, on läbi aja lõuna pool, võta selle tükk pane tuli otsa, tõmma see suits ja aur suhu, aga mitte alla lasta. See aitab hambavalu vastu.

ERA II 229, 52 (49) < Hanila khk., Massu v., Kuke k. < Muhu khk. < Hanila khk., Sepamaa k. (1939)
Kui kellegil hambavalu ohud, siis toonud see Massu mõisa pihlakast orgi, turkinud sellega hammast ja hambavalu kadunud.

ERA II 254, 317 (67) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1939)
Nasipuu e. naiste niinepuu. See pidada nii kihtine olema, kui hunt üheksa marja ää sööb, siis ta sureb. See peab hammavalu ka ää võtma.

ERA II 256, 473 (29) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Toi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Hammavalu vasta aitab kah kumeli vatt ümmer näo panna.

ERA II 258, 120 (220) < Simuna khk., Salla v., Käru k. < Simuna khk., Salla v., Tammiku k. (1939)
Toomingaoks aitab hambavalu vasta.

ERA II 258, 152 (478) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k. < Laiuse khk. (1939)
Hambavalu. Näsiniint.

ERA II 258, 152 (478) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k. < Laiuse khk. (1939)
[Hambavalu.] Pane küüslauku piale.

ERA II 260, 458 (39) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Hambavalu. Rebasekakku, piibupõhja, küüslauki.

ERA II 270, 542 (7) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Kõntsi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Hammavalu vasta pandi küüslauku hamma piale.

ERA II 273, 28/9 (6) < Tallinn? (1939)
On sul hambavalu, võta roosi uraali lehed ja hõõru need peeneks ning pane neid kõrvadesse, ja nimelt sinnapoole kõrva, kus hammas valutab. Ja valu jäeb järele.

ERA II 283, 476 (2) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Hellamaa k., Siimu t. (1940)
Hambavalu ära ajada.
Hambavalu aetakse sel kombel ära, et võetagu näputäis hullukoerarohu seemneid, puistagu hõõguvate süte peale ja hingagu seda suitsu trehtli kaudu sisse, heidetagu siis magama, mille peale põsk üles paistetab ja hambavalu ära kaduma hakkab.

ERA II 285, 112 (33) < Jõelähtme khk., Iru v., Iru vndk. (1940)
Hambavalu vastu aitab sie, kui paakspuumarju suus pidada ja närida.

ERA II 308, 103 (87) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Hammavalulill. Suur sinine lill on. Suur pikk ora teisel taga. Rukkipõllul ta kasvab. Ku hammas valutab, siis selle õie oraga tuleb urgitseda.

ERA II 295, 41 (17) < Tõstamaa khk., Seliste v. (1941)
Hambavalu vasta kalmusejuure närimine ja piibupigi.

ERA II 167, 151/2 (1) < Koeru khk., Liigvalla v., Rakke k. < Koeru khk., Liigvalla v., Ao k. (1937)
Hambavalu puhul pandi soola ja silgupäid, piibupigi ja kervesilma pial põletatud kukerpuud, selle eli. See oli see hambavalurohi.

ERA II 187, 246 (121) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Hambavalu vastu võõti pihla küljest oks, torgiti sellega hammast ja pandi uiesti pihla külge tagasi, just sõnnasammase, kust ta võõtud oli. Pihla juurest ära tulles tagasi vaadata äi tohtind, siis võis hambavalu tagasi tulla. (Sel viisil oli hammast arstind jutustaja mees, kes ka "suurel maal" alati tööl on olnud, sellepärast pole kindel, kust see arstim just pärit on. Üleskirjutaja.)

ERA II 189, 37 (112) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1938)
Hambavalu vastu põletati tuuti. Koerapöörirohi pandi paberist tuuti ja tuudi ots hambaauku, siis tuli otsa. Valged ussid tulid hambaaugust välja. Piibupõhja pandi ka hambaauku.

ERA II 189, 159 (130) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. (1938)
Kui hammas valutab, siis pannakse paberist toru hambaaugu sisse. Selle sisse pannakse hambarohu seemneid ja siis põlema. Suits läheb hambaauku ja aeab sealt ussid välja.

E 1417/8 (12) < Viljandi khk., Uusna v. (1893)
Kui hammad valutavad, peab palavaid lepapulke pääle vautama, siis saab valu tagasi jääma.

RKM II 17, 266 (10)a < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Tõhela k., Jaanimardi t. < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Kastna k. (1948) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hambavalule aitab ka piiritus ja tubakas.

RKM II 17, 266 (10)b < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Tõhela k., Jaanimardi t. < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Kastna k. (1948) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
[hambavalu] Või jälle toores sibulas peenikeses teha viltse riidelapi sisse ja petrooli piale. Sellega väljastpoolt vajutada, kuni põletama hakkab. Siis heida magama.

RKM II 22, 106 (14) < Põlva khk., Põlva v., Vanaküla k. (1949)
Kui hamba' valutiva, sis olliva iks kõõvitsaga tsusknuva. Tuu om kihvtine puu, kasus kossekih niidu veereh, punatsõ kihtitse mara' küleh. Matal puu, kasus põõsa moodu.

RKM II 34, 43 (8) < Keila khk. (1943)
Ja veel lisaks, kui hammas valutas, sai õlekõrrega torgitud, see pidi aitama, ka isieranis hea mõju pidi olema härjapea- või ristikheinakõrrega torkimisel.

RKM II 49, 330/1 (15)a < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Teelehe seemneist ja juurtest valmistatud tee võtab palaviku alla, hea juua köha puhul ja hambavalu puhul.

RKM II 75, 367 (2) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Kommelitee hambavalu vastu.

RKM II 111, 103 (338) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Piparmünt on üks universaalne asi, see on nii kõhuhaiguste kui hambavalu korral hea.

RKM II 111, 89/90 (276a) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Hambavalu vastu keedeti maarohtudest vett. Seal oli koirohtu ja koerputke seemneid. Seda rohuvett võeti suhu ja lasti siis uuesti suust välja. Siis pidanud ussid, kes valu tegidki, hamba alt välja tulema.

RKM II 111, 87 (269) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Hambavalu ja kurguhaiguste korral joodi kummeliteed.

RKM II 111, 42/3 (111) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Hambavalu puhul torkida hammast pihlakaorgiga, nii et veri välja tuleb.
Kõige tähtsam sealjuures on see, et inimene usub!

RKM II 111, 24 (46) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Hambavalu puhul võeti pihlaka küljest oks. See murti katki, murdekohalt võeti pind ja torgiti sellega hammast, kuni veri lahti tuli, siis pandi pind sinna tagasi, kust võeti. Kas kasu on, ei tea.

RKM II 111, 17 (20) < Muhu khk., Vanamõisa k. (1961)
Hambavalu.
Pihlakaoksast võetakse ork ja torgitakse sellega valutavat hammast seni, kuni veri välja tuleb. Siis viia see ork kolmele teeristile (kuhu 3 teed ristuvad) ja põletada. Valu kaob.

RKM II 146, 399 (2) < Lüganuse khk., Kiviõli l. < Lüganuse khk., Uniküla k. (1961/2)
Hambavalu puhul, kui oli paistes, tehti kummelikompress. Soojad kummelid pandi puhta riide sees peale.

RKM II 159, 29 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Hambahaigused.
Hambavalu puhul pandi päevalillejuur hambaauku.

RKM II 174, 98 (16) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli hambavalu siis pandi näsipuu (näsiniine) koort peale. Koore alt kaabiti seda rohelist. On kole mõru aine.

RKM II 186, 32/4 (11g) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Keedetud kumelid: tehti kompressi hambavalu ja paisetuse vastu.
Silma raviti külma vee kompressiga. Kimaroi, perasoole haigust, raviti külma vee kompressiga. Lihaste ja põlvehaiguseid raviti, soolases vees leotatud väänatud lapp pandi haige peale, seoti villase rätiga kinni õhtul enne magama heitmist. See parandas hästi

RKM II 207, 367 (15) < Torma khk., Mustvee l. < Avinurme (1959)
Hambavalu. Näsiniine toorest juurt asetati hambaauku.

RKM II 215, 400/1 < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
Hambavalu vasta lasti aadri õtsa eest ehk kuppu kaula päält. Toomikakoort kaabiti, pandi hamba pääle. Sooja leivale valati petroli pääle, pandi lõuaperäde taha, siuti villase rättegä kinni, pandi ka tulist tuhka kinda ehk kottiku sisse, siuti pääle. Käidi kuuvalgel surnuaialt ja pikse lõhutud puust tikkusi toomas millega hammast torgiti. Lesk mees, pidi pahema käe nimetis sõrmega, ehk....vajutama lõuapäräsi. Ehk kes oli vainuköit lahutand, kui see vajutant siis hambavalu õld ka kui luuaga pühitud. Aga neid inimesi õli väha, kes vainuköit õlid leidänd ja lahutand.

RKM II 229, 384(7) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Hambavalu vastu pandi haigele hambale merevahtu peale, mis vasta randa kogub. Pujumarju pandi peale.

