Rahvapärased taimenimetused

Koerputk

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 24, 533 (1) < Türi khk., Särevere v., Põikva k. (1930)
Valgete vasta võetakse valge ristikheina tupsusi, koerputke õisi ja emanõgeseid, nendest kolmest kokku keeta teed ja seda juua, nii palju kui tahab. Piimatoitusi ei tohi siis süia.

ERA II 158, 259 (27) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Koerputk - tehakse teed; arstitakse kollatõbe.

RKM II 111, 89/90 (276a) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Hambavalu vastu keedeti maarohtudest vett. Seal oli koirohtu ja koerputke seemneid. Seda rohuvett võeti suhu ja lasti siis uuesti suust välja. Siis pidanud ussid, kes valu tegidki, hamba alt välja tulema.

RKM II 429, 603 (15) < Kursi khk., Tammiku k. (end. Kursi k.), Lehtmetsa t. (1989)
Mul üks tuttav rääkis, et tema mehel läks kõht lahti. Läks vana apteekri juurde ja küsis rohtu. Apteeker oli andnud kollast pulbrit ja käskinud sellega juua kolm korda päevas üks tass teed ja mitte palju süüa. Saigi terveks. Naine läks tagasi ja küsis, mis rohi see on. Koerputke õied. Nüüd ma olen ise korjanud neid ja iga kord saab kõht korda.

Vilbaste, TN 1, 429 (212) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Koerakuseputk, koerputk, kirnputk [Thalictrum aquilegiifolium].
Mõned teevad õitest teed.

H II 43, 359 (18) < Suure-Jaani khk. (1892)
Koerputked Aethusa cynapium (Familie Umbellifiraeä). Tarvitatavat nõidumise juures (valged).