Rahvapärased taimenimetused
Kuslapuu
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 27, 366 (81a) < Palamuse khk., Luua v. (1888)
Haige hambale pannasse kervehigi peale. Selle tarvis võetakse kuslapuud, pannasse õts põlema ja hoietakse tungla õts vastu kervest, misläbi pruunikas higi kirve peale lööb, seda pannasse poomvillatopiga haige hamba piale.
H III 5, 58 (6, 7) < Saaremaa (1888)
Söötreide vasta aitab teras vardaga piiramine (sääl juures saavad ka sõnad loetud, meda ma enam selgest ei mäleta; nii palju tean veel et 9 tuttavad pidid nimetatud saama, kellel söötrei omanikuga üks ja seesama ristinimi on; nendele sai siis söötrei üheksmaks jäuks ära jägatud ja ära vannutatud. Ehk: Metsast kuslapuu oks tuua ja selle higiga ning kerve higiga neid määrida.
RKM II 369, 309 (7) < Maarja-Magdaleena khk., Jõusa k., Roometi t. (1983)
Veiseröögatisele pandi metsast kuslapuu kaabet pääle. Onunaine pani seda pääle. Koor võeti ära ja siis kaabiti sealt alt veiseröögatisele pääle.
Vilbaste, TN 2, 707 (9) < Räpina khk. (1930)
Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.