RKM II 229, 393 (11) < Simuna khk., Koila k. (1966/7)
Hambavalu vastu toomingakoort peale panna, võtab valu ära. Või toomingkoore viina suhu võtta.

RKM II 229, 414 (33b) < Rakvere l. (1966/7)
Hambavalu puhul pandi toorest sibulat haigele hambale peale.

RKM II 229, 546 (6) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966/7)
Hambavalu vastu pandi haigele hambale teelehti peale.

RKM II 229, 659 (4) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Hambavalu. Näsaniinepuu juur kuivatati ära ja üks väike raas pandi hambaauku. See suretab närvi ära ja siis enam ei valuta. Mureneb, aga ei valuta. See oli vanainimeste hambaravi.

RKM II 240, 275 (3a) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Kummeleid korjati ja kuivatati tee keetmiseks, mida joodi ja hoiti suus valutavate hammaste ja haige kõhu (mao) puhul;

RKM II 249, 563/4(932) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
Hambavalu vastu.
Hammast arstiti mitmet moodi. Kauss tehti tulepaistel tuliseks, siis pandi selle sisse miskisugused seemned, kellede nime ei ole meeles (veikesed hallid karvased) ja siis valati keev vesi nende seemnete peale. Siis kellel hammas valutas, hoidis suu lahti selle kausi kohal, pea peale pandi mingisugune riie, et aur välja ei peasenud, nii hoiti 10 minutit, siis oli hambavalu kadund, uss, mis hamba sees oli, tuli välja.

RKM II 251, 624 (42) < Kadrina khk., Koplimetsa k. (1970)
Hambavalu puhul tuli kasetohu niin ümber hamba tõmmata.

RKM II 254, 402 (11b) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Kultuurkumel aitab hambavalule.

RKM II 257, 411 < Palamuse khk. (1968)
Hambavalu. Kirikuukse küllest tuua üks pinnuke ja sellega kaevata hammast ja pinnuke jälle tagasi viia.

RKM II 260, 177 (29) < Ludza maakond, Vitebski kubermang, Suure-Tsäpsi k. (s. German), s. 1895 (1967)
Hambavalu vastu tarvitati „красной перцови“.

RKM II 261, 196 (52a) < Kadrina khk., Ojaveski k., Preediku t. (s. Orro), s. 1900 (1969)
Kummelitied sai suhu võtta, kui hammas valutas.

RKM II 269, 260/1 (7) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Hambavalu rohud.
Vanasti tarvitati kühivits - see niisugune väike puhmas, nagu kikerbelli põõsas ja õitseb varakevadel lume äramineku ajal, roosad õied. Kasvab metsas, mägede peal. Nüüd pole ammu niisugust näinud. Tollest tuleb võtta väike pulk ja torkida hambaauku, aga nii, et teiste hammaste külge puutuda ei tohtinud, ainult kohapeal. Kui teise hamba külge puutusid, siis teine hammas lagunes ära. Too kühivits on väga mürgine ja mürgitas närvi ära. Kord võtsin suhu vitsa ja hammustasin, siis kõik hambad läksid mustaks ja hakkasid valutama ja logisema. Mitu päeva valutasid ja rikkus esimesed hambad ära. Siis ma ei teadnud ja kogemata rikkusin.

RKM II 271, 516 (6a) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
Hambavalu. Hambavalu inimesed arstisivad nii: „Panivad soola haige hamba peale. Tuli tuli valupärast silmist väja. Aga siiski kadus hambavalu. Oma kust hoiti suus. Panti kuse lappi selle poole põse peale, kust pool hammas valutas. Ka kadus valu. Suitsetati, hoiti suitsu suus, tubakat pandi haige hamba peale.“ Suitsetati, hoiti suitsu suus, tubakat pandi haige hamba peale.

RKM II 271, 516 (6b) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
[Hambavalu.]
Takjalehti hoiti suus ja põse peal. Söötvastrid [lämmastikhape] pandi õlekõrrega hambaauku. Oli ka inimesi, kes oskas sõnasi, luges hamba peale, ka kadus hambavalu.

RKM II 271, 516 (6c) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
[Hambavalu.]
Keedeti ka männiokste saiud, hoidi suus, ka võttis hambavalu ära.

RKM II 283, 220a < Haljala khk., Selja k. (s. Vimberg), s. 1891 (1971)
Kui hammas valutab ja mädanik on sees, siis kummelitee võtab mäda lahti ja valu ära.

RKM II 287, 119 (27) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Kuuvitsapuu hea hambavalu rohi. Tehakse peeneks ja pannakse hambaõõne sisse, kui hambal õõn on.

RKM II 312, 394 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Hambavalu.
Näsiniinepuu okste küljes kasvavad võsud närida ja hambaauku, kui auk nii suur.

RKM II 312, 424 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Üks hea hambavalurohi on kortsleht. Suvel ma muud rohtu ei kasuta. Kortsleht panna valutavale hambaigemele ja teist korda enam ei valuta.

RKM II 316, 316 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Hambavalu.
Hambavalule hoidse kuuma kummelitiid. Kummelit, sedä ma lasse kiidä. Hästi kange tii. Ta ikki võtse valu.

RKM II 338, 359 (27a) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Aga kumeliteed peeti suus kui ka pandi paksu kumelipudru lapiga sinnapoole põsele peale, kustpoolt hammas valutas.

RKM II 338, 359 (29) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
[Hambavalu]
Pärnaõie või teelehe teed hoidi ka suus ehk joodi, siis aitas ka.

RKM II 338, 359 (30) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Piparmündi teed joodi ka hambavalu puhul.

RKM II 338, 359 (28) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Hambavalulill kasvab põlluäärtel, väikeste kollaste õitega lill, lehed on harulised nagu pihlakal. Seda lille panni jälle ka valutavale hambale peale.

RKM II 351, 267/8 (14) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Üks hammavalurohi oli kodutubakas, linnatubakas pidi liiga lahja olema. Enne joodi tulist teed või kalja, nii et soe tundmus juba kehas oli. Siis pandi narsuga haige hamma piale sooja tubakapuru, hoiti suu kinni, siis tubakas rahustas. Mõni tõmmas jälle piibust nii palju suitsu suhu, et sai teist hingetaga kinni hoida, ja hamma valu andis järgi.

RKM II 358, 336 (51) < Põltsamaa khk., Neanurme k. < Põltsmaa khk., Annikvere k. (1981)
Kummelitee on hea köha ja nohu vasta, kummelikompress hambavalu vasta.

RKM II 361, 336c < Kanepi khk. (1982)
Hambavalu jaoks hoiti ka kummeleid näo pääl ja joodi sisse. Väga levinud oli „küüvitsaga“ (näsiniinepuu) torkimine, mis hamba kohe ära laotas.

RKM II 368, 380/1 (2) < Maarja-Magdaleena khk., Ruskavere k. (1983)
Krookelehed. Minul ema tarvitas neid alati; kui on hambavalu, siis võib juua, võib suus hoida ka. Nagu palaviku vastu.

RKM II 368, 419 (5) < Maarja-Magdaleena khk., Soe k. < Torma khk. (1983)
Ja teine asi oli veel hammaste kohta. Siis oli üks taim, lipstok. Ütles mulle, et võta sealt lehte ja hoia suus. Ja mina hoidsin niimoodu ja see võtab valu ära. Ja kui on hambakonts, siis tuleb välja - allapoolt. Kõndisin, punt oli suus ja talitasin.

RKM II 373, 12/3 (13)a < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Hambavalu korral, kui põletik oli hamba all ja põsk oli paistetanud, siis lasti aadrit, eriti just keele alla. Selleks tehti väikese rauaga keele alla haav. Kui oli hea närvikoht, siis sai paha veri välja ja haigele hambale mõjus ka. Kord ühel haigel ei tahtnud see keelealune haige koht, kust verd lasti enam kuidagi ära parandada. Hambavalu korral asetati soe hautatud kaerakott ka põsele. Mehed hoidsid vahel viina hambavalu korral suus. Aitas küll, tuimendas hästi.

RKM II 373, 245 (127) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Ka hambavalu puhul pandi soe kaerakott põsele peale, põletik taganes.

RKM II 373, 251/2 (146) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Hambavalu korral tehti kange kummelitee ja võeti seda leigena suhu. Pärast sülitati välja ja võeti uus tee suhu. Vähendas valu ja põletikku.

RKM II 373, 487 (235) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Kui hammas valutas, keedeti kanget kummeliteed ja hoiti suus. Süljati välja ja võeti jälle uus suutäis. Tuimendas valu, ajas põletiku eemale.

RKM II 373, 487 (237) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Hambavalu korral pandi ka soojad kaerad lapi vahele ja asetati põsele, siis kogu põsk seoti ümber pea rätikuga kinni. Põletik kadus.

RKM II 373, 611 (98) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Hambavalu korral keedeti kanget kummeliteed. Kui joogiks oli helekollane tee, lahjem palavikuhaiguste puhul, siis hambavalu korral võeti hästi kanget sooja kummeliteed suhu, hoiti suus ja siis süljati hiljem välja ja võeti uus suutäis. Vähendas põletikuvalu ja peletas ka paistetuse ja põletiku ära.

