Rahvapärased taimenimetused

Näsaniinepuu

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

harilik näsiniin Daphne mezereum

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 74, 816 (10) < Torma khk., Avinurme (1906)
Hambavalu vastu tarvitati näsa-niinepuu (heinamaade peal kasvavad veikesed, punaste marjadega ja viha koorega - niin koore asemel - põesakesed) koort, niint. Seda pandi valutava hamba peale, siis jäi valu ära.

ERA II 125, 212 (17) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Näsaniine koorega arstiti hambavalu.

ERA II 125, 213 (18) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Kahepoolseid arstiti näsaniine ja sibulaga. Näsaniinega tehti päält haudumist ja suus hoiti toorest sibula.

RKM II 229, 659 (4) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Hambavalu. Näsaniinepuu juur kuivatati ära ja üks väike raas pandi hambaauku. See suretab närvi ära ja siis enam ei valuta. Mureneb, aga ei valuta. See oli vanainimeste hambaravi.

Vilbaste, TN 1, 348/9 (90) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Näsaniinepuu [Daphne mezereum].
Toorest koort (niint) tarvitatakse hambavalu vastu seda närides haige hambaga (vedelikku mitte alla neelata), ehk jälle kui hammas õõn, siis tükikene koort hambaauku panna - vaigistab valu. Minu kodutalus kasvas ennem heinamaal põõsas, mälestan - olin poisikene veel - vana koolipapa käis ikka hambavalu korral näsaniinepuu koort viimas. - Kui seda koorekillukest ihusse, naha alla panna, paistetavat sealt kohalt ihu kangesti ära. Seda teinud enne - Vene valitsuse ajal - noored negrutid enesele viga kujutades, et teenistusest vabaneda, sest tõbedel ei olevat põhjust tuntud.
/---/

Vilbaste, TN 2, 270c < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Jooksva vastu: humurate teed, sookaelade vannid, sassaparillad ja majakavitsad viinaga sisse võtta ja näsiniinepuu õite teed.