Rahvapärased taimenimetused
Orjavits
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- hambavalu
- jooksva
- kõhulahtisus
- köha
- mitme haiguse vastu
- tiisikus
- uriinipeetus
- uriinipidamatus
- vistrikud
- reuma
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik kibuvits Rosa vosogiaca
- harilik tõlkjas Bunias orientalis
- harilik türnpuu Rhamnus catharticus
- kibuvits Rosa
- koer-kibuvits Rosa canina
- kollane mesikas Melilotus officinalis
- põldpuju Artemisia campestris
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H I 6, 11 (23) < Tartu (1894)
Orjavitsad, kibuvitsad (Rosa canina). Õisi keedetakse lastele kõhust lahtiolemise vastu.
H II 53, 507 (508) < Simuna khk. (1895)
Orjavitsa pulgaga hammast torkida, jääb valu ära. (Orjavitsa mina ei tunne, aga pidada ahervarte ääres kasvama.)
E 46002 (5) < Tallinn l., Nõmme (1907)
Tiisikusehaigusest on nii Rakvere kihelkonnast olev Marie Elisabeet Saukas terveks saanud.
Kibuvitsa (orjavits), kurekatlad ja kassikäpad.
Nendest tehtud teevee või vedeliku joomise järele kadunud kui tükk rinnust ära. Need õied olnud ilma kuivatamata, värskelt, aga ummukses keedetud.
Vilbaste, TN 2, 313 (12) < Kanepi khk. (1929)
Orjavitsa (Rosa gallica) marjadest tehakse teed, mis on hää jooksvahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 5, 4 (20) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Orjavitsa keedise vanne tarvitatakse rheuma vastu.
Vilbaste, TN 5, 604 (1) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Orjavitsa juur. (Vana) köha. Tee näol.
Vilbaste, TN 5, 604 (3) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Orjavitsa marja koored. Kuse kinniolemisel. Tee näol.
Vilbaste, TN 7, 1025 (10) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Orjavits (kibuvits).
ERA II 139, 409 (12) < Kullamaa khk., Kolovere-Kalju v., Väike-Kalju k., Mägiste t. (1937)
Kui ihu niisuguseid mädanuppusi ja muidu vistraid täis on, siis keeda tuliohakaid (orjavitsad) ja võia (pese) sellega, siis muhud kaovad.
EFA I 17, 57 (58) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. < Omski obl., Estonka k. (Hommik), s. 1912 (1996)
Oli augustikuu, mina kõtust valla, siss sitikulehte, orjavitsa häitsmeid, verehaina panni - toda tsaid jõien ja terve kõrraga. Tsäi tek'k terves.
EFA I 17, 57 (59) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. < Omski obl., Estonka k. (Hommik), s. 1912 (1996)
Orjavitsa häitsme ja marja ollev kõige haiguse vasta.
EFA I 17, 113 (10a) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Selimi k. (Liide) Stjuff (Oruvere), s. 1926 (1996)
Inimese korjase orjavitsa juuri allakusemise vasta.
EFA I 17, 113 (10b) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Selimi k. (Liide) Stjuff (Oruvere), s. 1926 (1996)
Ja orjavitsa marja tsaid, kuivatad ära.
EFA I 18, 42 (5) < Omski obl., Lilliküla k. (1996)
Orjavitsa marja, krõšovnik. Ilusa rõõsa õitsme kasvase, nõgma lam. Kuivatad är ja teed svarkat. Inemise korjava õkva tsai jauks. Noid juuri käskse tohtre keeta tsaiks. Ja õitsmeid apteegin müüaks.
ERA II 199, 489 < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938)
Orjavitsad kasvasid talude ümber ja neid on sinna istutatud. Õisi toodi tuppa, olid hia lõhnaga, ja marjadest tehti teed; söödi talvel, kui külm oli, niisamuti, olid hiad magusad.