RKM II 373, 611/2 (99) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Hambavalu vastu oli ka kummelikompress. Selleks hästi hulga kummeleid, keedeti vähe aega väheses vees, lasti veidi jahtuda ja soojad kummelid pandi põsele haige hamba kohta, siis seoti põsk rätikuga kinni. Kompressi vahetati, uued kummelid võeti selleks. Vähendas põletikku ja valu kadus. Hambaarsti juurde minek võttis ju palju raha.

RKM II 374, 119 (63) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Hambavalu korral keedeti hästi kange kummelitee. Soe kummelitee hoiti suus. Pärast süljati välja ja võeti uus suutäis. Vähendas valu ja põletikku. Soojad rõivad pidid seljas olema ja ka põsk haige hamba poolt sooja salliga kinni seotud.

RKM II 374, 155/6 (27) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Hambavalu korral ei mindud mitte arsti juurde, vaid põletiku puhul pandi põsk soojalt kas salli või rätikuga kinni. Tarvitati ikka villasest lõngast kootud salli. Oli soojem. Hea oli, kui sai hästi kanget kummeliteed suus hoida. Leige kummelitee sülitati välja ja võeti jälle uus soojem suutäis suhu. Aitas valu ja põletikku vähendada.

RKM II 374, 236/7 (77) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Hambavalu korral tehti kanget kummeliteed. Kummelid pandi selleks keevasse vette ja lasti tõmmata. Hoiti leiget või sooja kummeliteed suus. Vähendas valu ja paistetuse korral vähendas ka paistetust. Suushoitud teed alla ei neelatud, tavaliselt sülitati välja ja võeti uus suutäis suhu. Kummelitee oli siis hea, kui oli juure all põletik.

RKM II 374, 406 (39) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Pilistvere khk., Villevere k. (1984)
Kui hammas valutas, keedeti kange kummelitee ja seda hoiti leigena suus. Vähendas põletikku ja tuimendas valu.

RKM II 375, 86/7 (18) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
/---/ Hambaaugu puhul oli valu. tihti pandi mõnd kangemat ainet auku, et valu vähendada kasvõi joodiga või viinaga vatitopp.
Kui oli aga hambajuure all põletik, siis paistetas põsk üles. Siis tuli kummeleid hautada ja soe kummelikompress põsele panna. Vähendas valu ja alandas paistetust. Hea oli ka kanget kummeliteed soojana suus hoida. Enesetunne paranes. Ka pea pidi soojalt kinni olema. Põsk villase salliga seotud.

RKM II 380, 21 (23) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Hambavalu puhul soovitati peale panna haigele hambale tammekoort (peenestatud) Kui põsk läks paistesse, seoti kummelikompress või ka viinamähis.

RKM II 379, 394 (12) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Hambavalu. Surmaputke juurikaid pandi valutava hamba peale.

RKM II 380, 316 (4) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Hambavalu arstisivad kummelikiedussega ehk ka kange kummelitiega. Igeme piale saivad topid pandud. Sedasama muodi võis teha ka päevalilledest (päevalill - saialill) kiedist või tied haige hamba piale.

RKM II 380, 515/6 (16) < Viru-Nigula khk. (1985)
Hambavalu, hambavahetus - polnudki haigused. Hambaauku võis panna kübekese piibupigi, mis tegi uimaseks, aga valu võttis ära. Või kärnalille (kibetulika) õie. Naljajutt oli, et vöetagu külma vett suhu ja istutagu tulisele pliidile, et kui vesi suus keema läheb, siis on valu üle. Paistes põsele pandi kummeliteega kompress ka mõnikord või mõni eelkirjeldatud soojendus. Hambavahetuse korral visati ära tulnud hammas ahjule, üteldes: „Kilk, säh luuhammas, anna meie lapsele raudhammas!“.

RKM II 381, 30/1 (21) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
Hambavalu ja -vahetus.
/---/ Vajaduse korral pandi valutavale palgele kotike palava kummelikeedisega. /---/

RKM II 381, 116 (11a) < Rakvere khk., Rakvere l. < Pärnumaa, Tammiste v., Piiri k., Otti t. (s. Juurikson), 81 a. (1984)
Hambavalu.
Kui hammas valutab ja auk sees on, pandi näsiniine koort hammaauku. /---/

RKM II 382, 438 (17) < Türi khk. < Sangaste khk. (1985)
Hambavalu puhul hoida kumeliteed suus. Oli legend Petseri kloostriaias kasvava tamme kohta, et tükike koort hambaauku võtab valu. See vaene tamm oli peaaegu paljaks kooritud, niipalju kui koorida ulatas. Ekskursioonil olles võtsime ise ka tükikese koort. Oli kohe võimalus tagasisõidul proovida, kuid ei aidanud midagi. Hiljem nägin, et tammele kloostriaias oli aed ümber tehtud, ei ulatunud enam.

RKM II 383, 89/90 (4) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Hambavalu.
Hambavalu puhul hoiti küll suus mitmesugust ravitaimede teed. Kummelitest, krookslehtedest, müntidest ja teelehtedest. Sibulat pandi toorelt tükike hambaauku või mäerõika juuretükk. Aga hambaauku pisteti ka tõrvasse kastetud topike. Ja mõni hoidis petrooli ka suus. Eks kummeliteed hoiti suus ja pandi soojalt põsele peale. Siis on veel leida põllu ääres hambavalu lill. Sellel lillel on väikesed valged õied ja lehed harulised nagu pihlakal. Seda lille pannakse kohe valutavale hambale peale. Hambavalu puhul joodi ja hoiti suus ka pärnaõie teed. Mõnikord aitas piparmündi tee ka. /---/

RKM II 384, 406 (25a) < Keila khk. (1985)
Hambavalu korral pidavat aitama teelehe juurika närimine.

RKM II 384, 406 (25b) < Keila khk. (1985)
Vanaemal oli hambavalu vastu tedremarana (-madara) juure viinaleotis.

RKM II 385, 17 (22) < Tori khk., Levi k. (1985)
Hambavalu.
Hambavalu põhjustab paistes olev närvijuhe, mida leiame kompides. Kui selle saaks kas soojas või külmas (isikupärane) pehmeks masseerida, oleks asi korras. Suure hambaaugu korral loputada mõru veega (põdrasammal, tammekoor) puhtaks, toppida auku taruvaigu tükike ja masseerida.
Pea iga rahvaarst (nad olid kõik head masseerijad) kaotas hambavalu mõne käetõmbega.

RKM II 385, 496 (18) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Hambavalu.
Valu leevendab kummel, palderjan, piparmünt, sibul, vanilliin, viin, vahest ka külm vesi ja nii edasi. /---/

RKM II 390, 99 (7) < Suure-Jaani khk. (1985)
Hambavalu. Vähendavad kummeli- ja krookslehe kompress.

RKM II 390, 455 (12) < Topograafia teadmata (1985)
Ka hambavalu puhul pandi küüvitsa koort peale, tehti ka kuuma kompressi, kui valu oli külmetamise pärast tulnud.

RKM II 391, 266 (29) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Hambavalu puhul tuli äädikaga suud loputada, kuid see on küll juba vana juutide tarkus. Muidu oli viina, soola ja sibulatüki pääle pandmine olemas, kuid see oli nii kirjanduse läbi. /---/

RKM II 391, 382/3 (26) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Hambavalu aegu pane hamba õõne sisse küüvitsaraasuke ja hambavalu kaob. Mina seda küüvitsa ei tunne, aga minu ema, kui hammas valutab, siis kohe pani ja ütles hambavalu kadumist.

RKM II 391, 419 (30) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Vanad inimesed ütlevad, kui hammas valutab, siis küüvitsapuud või põõsast kiiluga hambaõõsesse panna, pidavat kohe valu ära võtma, aga kahjuks seda puud ei tunne.

RKM II 393, 395 (14) < Rõngu khk., Põrja k. (1985)
Küüvits olli üts mürgine taim. Mõtsan puhmasten kasvas. Kui hambavalu olli, siis hamba peale pandi.

RKM II 395, 273/4 (10) < Võnnu khk., Üleküla k. < Võnnu khk., Terepi k. (1986)
Meie vanaema [Miili Vuks] oli roosi- ja pahusiarst. Looduslikke ravimeid kasutas ja keetis salve. Hambavalule ka. Õige kõrge taim - hambavalurohi. Korjas neid nupukesi, pandse keeva vee, tegi keeva vee. Tegi hingamiseauru, keetis kaalika ja upinhaina [teekummeli] ja tolle taime nupukese. Lina ja teki üle pää, madalale üle pää, pidid ikka sülitama teiste nõude vahepääl, üleni higitses lätsi ja siis pandse voodi. Too aitas kurgumandlile ja hambahädale ka.
Ema-kadonu arste küll neid mandleid. Hakkas suhu sissepoole jooksma ja alanes ära.

RKM II 400, 87 (18j) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Kuremäe püha kloostri tamme lehed ja koor on aidand hambavalus. Sellele tammele on nüid reikad ümber löödud, muidu teeksivad tamme hoopis närust. Tõivad Kuremäelt tammekoort ja panivad hambaauku. Mõnele aitas, mõnele ei.

RKM II 413, 328 (23) < Rõngu khk., Uderna k., Külaotsa t. (1988)
Kui hammas valutas. Keväde õige varakult õitseb - küüvits või - tollega pidi hõerutama, too pidi häste mürgine olema. Sinised väiksed õied. Pajovitsa sugune on, nisukesed.

RKM II 429, 404 (60) < Kursi khk., Puurmani < Kursi khk., Kursi k. (1989)
Kummeljas oli see peamine arst, kas oli hambavalu või mis.

RKM II 430, 498 (58) < Lääne-Nigula khk., Võntküla k., Sõõru t. (1989)
Kui lapsel kõrv valutas, siis tehti rukkid soojaks. Pandi rukkiterad patta vette ja keema. Ja natuke kees, kohe joonega pandi kotti, soojalt peale. Hambavalu ja kurguhaiguse puhul ka. Kui köha oli, soendati jalaaluseid.

RKM II 434, 104 (26) < Nissi khk., Terjatu k. < Nissi khk., Lehetu k. (1990)
Punet vist pandi peale, kui hammas valutas. Ja kumelitee aitab ka. Ma isegi olen pannud.

RKM II 437, 467 (12) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Sulustvere k. (s. Kongas), s. 1907 (1990)
Hambavalu puhul tuli kummeliteed suus hoida. Siis vähendas valu.

RKM II 455, 131 (45) < Pilistvere khk., Kõo v., Kangrusaare k. < Kõpu khk., Kõpu k. (1993)
Kummelist, murukummelist tehti kompressi, kui hambavalu oli. Ja teed ka.

RKM II 456, 380 (3) < Pilistvere khk., Rõstla k., Kuuse t. (1993)
Tehti jo kummelikompressi peale, kui silmadel häda oli. Kummelivesi, see on iki hea. Hammadki valutavad või.

RKM II 459, 144 (98) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Meil oli see vana sepp Kreitzwald, tõmmas ära mu hamma suust. Ja kes vehvermentsiga hõerus hambavalu puhul.

KKI 22, 693 < Iisaku khk., Tudulinna v., Tudulinna al. (1957)
Koduselt arstitakse hambavalu mitmesuguselt: mõnel vähendab valu külm vesi suhu võttes, mõnikord kaunis kuum vesi, nelgitera hambaauku panna, mõnikord aias kasvav piparmündi värske leht veele hõõrutult hambaauku vajutata ja nii edasi.

KKI 39, 24/5 (17) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Näsiniin.
Saaremaal on üks naisniinepuu, tema lehed on oriandriga sarnased. Roosakad õied on varre küljes. Hakkab märtsis õitsema. See olla Saaremaal veel praegu külvikalender. Saarlased vaatand, et kui hakkab järsku õitsema, siis peab kiire küli olema, aga kui sedasi vähehaaval, siis on külviga aega küll. Tal kasvavad punased marjad. Kui loom sööb, siis sureb ära.
Mina olen närinud hambavalu pärast seda koort. Suu läks paiste. Üks naine saat oma pojale sõja ajal, ilmasõja ajal, et kui ühe pisikese kiu paned, siis ajab paiste. Selle on nad ära proovind.

KKI 49, 222/3 (4) < Rakvere khk., Tobia k. (1969)
Maarohtusid. Põllumänd.
Põllumänd on ka üks rohi. Kui hammas valutab, tuleb hamba peale panna, aga see vesi, mis suust jookseb, ei tule alla neelata, see on mürgine. Valge piim on. Kui käsi katki on ja katkise käega teda võtad, võib käe paiste ajada. Savises maas kasvab, kapsamaades ja rammusas maas. Kobar on peal nagu litrikukobar varre otsas.

KKI 69, 263 (13) < Viru-Nigula khk., Oru k. (1975)
Kamelid on hambavalule. Rohekad-kollakad õied. Aja kummelid kuumaks, pane kotti sisse ja põse peale. Ja paistetus alaneb ära.

Vilbaste, TN 4, 388 (13) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kummulikompress - hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 4, 419 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Küüvits - pannakse hambaõõnde, kui hammas valutab.

Vilbaste, TN 3, 579 (1d) < Tartu l. < Otepää khk. (1932)
Kalmus kasvab tiikides ja mudajärvedes. Tema juured on jämedad ja väga mõrud. Kalmusejuur kuivatatakse ära ja kui hammas valutab, võetakse see juur suhu ja vajutatakse kõvasti valutavale hambale. Siis kaob kohe hambavalu.

Vilbaste, TN 3, 659 (6) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Hambavalu vastu - kalmujuured.

Vilbaste, TN 3, 659 (1) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Nõidumiseks tarvitatavad taimed.
Hambavalu vastu torgiti paistetunud põske pihlakaorkidega.

Vilbaste, TN 3, 673/4, 677 < Tartu l. (1932)
Näsiniin ehk küüvits (Daphne mezereum).
Kasvab (2-4 jalga pikaks) madalates kohtades, kuusikutes ning kraavides. Õied on roosakad, asetuvad kolmekaupa varrele, lõhnalised. 3-4 nädalat pärast õitsemist ilmuvad vartele salkudena valkjasrohelised pehmed ja siledad lehed. Koor on hallikas ning teda võib niinteks rebida. Viljaks on punane marjake kollase seemnega. Taim on maitstes mõru.
Tarvitatakse hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 3, 703 (15) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Mädarõigas. Keedis on hambavalu ja jooksva vastu.

Vilbaste, TN 3, 712 (16 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kummel (Matricania chamomilla L). Teega pesemine parandab haavad ja on hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 11, 473i < Iisaku khk., Illuka v., Agusalu k. (1965)
List-kletkam - krookleht. Olevat rohi hambavalu vastu. Kui seda panna hamba peale, kui see valutab, võtvat silmapilkselt valu ära.

Vilbaste, TN 1, 237 < Rõuge khk., Haanja v. (1934)
Karussammal ja käolina.
Iga karusambla ladvas on jõhvi otsas nisuteratauline tombuke, mis õitstes kollakat tolmu annab ja viljaks valmides hapukat maitset. Tolm on viina sees leotatult kõhurohi ja viljad võtavad hambavalu vähendada.

Vilbaste, TN 1, 348/9 (90) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Näsaniinepuu [Daphne mezereum].
Toorest koort (niint) tarvitatakse hambavalu vastu seda närides haige hambaga (vedelikku mitte alla neelata), ehk jälle kui hammas õõn, siis tükikene koort hambaauku panna - vaigistab valu. Minu kodutalus kasvas ennem heinamaal põõsas, mälestan - olin poisikene veel - vana koolipapa käis ikka hambavalu korral näsaniinepuu koort viimas. - Kui seda koorekillukest ihusse, naha alla panna, paistetavat sealt kohalt ihu kangesti ära. Seda teinud enne - Vene valitsuse ajal - noored negrutid enesele viga kujutades, et teenistusest vabaneda, sest tõbedel ei olevat põhjust tuntud.
/---/

Vilbaste, TN 1, 480 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Haavakoor [Populus tremula]. Hambavalule.

Vilbaste, TN 1, 481 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Raudnõges [Urtica urens]. Hõõruda mahlale ja panna siis riide vahel - roosile ja hambavalule.

Vilbaste, TN 1, 486 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kalmujuured [Acorus calamus]. Viina sees leotada - kõhuhaigusele; teena - köhale, tiisikusele; kuivatatult pulbriks teha ja sisse võtta - seedimisriketele; kuivatatud juure pealmise koore alt võtta tükk ja panna valutavale hambale auku.

Vilbaste, TN 1, 487 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Mädarõika juur [Cochlearia armoracia]. Hambavalule.

Vilbaste, TN 1, 489 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Geraanium [Geranium]. Katki hõõruda ja hambale panna, kui see valutab.

Vilbaste, TN 1, 580 (38), 520 (N8) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Nasin [vist sama, mida rahvas kutsub “näsiniinepuu”). Pruugitakse hambarohuks hambavalu vastu. Kuidas viisil? Ei tea.

Vilbaste, TN 1, 580 (41) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Pihlakas. Sellega arstitakse hambavalu järgmiselt.
Valutavast hambast võetakse mõni tilk verd (kas tilkade arv tähtis on, ei tea). Otsitakse niisugune pihlakas, kus kolm puud ühel kännul kasvavad (vähemalt niisugune, kus kolm ühes põesas leiduvad). See panna sinna puutüvede vahele.
Et seda arstimisviisi keegi veel viimase 10-15 aasta jooksul oleks tarvitanud, ei ole enam kuulnud.

Vilbaste, TN 1, 584/5 (59), 529 (T25) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Tubakas [kollaste õitega]. Pannakse hamba peale ja tõmmatakse tubakasuitsu hambavalu vasta.
Leutatakse rõõsa piima sees ja antakse seda piima juua ussist hammustatud haigele. Pidada oksele ajades ussi kihvti seest välja ajama.
Suitsetatakse ja peatakse põskes harjunud kombe rahulduseks.

Vilbaste, TN 1, 603 (7) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo talu (1931)
Hambavalu vastu näsipuu niin ja marjad. Hobuseköha vastu näsipuu keedis ja kuusekasu (kasvud) vesi.

Vilbaste, TN 1, 613 (1) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1931)
Hülgehein. Saanud nime seetõttu, et tal on hüljerasva hais. Keskmine kõrgus 20 sentimeetrit, ühelt juurelt kerkiv härjapea moodi põõsas. Õige kitsad ja lühikesed lehekesed. Kasvab kuivades kohtades. Siin Kougu talu õues, Pihlaspea vanakabeli aial - üldiselt liivases maas.
Vanasti tarvitati hambavalu vastu. See on vana randlaste ebausuga seoses: hambavalu olla tulnud kala kaudu hüljest.
Arstimiseks tehti taimesuitsu: pandi taimehunnik põlema ja selle kohal hoiti kummuli lehter. Kogunenud suits hingati suhu. Olla tihti aidanud ja pikemat aega: haigus pole tulnud tülitama aastaid.

Vilbaste, TN 1, 621 (2a) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
On kaks ingveri: esimene - pole mürgine, tarvitati vürtsina, on hambavalu vastu. [Teine - mürgine.]

Vilbaste, TN 1, 624 (c) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Ingver. Neid on kahte seltsi. Esimene ei ole mürgine. Vanasti tarvitati hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 1, 778 (14) < Rõuge khk. (1929)
Küüvitsa tarvitatakse hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 1, 785 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Hiirekõrv (Capsella bursa pastoris M.). Hambarohi. Kuivatatud taimi suitsetatud piibus hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 1, 806 (2.2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Kummel (Matricaria chamomilla L.). Hambavalu ravimiseks tarvitati kuumi keedetud kummeleid, mis kotikesega valutaval kohal hoiti.

Vilbaste, TN 1, 921 < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Heinputke juured hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 1, 966 (29) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Kukerpuu - kukepuu. „Viiulid“. Hammast torkida - võtab valu ära.

Vilbaste, TN 2, 228 (IV) < Setumaa, Värska v., Vellna k. (1937)
Pipar pannakse viina sisse, seda rohtu tarvitavad inimesed hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 236 (III) < Setumaa, Värska v., Verhuulitsa k. (1937)
Soo „kanarik“ on hambavalu vastu arstirohuks. Ta keedetakse kinnise kaane all hästi ära ja siis visatakse üks kuumaks aetud hobuseraud ja kivi sisse ja peetakse hammast siis selle auru kohal.

Vilbaste, TN 2, 273 (13) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Hambavalu vastu - piparmündi lehti ja sibula ja soola segamini tambitult.

Vilbaste, TN 2, 334 (21) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Koerapöörirohud - seemned suitsetada paberi sees, siis võtab hambavalu. Kui koer seda taime sööb, läheb hulluks.

Vilbaste, TN 2, 437 (10) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Koirohud seesmiste haiguste arstimiseks. Ning ka hambavalu vastu rohud.

Vilbaste, TN 2, 449 (1b) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Ka tarvitati kummelid hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 456 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Hambavalu rohuks tarvitati kuusetõrva, kui hammastel augud sees olid.

Vilbaste, TN 2, 473/4 (2)< Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kummeliteed (kammeteed) tarvitati hamba- ja kõhuvalu rohuks.

Vilbaste, TN 2, 476 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Rohuks tarvitati: teelehe seemnetest tehti hambavalu rohtu.

Vilbaste, TN 2, 484/5 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanasti, kui ei tuntud arstisid, tarvitati taimeid arstirohuks. Selleks oli igas külas oma külatark, nõid või nõiamoor. See korjas taimi, keetis nendest igasuguseid segusid ja arstis nendega inimesi. Ebausklikud inimesed arvasid, et need on nõiad, kui mingisugust nõidust sääl iseenesest ei olnud. /---/
Kumelitee olla hamba- ja kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 689 (15) < Räpina khk. (1930)
Küüvitsa varsi tarvitati hambavalu vastu.

H II 43, 359 (21) < Suure-Jaani khk. (1892)
Piimuhakas /---/ Hiracium praeltum [Pilosella bauhinii] (Familie Composstäe). Hambavalu vastu (kollased).

RKM II 83, 538 (82) < Rõngu khk., Elva l. < Tartu l. (1958)
Petseris on suur tamm, annab kolmel inimesel ümber võtta. Selle tamme koor pidi aitama hambavalu vastu ja muude haiguste vastu. Seda ma kuulsin inimeste käest. Nüüd on aed ümber tehtud, ei saa käega võtta, aga mina õngitsesin vihmavarjuga ühe võsu, koort kätte ei saanud.

H II 52, 42/3 (10b) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
/---/ Tsiaseene - hambavalulõ. Indä välliheide - hobõsille äkitsin haigusten.

Vilbaste, TN 7, 52 (7) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Mädarõigas - hambavalu vastu ja peeti viina sees, seest valu vastu.

Vilbaste, TN 7, 60 (14) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Mädarõigas - hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 151 (3) < Märjamaa khk., Haimre v., Jõeääre k., Laanepere t. (1933)
Hambavalu arstiti silgusoolvees leotatud sibulaga, siis saad hambavalust lahti. Igasuguste paisete arstimiseks tarvitati võileivapuru.

Vilbaste, TN 7, 164a < Räpina khk. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Kui meie esivanemate arstiteadus alles lapsekingades oli, tarvitasid nad arstimiseks ja üldse kasulikuks otstarbeks mitmesuguseid taimi. Juhtus tihtigi, et taimel haigusele otse vastupidine või mingisugust mõju ei olnud - kuid et ka haige ise uskus taime terveks tegevasse mõjusse, sai ta tervemaks ja - usk aitab ju palju.
Palju tarvitati taimi teeks. Näiteks kummelist tehtud tee valades kõrva võtab säält valud, ka pidi see aitama vähendada hambavalu.

Vilbaste, TN 7, 166 b < Räpina khk. (1930)
Ka tarvitatakse kummeliteed külmetamise korral ja krampide vaigistamiseks, ka parandab kummelitee külmetusest tulnud hambavalu.

Vilbaste, TN 7, 172 (21) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Kammelitee - tarvitatakse hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 187 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Kummeliteed tarvitab külarahvas kurguhaiguste ja hambavalu puhul.

Vilbaste, TN 7, 188 (14) < Setumaa, Järvesuu v., Velna k. (1930)
Verikõder: tarvitatakse hambavaluks.

Vilbaste, TN 7, 189 (4) < Setumaa, Järvesuu v., Võpolsova k. (1929)
Verikõder. Kui kõht ja hambad valutavad. Teda pannakse ka viina sisse ja tarvitatakse kõhu arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 225 (6) < Setumaa, Väike-Rõsna k. (1930)
Hambahainad. Kui hambad valutavad, siis suitsutatakse hambahainaga. Siis jääb valu maha.

Vilbaste, TN 7, 252 (36) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Mooniseemned - hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 257/8 (15) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Sibulad on mitme haiguse vastu. Näiteks küpse sibul roosi ja villiroosi vastu, küpse sibul ja toores sibul kõrvavalu vastu, küpse sibul hambavalu vastu ja toores sibul oli ka äkiliste haiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 259 (34) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Mooniseemned olid maiustuseks. Nad pandi saia peale. Ka räägitakse, et mooniseemned olid hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 267 (12) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Inkvärijuured olid hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 272 (12) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Liikva ja vehverments on hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 309h < Püha khk., Pihtla v., Reeküla k., Arusti Mihkli t. (1930)
Nõiduseks.
Pihelpuu. Kui kasvab ühe kännu peal liialt võsu, need on (5-3-1-7 ja nii edasi.) Üks ära tuua ja lõhki ajada, nii et otsad kinni, siis loom läbi ajada. Sellepärast kardab „kuri“ pihelpuud, et marjal rist on otsas.
Kui arvatakse et „kurjest“ valutab hammas, siis tuuakse ka pihelpuu küljest kild ja sossitatakse kolm korda ja pannakse vana koha pääle tagasi.

Vilbaste, TN 7, 400 (10) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Hullukoerarohi - hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 401 (39) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Naisteniinepuu - hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 425 (29) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Hullukoerarohi on kihvtine ja hambavalu rohi.

Vilbaste, TN 7, 428 (24) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Naisteniinepuu - hambavalu rohi.

Vilbaste, TN 7, 428 (25) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Sajakordne - hambavalu rohi.

Vilbaste, TN 7, 433 (9) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Hullukoerarohi - arstimiseks hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 433 (34) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Sadakordne - hambavalu rohi.

ERA II 191, 523 (227) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Hambavalu - tomingakoori lõuga, külma vett lõuga. Soe vesi aitas ka vahel.

E 82623 (1) < Vändra khk. (1933)
Hammavalu kaotamine.
Kärpseseen hoida kindla nõu sees hästi palavas kohas. Mõne päeva pärast muutub seen kollaseks õliks. Seda õli määrida põsele, kaob valu.

Vilbaste, TN 7, 443 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Ka pandi valutavale hambale peale piibu põhjas lasuvat tubakapigi (tuhka).

Vilbaste, TN 7, 458 (19) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Kontpuu hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 461d < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Heinputke juuri kuivatati ja pandi selle tükike hamba peale, see pidi valu ära võtma.

Vilbaste, TN 7, 463d < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Kuivatatud heinputke juured võtsid hambavalu ära.

Vilbaste, TN 7, 470j < Jõhvi khk. (1930)
Mäereigas on hea rohi hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 472 (13) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Näsaniinepuu orgiga orkida hammast, siis pidavat hambavalu ära jääma.

Vilbaste, TN 7, 477h < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Näsaniinepuu orgiga soriti valutavat hammast. Ka soriti valutavat hammast selle puu orgiga, mida pikne on purustanud.

Vilbaste, TN 7, 481 (32) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Raudnõgesed hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 481 (38) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Hullukoera rohud hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 481 (39) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Nõgesevarred hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 9, 49 (14) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kummelikompressi (lõhnav kummel) kasutati hambavalu ja paistetuste korral.

Vilbaste, TN 9, 61 (5) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kummelitee (lõhnav kummel): kasutati kompressideks paistetuse ja hambavalu korral.

Vilbaste, TN 7, 489 (8) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Kamelid. Hautakse hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 491 (7) < Jõhvi khk., Järve k. (1929)
Arnikajuured hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 491 (13) < Jõhvi khk., Järve k. (1929)
Sookamara lehed hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 497a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Naiseniinepuud tarvitakse hambavalu vastu. See on poolpõõsastaim roosade õitega ja ta õitseb aprilli lõpul, kuna tal siis veel lehtigi pole. Teda nimetakse ka küivitsaks.

Vilbaste, TN 7, 499 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve kaevand. (1930)
Hambavalu arstiti näsiniinepuuga. Tükk puud lõhestati lõhki ning üks lõhestatud pool pandi haige kaela peale, teine pool pandi haige hamba põsekoha peale.

Vilbaste, TN 7, 502 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. < Vaivara khk., Peetri v., Laagna a. (1930)
Näsiniinepuud hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 505/6 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Hambaid arstiti pihlakaokste ja juurikatega ja pandi seda hamba pääle ja külaeided pomisesid sääl juures, siis pidavat hambavalu maha jääma.

Vilbaste, TN 7, 527 (12) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Näsinakoored - hambavalu.

Vilbaste, TN 7, 527 (17) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Villvallinga juured. Hambavalu.

Vilbaste, TN 7, 578l < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Hambavalu vastu kummelt, teelehte loomulikul kujul.

Vilbaste, TN 7, 602 (If) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Näsiniinepuu koor tarvitati, kui hammas valutab. Siis tuleb teda suus hoida, mis valu vähendab.

Vilbaste, TN 7, 607 (11) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Kamelitee silma- ja hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 610 (13) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Hambavalu ravitsemisel tarvitati kummelt ja teelehti (kuuma vee sees).

Vilbaste, TN 7, 616 (1.3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Tammekoor - hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 616 (1.4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Näsaniinepuu hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 805b < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Mäerõikast valmistakse omapäraselt hambavalu rohtu, ka tehakse temast mäerõika soustisi.

Vilbaste, TN 7, 868 (6) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Kuivitsa puud kaabitakse hambavalu puhul hamba pääle.

Vilbaste, TN 7, 891 (a142, 11) < Nõo khk. (1932)
Küivitsaid närida hambavalu puhul.

Vilbaste, TN 7, 998 (9) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Aga hambavalu vastu aitab näsiniin või küüvits, seda tuleb leotada piirituses ja saadud vedelikku tuleb panna hambaauku.

Vilbaste, TN 7, 999 (10) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Hambavalu vastu aitab ka tedremarana juurika tükk, kui seda panda hambale.

Vilbaste, TN 10, 249/50 (1.7) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Näsiniin on madal puu, kasvab sõrmejämeduseks. Kõrges mägises maas kasvab. See on haruldane taim. Minu kodu juures kasvas mägedes. Tehti tikkusid, millega kougiti hammas veriseks, kui valutas. Isa ja ema ravisid sedaviisi hambavalu. Seekord läks valu ära.

RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Sofori nastoika ravib nahahaigusi, kopsutuberkuloosi, I, II ja III astme kergeid ja keskmisi põletushaavu, muljumisi, äralöömise muhke, furunkleid, karbunkleid, nahatuberkuloosi, rinnapõletikku (mastiiti - rinnanäärmepõletikku), tromflemiiti (veenipõletik ning veeni ummistumine trombidega), maksahaigusi, 12-sõrmiksoole haigusi, odraiva, hambavalu, igemehaigusi, ekseemi, seenhaigusi (diateesi soodumus mõningate haiguste puhul), neeruhaigusi.
Valmistamine - viljad lõigata seemne keskkohalt katki, panna klaas- või portselannõusse 10 grammi vilja ja valada üle 100-150 grammi 50-kraadise viinaga, asetada kümneks päevaks seisma, kusjuures segada 2-3 korda päevas, siis pigistada ja filtreerida läbi vati või filterpaberi. Valada tumedavärvilisse pudelisse.
Tarvitada - sisehaiguste korral 20-30 tilka 3 korda päevas, neljas kord vastu ööd. Seda teha kolme nädala kestel. Vajaduse korral uuesti kümne päeva möödumisel.
Juuste väljalangemise korral määrida pead 5-10-protsendilise lahusega, samuti määrida radikuliidihaigeid kohti; sisse võtta kõrgvererõhu korral. (Kasutatakse ka lahusest võetud marju radikuliidihaigete kohtade määrimiseks ning kõrgvererõhu korral.)
Nastoika ei tekita valuaistinguid, tõkestab mädanemist ja kiirendab haavade parandamist.

RKM II 59, 203 (1) < Räpina khk., Räpina al. (1956)
Ku hammas valutas, lõõgatas toorõs kardol poolõss ja hõõrutas tuuga haigõt hammast, peräst pandas kardolepoolõ kokko ja visatas aho pääle ning üteldäs:
Terve hammas mullõ,
haigõ hammas sullõ.

RKM I 35, 213/4 (2) < Viljandi khk., Viljandi l. < Komi ASSR (1994)
Hambavalu korral.
Kasuta küüslaugu mahla (pressi seda välja). Kui hammas sul valutab paremas suupooles, tee kompress vasaku käe pulsi peale, kui valutab vasakus suupooles, siis tee kompress parema käe pulsi peale. Kui tunned, et küüslauk hakkab juba kõrvetama, võta kompress ära. Hambavalu tasandub peagi.

Vilbaste, TN 5, 222 (a3) < Tartu l. (1934)
Ubinhaina kompressi palaviku, hambavalu ja kõrvavalu vastu.

Vilbaste, TN 5, 286 (a3) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Upinheina teed palaviku ja hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1081 (1b) < Setumaa khk., Obinitsa k. (1934)
Setukeelsed taimenimed Meremäe vallas Obinitsas.
Allium cepa L. Sippul. Hambavalu puhul toorest sibult soolaga hamba peale.

Vilbaste, TN 7, 1171 (9) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Näsiniine tinktuur hambavalu vastu (mõjub väga hästi).

H II 32, 475 (64a) < Kanepi khk (Johan) Väggi (Vägi) (1889)
Hambavalu harimises. Kuivatedu tsiasiin pääle panna.

Vilbaste, TN 7, 1219 (2c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kummelitee kompressid pannakse põsele, kui see paistetab hambavalu tagajärjel.

Vilbaste, TN 7, 1279 (5) < Kihnu khk. (1939)
Lõokannus. “Mua engar”. Keedetakse jalahaiguste vastu. Ka hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1281 (46) < Kihnu khk. (1939)
Nõiahammas - “änger”. Juua keedist hambavalu vastu. Kaotab nahalapid.

Vilbaste, TN 7, 1282 (59) < Kihnu khk. (1939)
Koerapöörirohi - “koerapererohe”. Hamba- ja kõrvavalu vastu - seemned pannakse trehtrissse, siis põlema ja suits haigele kohale.

RKM II 111, 69/70 (188) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Kui oli hambavalu, siis otsiti neljapäeva õhtul 3 pihelgat, mis kasvasid ühel kännul. Pihlakasse puuriti puuriga auk. August võeti puupilbas, millega valutavat hammast torgiti seni, kuni veri välja tuli. Siis peideti pilbas sinna puuriauku tagasi ja löödi munt ette.

ERA II 125, 145 (52) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Kuremäel asuva püha tamme koort võtsid venelased hambavalu vasta.

ERA II 201, 258 (24) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Orga t. (1938)
Hambavalu rohi. Naljand. Võta herned suhe ja istu liida augu pääle. Kui herned suus head on, on hambavalu kadunud.

ERA II 201, 258 (25) < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (1938)
Hambavalu rohi, naljand. Kui hambad valutavad, võta püntäis kuivi herneid suhe, natuke vett pääle ja pööra perse, kohe told. Kui herned suus pehmeks on keend, oled hambavalust lahti.

E 29513 (6a) < Viljandi khk. (1896)
Hambavalu vastu - hamba (maru) heinade seemned kuuma kivi peale - annavad tossu (terad likes).

E 29513 (6b) < Viljandi khk. (1896)
Sookase ots (pehmed lehed), seda mööda hamba peale.

E 29513 (6c) < Viljandi khk. (1896)
Piprijahu, ninatubakat, taldreku peale närtsuge, piirituse viin peale palama - nii et kuumaks läheks - siis pidada nii hamba peal. /---/

H II 38, 589 (21) < Väike-Maarja khk. (1892)
Kui hambavalu on, siis võetakse üheksat sugu lehtpuuoksi, nendega torgitakse haiget hammast ja pannakse niisuguse koha peale, kus ruttu ära mädaneb. Kui oksad mädanevad, kaub ka hambavalu.

H II 8, 68 (8) < Jõhvi khk. (1889)
Vana rahva arstimise kunts.
Kui ambad valutasid, siis otsiti piksest lõhutud puu kildusid. Nendega vajutati ja kougiti hambad, siis pidi valu maha jääma.

H II 7, 715 (9) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1889)
Vana usku ja arstimisi.
Hamba valu vasta torgi äikesest löödud puu tikkuga hamast.

ERA II 170, 685/6 (4a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Kumeliveega pestakse veel haigeid silmi, kuristatakse haiget kurku ja hoitakse teda ka valutaval hambal.

ERA II 170, 696/7 (17a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Teeleht. Teelehe tee on hää igasuguste limanemiste vastu, puhastab verd ja soodustab sisenõrestusi, seepärast kasulik tarvitada köha, kopsukatarri, palaviku, nõrga põie, kõhulahtisuse ja maolimastuste vastu ning suud loputades kaotab ka hambavalu.

H III 19, 330 (21) < Halliste khk., Kaarli v., Saaremetsa k. < Paistu khk. (1894)
Kui kusagil vana mädanenu puu maas on, seest tõine puu välja on kasvanud. Selle küljest lõigatud laastud on hambavalu vastu, kui sellega neid sorgitu saab.
Tähendus: Vanu arstimisekombeid on väga väha veel siit poolt saada, ja tõsi ta on, et neid ikka päev-päevalt hauda viiakse. Minul oli nõu neid veel üht head kimbukest saada, õnn oleks, kui see mul heaste korda läheks (Kulla koguja).

H II 26, 244 (129) < Suure-Jaani khk. (1888)
Kui hambad valutavad, siis võta piksest lõhutud puu küllest kilda ja pane hamba peale, siis kaob valu.

H II 24, 228 (256) < Helme khk., Jõgeveste k. (1887-1889)
[Hambavalu rohud:] Uisa (mau) kesta küljest võeti natuke ja panti see haige hamba kohale hammaste vahele.
Ehk: Piibupigi, aetud tõru, vitrioliõli, sirgu sitt, mära sitt jne. Panti haige hamba peale.

EFA II 1, 224 (16c) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. < Makarka k. < Rosentali k. (Teder), s. 1920 (1995)
[Aaloe, see on rohi.]
Ja hammas mul vahel valutas, võtsin ja hõõrusin ja jäi ära.

EFA II 17, 370/1 (17) < Kullamaa khk., Ohmukse k., Põllu-Toriste t. (praegune Ubasalu k.) < Mustjala khk., Võhma k. (1996)
Näsiniin - Lepiku Heino isa pani seda hamba peale. Pidi aitama ja aitas ka. Ühel hammas valutas, toodi pajupulk, et võtab ära.

EFA II 32, 138/9 (21) < Tarvastu khk., Mustla k. < Tarvastu khk., Vana-Saarde k. (1999)
Kummel on niisugune maarohi, mis on igasuguse... Hammas valutab, võetakse suhu, sülitatakse välja.
TP: Igal ajal kompressiks, kus on paistetand. Ja kummel on nii hea lõhnaga. Väga hea asi on see.
TT: Urmasel oli midagi siin käe peal, kas oli midagi sääse hammustand, kuu aega oli haige. Tuli siia ja Teele ütles, et tule, ma teen sulle kummelikompressi peale. Ah-oh-mh, nagu Urmas kunagi meil, ei usu seda ega teist ega kolmandat meil. Teele tegi talle kompressi siin ümber. Urmas tuli hommikul, üles, et kuule, käsi on pehmeks läind. Usu nüüd või ära usu. Mitte nagu linnas, et lähed kohe arsti juurde.

EFA I 7, 54 (8) < Valjala khk., Ariste k., Tidriku t. (1995)
Lõhnav pekoonia on väga hea rohi. /Jutustajal kasvab see potis toalillena./ Kui hammas valutab, siis panna õhtul põse alla, on hommikuks hambavalu läinud. Ja koide vastu on ka.

EFA I 6, 498 (9) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Valutava hamba peale pane näsaniinepuu tükke.

EFA I 20, 65 (68) < Omski obl., Kalatšinski raj., Uus-Viru k. < Omski obl., Ivanovka k. (Reps), s. 1944 (1997)
Kui pikne lüöb kase maha, kui hambad valutavad, siis sealt tikku võtta. Mul ühekorra olid kõvasti haiged, siis võtsin.

H III 3, 100 (7) < Jüri khk., Nabala k. (1889)
Hambavalu vastu pruugitakse neid puukildusi, mis pitkne puu küllest on purustanud.

E 16050 (37) < Viljandi khk., Vana-Tänassilma m. (1895)
Hambavalu vastu võtta pikse lõhutud puu küllest kilda ja pane hamba pääle.

EFA I 26, 17/8 (31) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Hambavalu korral.
Kui oli hambavalu, siis tehti kas kummeli või teelehe seemnetest teed, mida soojalt hoiti suus, päevas 6-7 korda; kasutati tavaliset õuekummelit.
Kui mittesuitsetajal hammas valutas, siis kästi tal suitsetada ja suitsu suus hoida. Nii andis ka valu järele.

EFA I 26, 17/8 (31b) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Hambavalu korral.
Hästi mõjus noortest tammelehtedest tehtud keedis (mitte tee!), kui seda hoida suus. Ka tammekoorest keedetud tee.

EFA I 41, 73 (27) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
Vaata, mis oli hambavalu vastu. Mul valutas nädal aega hammas, lihtsalt ma tuikusin juba jalge peal, nii hirmsasti hambad valutasid. Ja siis oli sihuke lugu, et mingi tablett mul ei aitanud. Ja mis mul siis ära võttis - tegin kanget kummeliteed ja hoidsin suus ja see oli mul ainuke ravi, mis hambavalu vastu sai. See valge kummel, see võttis ära. Miski muu ei aitand. Tabletid võtsid uimaseks ainult.

EFA I 51, 34/6 (3a) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
Kummel ravib kõiki hädasid.
Ma ei tea enam nimetada haigusi, mida ei saa terveks ravida kummelitee või -tinktuuriga.
* Kui suus on põletikke ja hambad valutavad, võtke suhu kummeliteed (üsna sooja) ja hoidke suus, vahetage neid suutäisi 25-30 korda ja sedasi päevas 4-5 korda. Kui vaja, siis 3-4-5 päeva järjest. Asi saab joonde. Muidugi tuleb minna ka hambaarsti juurde. Vältige hammaste väljatõmbamist - tahate ju süüa! Selleks kasutagegi kummeliteed suu ja hammaste raviks.

EFA I 85, 267 < Võru l. (2004)
Hambavalu - vahel, kui vigastatud hammas on külma saanud, teha kummelikompressi. Kui see ei aita - arsti juurde.
Kõik hädad ei anna kodus ise ära arstida.

H II 55, 270/1 (6) < Tarvastu khk. (= J. Tõllasson) (1896)
Amba valu vastu. Võta üits õle kõrs, selle ühe otsa sisse pistä tükike kõllast viinaeli ja tõine ots pane aige ammba pääle. Läitä nüid veevliga õlekõrre ots palama ha tõmmba veevle suitsu aige ammba sissi; avitab kohe - ehk kui iavita, sõss tõine ja kolmass kord veel sedaviisi tetä, kuni valu tagasi jääb.
Nalla rohi: võta suu küllmä vett täis ja istu palla persega pliidi pääle; istu seni ku tuline pliit vee suhun keema aab - abi kähen.

ERA II 254, 255 (104) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k. (1939)
Kui kange ambavalu oli, siis pandi ambarohtu paberist toru sisse ja toru ots ambaauku. Rohi pisteti põlema. Suits läks ambaauku ja valged ussid tulid sealt välja.

E 17194 (7) < Rõuge khk., Oina veski (1895)
Hambavalu vastu Võta õlekõrs, selle ühe otsa sisse pane natuke kõllast veevelt. Tõine õlekõrre ots pane haige hamba peale, nüüd süüta veevliga õlekõrre ots põlema ja tõmba suitsu haige hamba sissi. Aitab kohe. Kui ei aita, võib seda katset veel tõine ja kolmas kord ette võtta.

E 77578/9 (2) < Rõuge khk. (1931)
Hakkavad seitsme- või kaheksa-aastaselt lapse hambad suus liikuma, tuleb kohe mõnel vanemal inimesel, kellel ise tugevad, terved ja valged hambad suus on, näpuga välja kaksata liikuv hammas ja anda lapsele näha. Laps peab hamba rehetua ahju peale viskama ja sääljuures ütlema: "Viruskundra! Seh sulle luuhammas! Anna mulle ilus valge raudhammas!" Siis kasvab kõva hammas asemele.
Kõverad hambad kasvavad, kui ennem ei ole liikuma hakkavad piimahambad välja võetud ehk eest ära tõmmatud. Vana inime, kellel ise ju hambad välja pudenenud, ei või oma suurte musta näppudega lapse liikuvat hammast välja tõmmata, vaid seda peab mõni noorem tegema, kellel ise terved hambad suus ja kõvad näpud on. Hamba väljatõmbajale annab laps valge raha, s.o. hõberaha, mitte vaskraha, tõmbamise eest. Antakse vaskkopikas, siis kasvab hammas kõver ja mustakene. Ka ei tohi suurt hõberaha anda, siis kasvab hammas suur, et teised kõrvale ei mahu. Kõige viimaks kasvavad tagumised "tarkusehambad". Nende kohta ei ole iseäralist kuulnud muud, kui kellel suu paistetanud ja kogu keha nagu haige on tarkusehammaste ilmumise ajal, sellest saab tark inime, et oskab igaühega vaielda. Kes ei tunnegi oma tarkusehammaste tulekut, s.o. ilmuvad ilma valuta, see jääb poole aruga kogu eluajaks.
Inime jääb ilma hambavaluta, kui ta pääle iga söögi küüvitsa- (maavitsa) puust pinnuga hambavahed hästi ära tsusib ehk puhastab.
3. X. 31

H III 31, 592 (2) < Jämaja khk., Torgu v. (1906)
Hambavalu vastu aitab kui piksest löödud puu küljest üks pind võetakse ja hammast sellega kolm korda torgitakse ja pind sinna samasse jälle pandakse.

H II 30, 924 (15-16) < Rõngu khk. (1889)
Hambavalun võetas pikselöödu puu küllest pind ja tsusitas tollega valutavat hammast.
Võetas see pind, mis kivi vai korba külge kiskunu ja tsusitas tollega.

H II 31, 396 (10) < Otepää khk. (1889)
Kellel hamba valutase, see otsku pikselüüdü puu, võtku säält küllest pilpit ja tsusku neidega hambit, sis saavet hamba (hammas) sedamaid terves.

H II 40, 725 (54) < Kuusalu khk., Kolga (1893)
Hambavalu vasta pidäb sie avidama, kui piksest purustadud puu külist uetava tiguga valudava hamba pääle vajudada.

H II 40, 885 (55) < Kose khk. (1891)
Haigeid hambaid piksest lõhutud puu kildudega ehk ka siiliokastega turkida on hambavalu vastu abiks.

H II 43, 370 (20) < Suure-Jaani khk. (1893)
Kui hammas valutab, siis torgi piksest lõhutud puu killuga, ehk suru surnu nimetsesõrmega, ehk pane ussi kesta peale.

H III 10, 700 (10) < Valga khk. (1889)
Kellel hamba valutavad, kui see piksest katkilöödud puu pinnuga hambaid susib, sellel ei saada hambad iial valutama.

H III 19, 260 (112) < Halliste khk., Kaarli k. (1894)
Kui hambad valutavad, siis tulevat neid pikse löödud puu killudega hõeruda, küll nad siis terveks saavad.

H II 39, 62/3 (141) < Koeru khk., Vaali k. (1890)
Kui pikne on puud purustand, siis võta neid pindusi, mis pikne ehk välk puu küllest on ära löönd, ja pane ära kõrvale seisma. Siis kui hammad hakkavad valutama, sori nende pindudega hammid. Siis hammavalu kaduma ära ja ei valutama änam.

E 5289 (10) < Halliste khk. (1894)
Kui hambad valutavad, siis tuleb neid pikse löödud puukildudega hõeruda, küll nad siis terveks saavad.

E 6934 (1) < Haljala khk., Metsiku (1893)
Haige hamba arstimine. Kui hammas valutab, siis võta ühe suure puu küllest koor lahti, koore alt võta üks kild, selle killuga torgi hammaste vahelt igemete seest veri välja, siis pane see kild jälle puu külge võetud kohta tagasi ja koor peale.

RKM II 21, 104 (20) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Raudnõges - tee võtab röga lahti, kompressid silmäaiguse ja ammavalu vasta olla eäd. Tarvitatavad lõnga värvimiseks, annab rohelist värvi.

RKM II 72, 310 (4) < Urvaste khk. (1959)
Hambavalu vastu tarvitati hambavalu-puud. Selle puuga torkiti hambaid ja puu seemneid pandi hambaauku.

H I 8, 332 (3) < Vastseliina khk. (1895).
Hambavalu vasta kõige paremb abi kuuse tõrv, mida haige hamba pääle tuleb panda.

E 78788 (3) < Halliste khk., Laatre v. (1932)
Hambavalu kaob, kui hambaid torkida välgust purustatud puu pilbastega või elusa siili seljast võetud okastega.

H II 60, 715/6 < Vastseliina khk. < Setumaa (1897)
Nüüd käänäme juttu taimõdõ pääle.
Kogoni pühäs puus arvasõ naa tammõ, mis nii mitmõlõ hädäle, uma koorõ, kui sisuga. Tammõ nuor-puu om lastõ arstmisele, üts tarvitatav ja tervüse-andja puu. Vana-tamm om uma koorõ poolõst, suur sisemädse valu vahändäjä, kui timä kuort keedetäs, tuod liemi juvvas. Timä kuor, nii sama kuivalt juvveh ja süvveh, om suur abi, hamba valu vasta.
Nii näütüses om Petseri-mastera, p. Maarja keriku ümbre olõvah uibu-aijah, nimelt üts "pühä-tamm", kost kõik hamba halulise, tammõ kuort haardma ja purõma käveq. Mastera valitsus naas tuod tähele pandma, et tammõlõ liiga tetäs, ja ta nii viisi arr kuivatas, surmatas ja ta lask korgõ, pistülise aija "pühäle tammõlõ ümbre tetä. Nii sama pidävä naa kuusõ puud pühämbäs, kui muid puid, ja armastasõ õks sinnä ummi lautsi-puid rijä.

ERA II 193, 581 (53.8) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Pajusi as. (1938)
Pikselöödud puu küljest võetud väikese hambaorgiga valutavat hammast torkides hambavalu kaob.

RKM II 385, 115 (34) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Naljand hambavalu arstimisest. Hambavalu vastu on ainult üks hea abinõu: võta toored herned ühes külma veega suhu ja istu palava pliidi peal seni kui herned pehmeks keenud on - siis on ka hambavalu läinud.

ERA II 130, 353 (68) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. (1937)
Sinepipiiritust panna valutavale hambale - võtab valu ära.

ERA II 203, 394 (42) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
/---/ Hambavalu vähendamiseks (vaigistamiseks) tarvitatakse hamba peale panemiseks sibulalõiku. Samuti tarvitatakse samaks otstarbeks sahariini, mida pannakse tükina (tükikesena) hambaauku. Need on peamised nii öelda „oma rohud“. Kuid harilikult ostetakse juba rohtu hamba peale panemiseks apteegist. Peamiselt niisugust rohtu, mis poeta hamba aegamööda tükkhaaval. /---/

Vilbaste, TN 7, 87 (13) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Ubaleht – kopsuhaiguse vastu; juured hambavalu vastu.

RKM II 349, 496 (129) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Hambavalu korral võeti pikse purustatud puust tikk ja torgiti sellega hammast.

RKM II 111, 163 (527) < Jämaja khk., Mäebe k. (1961)
Hambavalu. Võtta paekivi, millel rummud sees, ajada see kuumaks, valada rummude sisse puutõrva, siis kivi villase lapi sisse keerata, põse peale panna ja magama minna. Ärgates valu kadunud.

ERA II 201, 416 (8-11) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma as., Lepiku t. (1938)
Hammastele tehtud rohtu, keedetud õlut ja tärpentiini segi. Seda määritud hammaste pääle ja võetud ka tugevasti sisse. Piibu õli ja piibu „põhja“ pandud ka hamba pääle. Ka olla hambaid tõrvaga arstitud. Kuid olla olnud ka neid inimesi kes hambale olla oma sitta pääle pand.

ERA II 13, 469 (18) < Simuna khk., Laekvere k., Viilveri t. < Iisaku khk., Tudulinna k. (1929)
Hambavalu vastu: lihasoolvee soola, tökatit, silgupäid, silgusoolvett.